On kellelgi üle? Ostaks ära. Kohe kaks tükki (on neid tahtjaid veelgi). Aga peab olema korralik ja kahe sangaga (st nii ülemise kui alumise poole küljes, et oleks hea lahti teha).
Kontakt on paremal. Jah-palun-aitäh 😛
Täna uues kodus pikemalt ei olnud, käisime ainult läbi, et asju viia. Päeva eesmärk oli osta pesurest ja see ka tehtud sai.
Sain mõningaid soovitusi, vaatasin korra Novaluxi, kus ükski ei paistnud ahvatlev, otsustasin siis ehituspoed ette võtta. Ja kohe kõige esimesest ära ostsingi 🙂 Sellesama, mis mulle soovituste põhjal kõige ahvatlevam tundus – Leifheit Pegasus 200. Kõige rohkem kuivatusruumi + see mõnus äär, kuhu sokke ja muud väikest jama riputada + sakiline äär riidepuude kindlalt paigal hoidmiseks. Ma oleks kindlasti kõik poed läbi käinud ja hindu võrrelnud, aga kuna tolles esimeses töötas juhtumisi Lepa ema 😀 Kes mind nägi ja juttu rääkima tuli, siis sain 20% alla – 830 asemel 670 kr. Ma olen kõigi oma ekside emadega hästi läbi saanud, aga ma ütleks, et Lepa emaga saingi vist kõige paremini 😀 Igatahes lubasin talle, et tulen millalgi lapsi näitama… Ja ostsin resti ära. Selle mõttega, et pärast seda soodustust vaevalt et mujal odavam oleks. Poiss magas ka ilusti autos, ei tahtnud riskida sellega, et ta kuskil poes üles ärkaks ja virisema hakkaks.
Novot, nüüd on mul siis hirmkallis ja edev pesurest. Kuvõrd ma olen aga mitu odavamat lihtsalt ära lõhkunud, sest need on nii viletsa kvaliteediga (kolisemisest, kõikumisest ja roostetamisest ei hakka parem üldse rääkimagi), olen kindel, et see kulutus tasub ennast igati ära.
Pesulõkse unustasin paaris poes vaadata, Maximas nägin puidust lõkse, mis olid Leedus valmistatud ja tundusid üsna head olevat – st mitte liiga nikatsid. Eks ma vaatan paarist kohast veel, aga kui Eesti omi silma ei hakka, on leedukad päris hea variant 🙂 Kui kilomeetrite kallal närida, oleks Soome ja Läti muidugi paremad 😀 Hind oli ka hea, umbes 1 kr/tk, 15 kaupa pakitud või midagi sinnakanti.
Brita kanne vaatasin ka mitmes kohas, aga müüja käest erinevuste kohta küsida ei õnnestunud. Lõpuks googeldasin ja sain UK Amazoni arvustustest kõigile oma küsimustele vastused. Uuem Elemarise kann on vanemast mudelist Marellast parem selle poolest, et seal on sihuke tark lugeja, mis arvutab filtri vahetamise vajadust mitte päevade, vaid seda läbinud vee hulga ja vee kareduse järgi vist ka. Udupeen, see hoiab õigeaegse vahetamise ilusti meeles. Disaini kiideti, pidavat kena olema, mina küll pealiskaudsel vaatlusel vanema mudeliga erilist vahet ei täheldanud. Aga Elemarisel pidavat osad paremini kokku sobima ja puhastamine on lihtsam, sest kõik käib lahti ja vett olevat kergem sisse panna, sest kaas nihkub ise eest ära, kui veega kokku puutub – tehnoloogia missugune.
Aa, ja sellest sain ka aru, mida tähendab märge cool ja pilt külmkapist – nood kannud on kitsamad ja mahuvad külmkapi ukse külge. Ma ei suudagi otsustada, kui oluline see on, ma pigem eelistaks vist ikka suuremat kannu – puhta vee hulk on külmikukannul 1,4 l, XL kannul 2,2. Ma arvan, et küllap me ostame piisavalt mahuka külmiku, ei pea tingimata ukse küljes olema. Praegune vene külmik on ka üsna suur…
Vot, kohe tark tunne on nüüd. Leiaks veel kuskilt sooduka ka, siis ostaks kannu ära.
Mõtisklen, kas on mingit alternatiivi plastmasskarbile, mida on vaja nugade-kahvlite sahtlis hoidmiseks. Olen neid juba mitu tükki ostnud, pooltes üürikorterites on see puudu olnud ja kaasa pole kunagi võtnud, sest järgmises on alati juba olemas olnud (ja sellest järgmises siis omakorda loomulikult mitte). Ei ole midagi tarka välja mõelnud, ilmselt pean ikka veel ühe ostma 😀 Hinnas pole siinkohal asi, odav on, lihtsalt see lõputu plastmass… Samas ise ei viitsi sinna küll midagi nikerdama hakata.
Veekeetja, nagu ma aru saan, on veel Tartus – arvasin, et pakkisin sisse, aga tundub, et unustasin. Vähemalt olevat seal kaks ühesugust olnud – üks köögis ja teine garaažis. Mäletan jah – sinna sisse kolides irvitasin, et täpselt ühesugused. No eks keedab siis nii kaua potis vett, see pole küll mingi häda.
Fantoomkohvimasin ilmus see-eest välja – seda otsiti omal ajal meeleheitlikult taga, ehkki mina mäletasin, et see sai kuskile sellisesse kotti, mida isegi pealt kinni ei kleebitud. Oli kah, suures Sireli talu paberkotis. Ei tea siis, kus see ennast nii osavalt peitis.
Isegi paki kohvi ja jahu leidsin – loodan, et nendega aasta jooksul midagi ei juhtunud, pealtnäha on küll korralikud.
Homme lähen jälle kohe hommikupoolikul sättima, äkki juhtub siis ime ja saame ööseks juba päriseks jääda. Maris tuleb ka külla, saab siis Plikaga mängida ja mind muidu aidata.
See sissekolimine sõltub muidugi ka Abikaasast, ta peab suurema auto orgunnima, et osa asju ära tuua, ja mõne mehe hankima, et raskeid riidekappe liigutada 😛
Mh, miks mul on tunne, et ma ei viitsi neid pesulõkse enam kuskile mujale otsima minna ja ostan need Leedu omad ära 😀 Kui väljas vähekegi ilma on (st vihma ei saja ja tuul puhub), siis tahaks pesu ikka kõigepealt välja panna ja alles “järelkuivatuse” restil teha. Ja pesta on palju – oi kui palju.
Läksin esimest korda lastega üksi ja jala uude koju. no ikka nii, et Poiss kärus, Plika astmelaual. Oleme seda teed Abikaasaga koos muidugi mitu korda varemgi käinud.
Toetudes eelnevatele kogemustele, kus Poiss kolm laupäeva umbes samal ajal ja samal viisil Abikaasa vanaemal külas käies kokku kolm tundi järjest kärus magas (seal on hea suur rõdu, tõstame ta alati sinna), olin kindel, et nii läheb ka täna. Et Plika saab omi asju teha ja mina rahulikult koristada.
Tutkit! Poiss näitas iseloomu ja tegi alla tunniseid unejuppe. Plika see-eest oli esimest korda tõesti heas tujus ja iseseisev, muudkui käis ringi ja asjatas omaette. Paar keelamisest tulenevat tüli muidugi oli, aga üldiselt superluks.
Ühesõnaga esimest korda oli võimalust rahulikult asjatada, ilma et oleks olnud kiire, et keegi oleks olnud närvis. Esimest korda oli aega tunda, kui ÕNNELIK ma seal olen. Kujutada reaalselt ette seal elamist.
Jõudsin külmkapi enam-vähem ära küürida ja veidi köögiasju lahti pakkida. Leidsin igasugu huvitavaid asju, mille olemasolu olin täiesti unustanud. Näiteks ühed varuks ostetud päikeseprillid, mis kohe käiku lähevad, sest teised läksid katki (no praegu on päikest muidugi vähe). Soolalamp oli kõik kolimised ilusti vastu pidanud, pirn polnud katki läinud, põles.
Homme lähen pesuresti otsima. Pesulõkse kah – EESTIS toodetud, mu sõbrad, mitte lihtsalt puidust. Vähemalt kaks nõuannet tuli juba, mis polnud asjakohased. No vaatame, kas leian ka, hiina jura igatahes ei osta. Mõni Soome või Rootsi tootja kõlbab kah, kui Eesti omi tõesti ei leia.
Ülehomme vast võime päriselt sisse jääda, homme tõenäoliselt pigem ei jõua. Mul oleks vaja kõigepealt voodipesu ja käterätid läbi pesta, haisevad aastasest Tartus konkus seismisest.
Mis ma kopituselõhnaliste pehmete loomadega teen, seda küll ei tea… Eks riputan välja nöörile ja loodan, et läheb ära.
Oo, ja segisti!!! Ma rõõmustasin iga kord, kui midagi pesin ja pesemist oli mul täna üsna palju. See on lihtsalt nii ilus ja käib nii sujuvalt ja vett ei tule üleliia, voolab mõnusalt ja pehmelt. Täpselt selline, nagu soovisin. Ja ei pritsi üldse! Ma olen ääretult rahul, et ikkagi selle valisime. Kuidas vastupidavusega on, eks seda näitab vaid aeg.
Panen siis esimesed enne ja nüüd pildid ka. Suht koomiline – viimase peal segisti ja mitukümmend aastat vana kraanikauss. Ja kui hästi mu nõudepesurest selle segistiga harmoneerub! Nagu oleks koos ostetud. Tegelikult puhas juhus 🙂
Nüüd olen jälle nii väsinud, et hirmus kohe. Pole enam harjunud nii palju ringi tuuseldama 😀
Teate ju küll neid päevi, mõned lihtsalt on sihukesed… Et kõik, mis p*rse minna saab, see ka läheb. Novot, mul oli täna selline.
Alguses oli kõik hullult hästi ära plaanitud – Abikaasa võtab ennast töölt varem vabaks, nii et kui ema kell kaks oma töö lõpetab, korjab ta Abikaasa auto peale ja toob koju, jätame Plika emaga lõunaund magama, võtame Poisi kaasa ja läheme kõiki neid sadat vajalikku asja ajama.
Siis tuli välja, et emal läheb hoopis kolmeni, aga siis poleks jälle meil enam aega jäänud, sest pool neli pidi Elioni tehnik tulema. Mõtlesime siis välja uue ja kavala plaani – ema sõitis Abikaasa töö juurde, Abikaasa viis ta autoga tööle ära ja sai auto endale, hiljem pidi siis lihtsalt emale järele minema. Plika pidime esialgu kaasa võtma ja enne Elioni tehniku tulekut koju ema juurde tooma.
Nojah, ja siis muidugi hakkas kõik venima – Abikaasal läks tööl kauem, minul lastega kauem, lõpuks jõudsime ikka välja alles siis, kui Abikaasa oli ema koju toonud. Ja kuna ma olin Plikale tükk aega lubanud, et papa kohe tuleb ja siis läheme kõik koos õue, ei saanud ju seda lubadust ka murda, ehkki lahkusime kodust nii hilja, et Plika lõunaune aeg oli ammu käes.
Läksime alustuseks panka, sest pärast kolme korda proovimist polnud mul ikka õnnestunud digiallkirja õigesti anda (kogu selle krüpteerimise ja dekrüpteerimise käigus läks kuskil alati midagi valesti ja jäi salvestamata) ning ehkki ma oleks tahtnud juba hasardist veel proovida, ei olnud lihtsalt aega sellega tegeleda, seega lubasin kontorist läbi käia ja infoletti jäetud kindlustuslepingu tavalisel moel allkirjastada.
Ma ei saa küll päris täpselt aru, miks nad seda infolauda seal üldse peavad, seal ei ole MITTE KUNAGI inimest, täiesti närvi ajab. Tähendab, enne ei ajanud, ehkki kõik need neli-viis korda, mil seal laenu asjus käisime, pidime mõnd tellerit paluma, et ta konsultandile meist teataks. No täna oli mul konkreetselt infolaua töötajat vaja, aga seal oli ainult tema mobiil (ma ei saa aru, kuidas see oli julgetud sinna niiviisi jätta, kellelgi oleks olnud nii kerge see möödudes taskusse pista). Kontor oli ka rahvast täis, seega ei tahtnud tellereid tüütama minna, neil oli niigi palju tegemist. Paar minutit ootasin, siis andsin alla ja läksin lihtsalt ära, sest nii kiire oli.
Autosse jõudes olin nii närvis, et palusin Abikaasal lihtsalt otse uude koju sõita, mis siis, et meil veel ligi veerand tundi vaba aega oli – kümme minutit sellest oleks kulunud sõidule, ülejäänud viiega poleks miskit teha jõudnud. Oleks ma selle peale varem tulnud, oleks võinud kauem pangas passida, järsku oleks ikka lõpuks allkirja antud saanud…
Elioni mees vähemalt tegi kiiret tööd, saime veerand tunniga hakkama. Tahtsin veel külmkapi tööle panna, aga pärast selle teiselt poolt kööki tirimist avastasin, et seda tuleks kõigepealt seestpoolt küürida, seega jätsin sinnapaika.
Läksime siis tagasi linna, tegin vee ja elektri lepingud enda nimele ümber, Abikaasa üritas samal ajal lapsi taltsutada… Siis ökopoodi, et pesugeeli ja söögivarusid osta, siis koju, et Plika sinna jätta, siis ehituspoodidesse segistite kohta uurima.
Õnneks sai segisti ostmisest positiivne kogemus – erinevalt Bauhofist, K-rautast ja Espakist leidsime Ehituse ABC-st päriselt müüja, kes polnud asjatundmatu ja/või ükskõikne – jagas teemat, seletas küsimata ja oskas vastata kõigile küsimustele. Hind, kusjuures oli ka kõige odavam – kahes teises poes, kus seda veel oli, maksis 1480 ja 1390, seal 1299. Ja kui kassas maksmiseks pangakaarti rahakotist välja võtsin, nägi müüja Aitäh kaarti ning teatas, et sellega saab 5% alla.
Igatahes kui teil on vaja nõu san tehnika kohta, siis Küllike Ehituse ABC-s jagab asja täiega. Selline heledate juustega lühemat kasvu naine. Tõsine kergendus oli lõpuks asjatundlikku nõu saada. Ta seletas Abikaasale küsimata ära, kuidas meid huvitaval segistil too kuumusepiiraja töötab (teised müüjad ei teadnud, et see üldse olemaski on), soovitas pritsimise vältimiseks veel üht pisikest kummijullat, mis omakorda veel rohkem vee säästmisele kaasa aitab, rääkis, et temal on Gustavsbergi segisti juba kaksteist aastat probleemideta vastu pidanud, oskas seletada dušipeade vee säästmise süsteemide erinevusest… Seletas, kuidas segistit hooldada (ei tohiks sprayga puhastada, see võib sinna vahele minna ja lahustada toda ainet, mis kangi nii sujuvalt liikuma paneb)… Näitas ka kallima klassi segisteid ja seletas, miks nood paremad on (ma olin juba tegelikult enne netist natuke lugenud ka sellesama asja kohta, aga no see hinnaklass oli ikka meie jaoks ilmselge liig). Ühesõnaga teadis kõike. Nii saigi meie välja valitud ilus segisti ära ostetud ja süda on rahul.
Siis jättis Abikaasa minu Kaubamajakasse ja läks ise tagasi, et pesumasina paigaldaja vastu võtta. Meie pidime minema ema ja ema mehega Teleyhe lepinguid selleks supersoodsaks Elisa perepaketiks ümber tegema, täna oli pakkumise viimane päev. No ja muidugi tuli välja, et ei saagi teha, sest emal on arveid oma nimele vaja, aga mitte kellelgi ei tulnud KORRAKSKI meelde too tasuta telefon, mille tõttu emal järgmise maikuuni kohustuslik sama leping peab jääma… Nii et täiesti asjatu käik. Oma viga muidugi täiesti, aga kahju ikkagi – Elisa müüja ütles ise ka, et nii soodsat pakkumist enam kindlalt edaspidi ei tule 🙁
Ema oodates rallisin Poisiga Rimis ringi ja uurisin natuke Brita kanne. Ausalt öeldes ei saanud absoluutselt aru, mis neil peale värvi, tegumoe ja mahutavuse vahet on. Mingitel uuematel on peale kirjutatud cool ja pilt näitab, et võib külmkappi panna. Kas vanemaid siis ei või? Hämming.
Aga noh, muidu ma ise oskasin nii palju arvata, et see kann, mis siin emal on, on igatahes liiga väike, nii et ma rihiks pigem seda 3,5-liitrist. Või äkki 2,4, igatahes mitte väiksemat. Ja seal oli üks punane, mis nägi päris numps välja 😛 Aga peaks minema kuskile poodi, kus müüja oskaks äkki seletada, mis neid mudelitel ikkagi vahet. Nojah, kõige mõttekam oleks üritada ilmselt nende kodulehelt mingit infot leida, aga esiteks tundub see leht pooletoobine ja teiseks ei leia ma kohta, kust muusikat kinni keerata, mis kaotab igasuguse tahtmise seal pikemalt ringi surfata.
Pesumasin ja segisti on nüüd paigas – eks ma homme näen, täna oli ju Abikaasa seal üksi. Pesumasin pandi kohe käima ka ja lõi mitu korda korgid läbi – lõpuks sai tolle teise köögi 6-amprine meie elutoa 10-amprisega ära vahetatud (on ikka amprid, jah?), siis sai korda. Elutoas on ainult arvutid ja ruuter, need ei pidavat nii palju vajama. No loodame, elektrisüsteemi tuunimiseks enne paari kuud küll raha pole…
Tahaks kangesti juba sisse kolida ja jäädagi, aga nii palju asju oleks veel vaja teha ja Abikaasa ei saa enam ühtki vaba päeva võtta. No tegelikult, kui ma külmkapi puhtaks ja tööle saan, nii et on võimalik sinna sööki osta, siis peaks juba pmst hakkama saama. Eks ma nats kardan, olen ju nii kaua rohke abiga koos elanud, nüüd siis kahe lapsega sinna lahti pakkimata elamisse… Aga ma ei jõuagi kunagi midagi pakitud, kui ma kogu aeg ema vahet jooksen, tuleb ikka ära kolida. Ideaalis me homme jääkski juba ööseks, aga eks see kõik olene.
Oh, üks asi tuli veel meelde, mis kohe ära osta tuleb – pesurest. Ma olen vähemalt kolme erinevat kasutanud ja ei ole ühegagi täiesti rahul olnud. On kellelgi äkki soovitusi? Mingit sihukest tahaks, mis korralikult mahutaks, sealhulgas ka laiemaid asju… Ja ei oleks sihuke nikats, mis iga puudutuse peale kokku kukub. Praegu tundub, et peab jälle selle kõige tavalisema ostma, kus on keskel pikkupidi nöörid ja otsad saab lahti teha, seal siis kitsamad… Sest teised, mida proovinud olen, on veel hullemad olnud.
Ja kas keegi teab, kust saab osta Eestis toodetud puidust pesulõkse? Kessu ütles, et sihukesed asjad olla olemas, tahaks. Ema lubas küll lahkelt osa enda omadest kaasa võtta, aga meil oleks ilmselt rohkem vaja.
Viisime kaks autotäit asju uude koju ja olime pea pool päeva seal, seekord jõudsin isegi mõned kastid-kotid lahti pakkida. Asjad said küll suht suvaliselt kappidesse-riiulitele kuhjatud, ainult nii palju jagatud, et mis elutuppa ja mis magamistuppa. Jube segadus on nüüd!
Homme õhtul saame neti ja pesumasina ja uue segisti ka, kui selle ära ostame (pesumasina paigaldaja oli nõus selle ka paika panema). Ma nüüd ainult kahtlen, kas üldse osta see kaarega – välimus väga meeldib, aga juba kaks inimest on öelnud, et jubedalt pritsib. Samas kolmas ütles, et tema meelest küll ei pritsinud, aga tal olevat ka suht sügav kraanikauss olnud. Võta siis kinni… Meie igivana kauss on praegu küll täitsa tavaline, aga no alguses võib ju ettevaatlik olla (tänu sellele vett säästvale kangile veesurve nagunii väga suur ei ole) ja hiljem remondi ajal sügavama kausi muretseda (see peab kindlasti ümmargune olema!). Oeh, ei tea, aga homme peaks igatahes ära ostma.
Pesumasina garantiid ei jõudnud täna ostma, nii et vist enam ei saa. No me ilmselt väga ei tahtnud ka, muidu oleks kuidagi jõudnud… Abikaasa arvab, et äkki ikka saaks veel homme ka – no selle loogikaga, et masin seisab nagunii veel poes kasti sees, mis vahet seal. Täiesti võimalik, et saaks, aga ikka pole otsustanud, kas peaks.
Ma ei kujuta ette, millal me uude koju päriselt sisse jääme. Homme vist küll veel mitte. Samas lõputult ei taha ju oodata. No kõigepealt tuleb see igivana külmkapp teise poole köögist ära tuua ja seina panna ja sinna sööki sisse osta, siis ehk juba võibki. Voodi jõuab ilmselt alles nädala lõpuks, seda vast küll ära ootama ei hakka, madratsitest üheks nädalaks ju täiesti piisab.
Üritasin sutsu filterkannude kohta uurida. Mõned näiteks ütlevad, et need tekitavad hoopis baktereid juurde, aga selle vastu aitavat vist esiteks see, kui filter alati vees on, teiseks korrapärane vahetamine, mida me küll alati unustama kipume. Aa, ja siis ma sain aru, et seal on erinevaid kah veel, Brital mitu filtrivarianti, mingit Maxtrat kiidetakse, see on kindlasti siis jõle kallis ka, kujutan ette. Meil enne oli Kenwoodi kann, ma üldse ei tea, milline hinnavahe erinevatel kannudel-filtritel on. Igatahes tuleks ikka osta, muidu ei jõua veekeetjast ja kohvimasinast katlakivi ära eemaldada.
Muide, ma saingi Loodusperest selle minikomplekti vee testimiseks – määrab ära ph, kareduse ja nitraadid. Ainult et see on saksa keeles, eestikeelset juhendit kaasas polnud, veider. Pean kirjutama ja küsima, ise küll seda keelt ei valda. Oleks inglise keeles, poleks probleemi. Igatahes väga põnev, ma olen alati tahtnud teada, kui kare vesi meil siis täpselt on.
Aa, ja Euronicsi müüja ei soovitanud pesumasinas äädikat kasutada, et võivat kummiosi kahjustada. Ja väitis, et pesugeelid lahustuvad vees halvemini kui pulbrid, eriti madalamatel temperatuuridel. Huvitav, mulle on alati geel rohkem meeldinud, sest pulber kipub riietele aeg-ajalt neid terakesi jätma. Ja tahaks teada, kas sellel äädikajutul ka mingi tõepõhi all on. Happeline ju on tõepoolest, äkki tõesti söövitab…? Aga raske uskuda, nii paljud ju kasutavad…
Igatahes Calgonit ma küll ostma ei hakka ja mingi spets katlakivi eemaldusvahend tundub ka mõttetu raharaisk. Magnetpalli kasutan, ei tea, ehk sellest piisab. Või äkki ökopoest ostetud pesugeelidele (Sonett vms) on kah miskit katlakivi vastast lisatud?
Ja kas peaks tõesti pulbrit eelistama, kui see väidetavalt geelist paremini lahustub?
PS. Mulle meeldib, kuidas Mart Sander reklaame mõnitab. Nüüd vaadake, kuidas Poola koduperenaised oma pesu ja hambad nii valgeks saavad. Või siis: minge nüüd kohvi ja võileibu tegema.
PPS. Kas mulle ainult tundub või kõik naiste peotantsukingad ongi alati ühte tooni? Sihukesed punakaskuldsed või pronksjad vms…
PPS. Ma NII lootsin, et Nastja välja läheb! mitte et Ženja poleks minu meelest jubedus kuubis, aga tantsis hästi. Kõige lemmikum on mul Liina, ta on sihuke pungine 😛 Ja helistama ma nagunii ei hakkaks.