2010

Üks aasta ja üks päev tagasi

/ igapäevaelu, pulmad, rõõm, seltsielu, suhted / 6 Comments

pulm1

Õigel päeval kirjutama muidugi ei jõudnud 😛

Plika tegi meile kena aastapäevakingituse – ärkas esimest korda ööunest kuiva mähkmega. Etteruttavalt võin öelda, et see suurepärane esitus kordus täna hommikul. Kui nii jätkub, olemegi koera sabast üle saanud.

Meil olid tähistamiseks isegi väikesed plaanid, aga plaanidel on sellises vanuses laste puhul kombeks vastu taevast lennata.

Lõuna ajal käisime Abikaasa sugulase 30. juubelil – see oli kahetunnine pereüritus minigolfi ja snäkkidega. Golfi mängida ma küll ei jõudnudki, aga niisama ringi sahmida oli ka ütlemata mõnus. Plikal oli vabalt ruumi jooksmiseks ja treppe ronimiseks, palle oli ka huvitav taga ajada ja neile kepiga pihta saada üritada. Mul on nii kahju, et oma fotoka koju unustasin, oleks palju pilte teinud. Igatahes oli äärmiselt tore.

Pärast juubelit pidime Plika kodus magama panema, Poisil kõhu täis tankima ning lapsed vanavanemate hooleks jätma, et saaks ise Estonia termidesse mõnulema minna. Siinkohal tuli külla sõber Murphy – üleväsinud ja liiga palju magusat tarbinud Plika keeldus magamast, Poiss lisas omalt poolt asjale vürtsi ja karjus paar tundi järjest. Lõpuks saime Poisi magama, jätsime Plika ema hooleks ja läksime kodust ära. Autos tõdesime aga, et aega on liialt vähe, termidesse pole mõtet minna. Seega läksime hoopis Kaubamajakasse, et Abikaasale uut kampsunit otsida – hea tähistamine küll või mis. Aga midagi pidi ju tegema – sööma minna ei tahtnud, sest kõht oli meeletult täis, ilm oli jalutamiseks liialt niru, pühapäevaõhtuses Pärnus polnud eriti mingeid huvitavaid alternatiive.

Kampsunit ei leidnud, juhtus hoopis nii, et kulgesime mööda erinevaid poode ja muudkui mõnitasime haiget kaupa. No ikka niiviisi omavahel ja heatahtlikult, eks. Lihtsalt nii palju koledaid riideid oli ja te ju kõik teate, kui palju jaburaid ja mõttetuid vidinaid müüakse näiteks Jyskis. Päris tühjade kätega ei lahkunud, ostsime lõpuks Plikale kaks üheksakroonist palli 😀

Õhtul sattusime ETV-st My Familyt vaatama. Kuna see oli sama hea, kui eelmine osa, mida ka juhuslikult nägime, otsustasime otsast peale ette võtta. Pooteist osa vaatasimegi ära. Kõrvale nosisime sefiiritorti, mis ema meile onu sünnipäevalt tõi.

Sihuke aastapäev siis. Järgmisel aastal on juba kergem, Poiss on selleks ajaks juba paras pägalik, kelle võib kasvõi terveks päevaks vanavanemate hooleks jätta.

—

Kuna Abikaasal oli laupäeval 15-tunnine tööpäev, võttis ta tänase vabaks. Saime lõpuks tema ema keldris kastides sobramas käia, mul on nüüd jälle ilmastikule vastavaid riideid ja jalatseid – olin juba päris hädas, suvi ju ammu läbi, aga kõik sügisvarustus oli Londoni asjade hulgas.

Saime täna põnevaid uudiseid oma kodu rindel – tundub, et asjad hakkavad lõpuks tõepoolest liikuma.

Aga hea küll, vaatame nüüd oma uut lemmiksarja edasi 🙂

Kõik, kõik on uus septembrikuus

/ blogimine / 8 Comments

Bloggeri uus template designer on juba mõnda aega väljas, olen seda varemgi korduvalt näppinud ja rõõmustanud. Kasutada aga seni ei saanud, sest polnud oma pildi taustaks laadimise võimalust. Eile käisin üle pika aja uuesti kontrollimas ja – oh seda õnne, oh seda rõõmu – oligi oma foto laadimise võimalus lisatud.

Näppisin ja katsetasin veel natuke, kõik muu sain rahuldavalt paika – kaua oodatud värskenduskuur saigi tehtud. Muidugi tahaks ideaalis blogi täitsa mujale kolida, aga kuivõrd ma ei ole endiselt leidnud lahendust, mis mind 100% rahuldaks, olen veel siin.

Mis te arvate, kas on parem kui enne? Mulle täitsa meeldib 🙂

EDIT: Kuna kommentaarides juhiti tähelepanu pildi veidi karvasele kvaliteedile, mida ma siin ennist mainida ei viitsinud, sest mind ennast väga ei häirinud, tegin prooviks veidi ümber – nüüd on pildi kvaliteet parem ja äärtes vana tuttavat ühevärvilist tausta. Ma ise seda küll ei näe, mul on 1280 laiusega reso ja sidebar always on top (mulle pole kunagi laiekraan meeldinud, see sidebar tasakaalustab ilusti), mul on ainult tikrid 😛 Aga enamik lugejaid peaks rohelist nägema – mida suurem reso, seda laiemalt.

Ehk on siis sedaviisi parem, kuni suurema resoga tikrite pilt õnnestub skoorida. Kui mitte enne, siis järgmisel tikrihooajal!

EDIT 2: Kessu saatis screenshoti sellest, milline näeb mu blogi välja eelmises editis proovitud variandiga tema 1920×1200 värdresoga monitoril. See oli ikka täiesti õudne, seega muutsin tagasi suuremaks ja “karvaseks”, nagu alguses oli. Nii suurt resot kasutavad muidugi vähesed ja sellega jääb ikka rohelist äärt näha, igatahes peaks Google Analyticsi andmetel nägema noid ääri kõigest 6% lugejatest, ülejäänutel katavad tikrid terve ekraani ära.

Otsin parema kvaliteediga pilti. Seni jääb nii.

Jõulud tulid tänavu vara

/ plika, poiss, rõõm / 1 Comment

Kratiga oleme me blogiväliselt väikestviisi suhelnud juba üle pooleteise aasta. Selle aja jooksul saatis tema mulle beebipillid, mina leidsin talle Londonist kõrvarõngad, tema tegi mulle märkmiku, millest sai meie pulmas külalisteraamat (hee, ma olen siin seda kõike juba korra kirjutanud)… No ja niisama MSNis lobisenud oleme üksjagu.

Kokku saada kusjuures pole õnnestunud, ehkki küllakutsed on vastastikuselt õhus ja paar korda oleme üritanud ka. No ma ei kaota lootust, ühel heal päeval kindlasti.

Aga täna oli emal Tallinnasse asja ning tagasi tuli ta Krati saadetud kingikotiga. Laste garderoob ja mänguasjakast said üksjagu täiendust.

Mul on kohe mitu muret ühe hoobiga murtud. Poisil on nüüd olemas nii talve- kui kevadkombe, lisaks paar mõnusat mütsi, mis ilusti kõrvad kinni katavad ja tänu paeltele paremini peas püsivad (need, mis ma ise ostsin, on küll väga nunnud, aga jahedama ilmaga paraku ebapraktilised), villane komplekt, nunnu sametine jakike, sipukad ja sukkpüksid… Plika sai mitu paari sukkpükse (enamiku olemasolevatest pakkisin paar päeva tagasi kokku, sest olid suvega väikseks jäänud, ainult kaks paari jäigi alles, mida oli vähe), villase aluskombe, mis sügise jahenedes kohe käiku läheb, talvesaapad (hetkel number suured, peaksid just õigeks ajaks parajaks saama), kevadeks botased (hetkel kaks numbrit suured, sama teema), sooja mütsi, teksad… Ja tuleviku tarbeks mitu pluusi, jakki ning soojad traksipüksid.

CIMG1510

Ütleme nii, et hulk raha, aega ja närve on säästetud. Ei tea, kes siin rohkem rõõmustab, mina või Plika (sest Poisil, olgem ausad, on sügavalt ükskõik). Plika igatahes sai uksest sisse astunud vanaemalt koti kätte, istus sinnasamasse esikupõrandale maha, tõmbas saapad jalga ja mängis oma uue jonnipunniga.

CIMG1504

Tõesõna, nagu jõulud. Ei jõua kohe ära tänada 🙂

Scroll to Top