2010

Ja ongi jälle reede

Nädalad lendavad jube kiiresti mööda. Alles oli esmaspäev ja juba jälle reede. Suurepärane! Nädalavahetused on ju nädala parim osa.

Teine rasedus möödub ebareaalselt, kolmapäeval saab juba 20 nädalat täis. Ei ole kuidagi päriselt sellist tunnet, et ma nüüd olekski rase ja… Sellist erilist tunnet, mis esimesega oli. Väsimus, iiveldus ja muud ebameeldivad esimese trimestri nähud on ammu möödanik, nüüd on ainus märk suurenev kõht, kus üks tegelane aeg-ajalt vaikselt toksib. Teksad enam jalga ei mahu, õnneks on mul dressipüksid ja vabaajapüksid. Jope lukk läheb raskustega kinni, õnneks avastasin kapist aasta tagasi Reservedist soodukaga ostetud kevad-sügismantlid, mille nööbid veel kinni lähevad, ehkki natuke juba ka kisub. Igatahes on äärmiselt värskendav käia väljas ilusa punase mantliga – ilmad on siin soojad, 10+ kraadi, enamik päevadest on päike ka väljas (täna küll mitte), üldse on hea ja kerge olla… Ilus tunne kohe, noh.

Abikaasa tegi täna ettepaneku, et homme tuleks suurpuhastust teha. Äärmiselt tervitatav – tavaliselt olen mina see, kes peale käib ja lõpuks jääb ikka kõik tegemata. Aga noh, korteriomanik avaldas kaks nädalat tagasi soovi külla tulla, et pööningult oma kokkupandav töölaud või midagi muud sama jaburat ära viia, ta võib vabalt seda nüüd teha… Murakas tuleb kolmapäeval… Ja no sünnipäevaks on ikka kohane kõik puhtaks küürida – mis siis, et mingit pidu ei tule. Endalgi hea olla 🙂

Pluss muidugi meie iganädalane poeskäik, mida ma alati rõõmuga ootan. Abikaasa on selle nädala jooksul autoga probleemideta sõitnud, eks ole näha, mis homme saab, kui veidi pikem teekond ette võtta. Peangi hakkama poelisti tegema.

Või õigemini alustuseks lähen teen hoopis hommikusööki. Plika sõi tund aega tagasi ilusti ise kõik oma pudru ära ja jogurtit ka veel peale, mina ei ole veel söömiseni jõudnud…

Munamummuline herne-brokolipirukas

Eelmise kolmapäeva juurikakastist oli üks brokoli külmkapis ootamas, aga kuna me olime päev enne kasti saamist just brokolisuppi teinud, lükkus järgmine brokoliroog muudkui edasi. Nii palju otsustasime kohe ära, et seekord tuleb pirukas, aga retsepti valmise ja küpsetamisviitsimisega olid väikesed probleemid.

Vähemalt kolm päeva lükkasime edasi, aga täna enam ei saanud kuidagi. Tegin südame kõvaks ja otsustasin, et võib ühe piruka sisse seitse muna raisata küll – retsept paistis umbehää. Ürte, estragoni ja muskaatpähklit meil muidugi polnud, parmesani jätkus ainult põhja sisse, täidisesse sai tavaline juust… Kasutasin täistera speltajahu – kui kookide sisse seda reeglina üle kolmandiku panna ei taha, siis soolase piruka puhul, mis ei pea kerkima, on see täiesti super. Mune keedaks järgmine kord viie asemel ikka tavalise kümme minutit – ma ei tea, miks ma kujutasin ette, et hilisem tund aega ahjus need “valmis” keedab – mulle lihtsalt ei meeldi pehmed munad, isiklik kiiks 😛 Abikaasa seevastu armastab neid…

CIMG9716

All in all, superhea pirukas sai. Kuna me ei kannatanud tahenemist eriti oodata, valgus taldrikul veidi laiali, aga pool pirukat jäi homset ootama ja olen kindel, et selleks ajaks on juba tahe küll. Teinekordki!

Ja öelge veel, et mulle kunst ei meeldi

Mulle meeldib kunst väga… Piiratud ja nunnul kujul 😛 Hiljuti sattusin Google Analyticsis kolades ja uusi linkijaid otsides ühe toreda blogi peale, mille autor joonistab ütlemata vingeid pilte. Ma tuulasin tükimat aega ta veebilehel ringi, tõdesin lõpetuseks, et kõige ägedamad tööd on kõik juba maha müüdud ning tellisin kähku paar lemmikut kaarti, mis veel alles olid. Just täna saingi kirja kätte ja jube nunnud on, aga fotot ma siia ei pane, sest kõik lähevad kingituseks ja kingisaajad loevad ka mu blogi, nii et neil poleks hiljem üldse nii põnev 😛

Nüüd ma muidugi avastasin, et selle vahepealse lühikese aja jooksul on tekkinud järjekordne ahvatlus rinnamärkide näol. No mulle nii kohutavalt meeldivad need pisikesed märgid, mida saab koti küljes ja rinnas kanda… Õnneks neid saab lõputult juurde toota, võin veel paar kuud praadida ja kui jälle Eestis olen, siis tellida. Selle aja peale olen ehk suutnud ka esialgse kümne lemmiku hulgast mingi arukama valiku teha 😀

Väga äge ühesõnaga. Mul oligi Navitrolla ja Nerva kõrvale mõnda sellist lemmikut vaja, kelle teoseid ma endale ka rahaliselt lubada jõuaksin 😛

Rohelise sibula kasvatamisest

Mhm, ma olen seda korduvalt teinud ja tean, et tuleb lihtsalt mugul otsapidi veepotti pista, see valgesse kohta jätta ning tulemusi oodata, aga kuna mul on sibul sel kombel võrsete välja ajamise asemel paar korda ka hoopis ära mädanenud, tekkis paar praktilist laadi küsimust.

Üks mugul ei saa ju lõputult pealseid kasvatada, ta vajab toitaineid jms. Kas oleks kasulik võtta kasvatamiseks suurem mugul, lootuses sealt ka rohkem/kauem tulemust saada?

Kas vett peaks vahetama (lõikelilledel ju soovitatakse)? Kui tihti? Kas oleks mõttekam sibul äkki hoopis mulda panna, rohkem toitaineid ja nii?

Kas peaks mugulast äkki tükikese ülevalt või alt ära lõikama, et see mingil viisil kasvamise protsessi kiirendaks?

Ja kui suur osa mugulast peaks vees olema? Hmm, loogika ütleb, et igal juhul alla poole, muidu ei püsi ju sibul anuma peal 🙂

Nojah, ühesõnaga, tahaks kiiresti piisavalt palju rohelist sibulat ja mul on kodus nii väiksemat sorti kui hirmus suuri mugulaid. Äkki peaks kohe kaks tükki kasvama panema, mul on nagu ähmaselt meeles, et ei jõua see üks nii palju peale kasvatada, kui mina süüa tahaks 😀

Scroll to Top