2010

Unest ja trukkidest

/ plika, väikelapse uni / 5 Comments

Ma suudan juba mõnda aega Plikat probleemideta magama panna – pole enam vaja ei tissi ega kärus loksumist. Lõuna ajal on isegi lihtsam – sobival kellaajal (täna näiteks veidi peale üht) läheme magamistuppa, tõmban kardinad akende ette, nii et on piisavalt hämar ja heidame koos suurde voodisse. Kui ta on eriti väsinud, siis paneb silmad kohe kinni ja rohkem polegi vaja… Enamasti võtan ta kaissu ja laulan. Täna näiteks vigises alguses, aga kaisust välja ei roninud ja esimese salmi lõpuks (hm, ma ainult üht oskangi – teate, see “uinu mu kallis lapsuke hällis”) magas nagu inglike.

Õhtuti on vahel veidi rohkem jauramist ja viginat, aga üldiselt jääb suht okeilt (laupäeva õhtu oli erand!). Ööseks tõstame enamasti oma voodisse ja kui hommikul viriseb, siis kaissu. Täna öösel ei viitsinud teda oma voodisse tõstagi, oli kaisus ja nunnu.

Suures voodis on teda selles mõttes mugavam magama panna, et siis me saame ise lähedal olla – lähedus aitab. Lõuna ajal läheb nii palju kiiremini ja valutumalt – kui ma ta kohe oma voodisse tõstaks, ei saaks ta kaisus olla ja viriseks kauem. Pluss sellel voodil on vastikult kitsad pulgad, nii et oma kätt nende vahelt läbi panna (patsutamiseks ja silitamiseks) on ebamugav ja tegutsemisvabadus piiratud. Õhtuti jääb vahel kohe oma voodisse ka – siis, kui suurest voodist välja ronida tahab 😛 Eks peab hakkama teda aegamisi rohkem oma voodis ja iseseisvalt magama jääma harjutama, aga progress on siiski nähtav ja praegu olen igati rahul.

Teine tähelepanek: Plikast on saanud trukivaenlane. Täpsemalt kisub ta need kõik lahti KOHE, kui ma midagi kinni saan. Hea küll, bodydega on ok, neid trukke (veel) ei kisu. Aga tudukombe või näiteks traksipüksid, mille jalgevahe on kogu ulatuses trukkidega… No pole üldse mõtet kinni pannagi, kohe kisub kõik lahti. Ma siis ei panegi, käib pükste asemel “seelikuga”. Tüütu igatahes. Kas on lootust, et see millalgi üle läheb? Pean talle just uusi tudukombesid ostma, enamik neist on ju trukkidega. Eelistaksin eBayd, see seab valikule piirangud, eriti kui soovin peale trukitu oleku veel midagi nunnut 😛

Uus tase prügisorteerimises

/ plika / 1 Comment

Leidsin just Plika sokid prügikastist.

Plusspunkt mulle selle eest, et ma kohe sealt otsima läksin, kui Plika paljaid jalgu nägin. Kui sokke esmapilgul mujal ei paistnud, tundus see kasutatud pabertaskurätt, mis Plika mulle minut varem toonud oli, suure ja karjuva vihjena. Nii võib minust veel detektiiv saada!

Moosijutt

/ kööginurk / 2 Comments

Mainisin, et ostsime My Village’ist kolm purki moosi, kuna kodused moosivarud olid just paar päeva tagasi lõplikult otsa saanud ja kui Plika oma putru järele jätab, siis mina seda ometi ilma moosita ei söö 😛 Meie valik tundus ülimalt ahvatlev: ploom, mustikas ja traditsiooniline vaarikas. Paraku pidin aga pettuma.

Vanaema ploomimoos oli jumalik! Aga see… Mittemidagiütlev. Söödav, suvaline, magus võie.

Mustikamoos maitses nagu mustsõstramoos, mis ei maitse mulle üldse, pole kunagi maitsenud. Mul puuduvad igasugused mälestused selle koha pealt, kas ma üldse kunagi varem (paremat) mustikamoosi saanud olen – äkki polegi ja lihtsalt eeldasin, et maitseb sama hästi kui mustikad ise.

Nii juhtuski, et vaarikamoos, mis sai võetud rohkem igaks juhuks, on ainus, mis neist kolmest mulle tõeliselt maitseb, ehkki pole vähimatki kahtlust, et söödud saavad kõik.

Üks moosine mälestus tuli selle peale meelde – kunagi algklassides oli meil klassiõhtu, kus igaüks võttis kaasa purgi moosi, neile pandi siis numbrid külge ja me kõik sõime moosisaiu ja hindasime mooside headust. Minul oli toona kaasas vanaema tehtud kreegimoos ja ma olin hämmingus, et jõudnud sellega pingereas kuskile 😀 Minu meelest oli see samuti jumalik. Aga no aukirjad said ikka traditsioonilised maasika- ja vaarikamoosid.

Ma olen vist suhteline moosisnoob. Maasikas ja vaarikas on väga head – eriti toormoosina, sügavkülmast, aga ka keedetud kujul. Vanaema (pole oluline, kelle vanaema – minu, Abikaasa, Marise) tehtud ploomi-, kreegi- ja kirsimoosid on sama suured lemmikud. Õunamoos meeldib ka väga, aga samas on see kuidagi nii tavaline, et kui on valikut, valin alati mõne noist eelmistest. Õunamoosi oli meie kelder lapsepõlves alati täis, ilmselt sellepärast 🙂

Aga muud moosid mulle väga ei imponeerigi. Segumoosid võiks minu poolest üldse olemata olla, puhas maitse on parim. Sõstramoosid ei meeldi. Pirnimoosi koha pealt on eelarvamus – pirne armastan, aga moos on minu arvates magus löga. Häda on selles, et ma jällegi reaalselt ei mäleta, kas ma olen üldse kunagi pirnimoosi saanud 😀 Apelsinimarmelaad (on vist pigem selle nime all, kui moos?) ei meeldi eriti, virsiku- ja aprikoosi omad on sama söödavad nagu too viimati ostetud ploomimoos – hädaga saab söödud, koju ei ostaks.

Mulle ei meeldi liiga marmelaadised, kõva konsistentsiga moosid. Samamoodi ei meeldi mulle liiga vedelad, kompotitaolised moosid. Õige moos on vanaema moos 😛 Selline mõnus, paraja koostisega – nii, et ei jää lusikasse kinni ega tilgu, saab mõnusalt saiale või koogile määrida.

No ja ideaalis tuleb igasugune moos minu jaoks ikkagi keldrist, mitte poest. Eestis varusime ju talveks omajagu maasikat-vaarikat sügavkülma… Need sai enne äraminekut ära söödud, ära kingitud, osa jäi uutele üürnikutele. Oh jah.

Mis seal ikka. Küll mul on oma elu jooksul veel piisavalt aega moose varuda. Ehk hakkan neid kunagi isegi keetma! Hetkel tundub see muidugi väga ketserlik mõte, ma tean… Aga mul on siiski oma tulevase usinuse suhtes kõrged (ja vbla põhjendamatud) ootused 😛

Irw

/ plika / 3 Comments

Mulle lähenes järsku jäle lagritsahais. Imestasin, sest Abikaasa oli juba tööle läinud ja kõik lagritsamaiad külalised ka lahkunud.

Siis tuli Plika ja poetas lauale ligase lagritsa. Tuli meelde jah – eile mängis ta Abikaasa peaaegu tühja lagritsapakiga, päästsin sealt seest viimase lagritsa ja panin Abikaasa arvuti peale, enne kui karp ribadeks tõmmati. Aga no Plika eest pole ju miski kaitstud.

Igal juhul tundub, et ei maitsenud 😛 Haiseb siin nüüd niisama. Võeh, kuidas ma jälestan lagritsat!

Järjekordne piimauputus

/ virin/urin / 2 Comments

Milk&More on tore ja kolm korda nädalas varahommikul ukse taha toodav piim teeb elu mugavaks, aga on asju, mille pärast tahaks juukseid peast kitkuda. Nimelt taastab nende online süsteem lolli järjekindlusega mingi aja tagant minu kõige esimese regular orderi. Selleks oli 5+5+6 (E+K+R) organic semi skimmed milk. Õige pea avastasin, et nendest kogustest ei piisa ja muutsin arvud 6+6+8. No ja lolli järjekindlusega muutusid need arvud õige pea väiksemateks tagasi – ükskõik, kui mitu korda ma neid ka ei muutnud. Ükskõik, kas ma muutsin ainult arvud või tühistasin terve tellimuse, et see otsast peale uuesti teha.

Hea küll, kuna ma ei viitsinud seda kogu aeg muutmas käia, siis me saime lihtsalt enamasti vajalikust vähem piima – vahel venitasime välja, vahel pidime poest juurde ostma.

Aga nädal tagasi muutsin ma tellimuse hoopis teistsuguseks – Plikale 2+2+3 organic whole milk ja meile endile 4+4+5 tavaline semi skimmed milk. Senine organic semi skimmed sai seega üldse tellimusest kustutatud.

No ja te võite kolm korda arvata, kas täna tuli meile ukse taha 11 pudelit piima või ei. Argh! Hea küll, nii palju saime selgeks, et see süsteem “taastab” ennast umbes nädala tagant – enne ei mäletanud kunagi, millal muudetud sai, seekord tean täpselt, et tegin seda üle-eelmise pühapäeva õhtul viis minutit enne üheksat.

Ega’s midagi. Abikaasa nüüd jälle helistab ja räägib mure ära. Ja ma olen kindel, et MAKSMA me nende lisapiimade eest ei saa. Probleem aga jääb – see lollakas süsteem topib muudkui mu esimest tellimust tagasi. Hetkel oleks võimalikud probleemilahendused kas iga nädal ise tellimust tagasi muutmas käia või iga kord topeltpiima saades helistada ja viriseda, et nad seda meie arvele ei lisaks. Aga mis ma selle tasuta piimaga teen, isegi meie ei joo nii palju!!!

Mõlemat pidi tüütu. Ma SIIRALT loodan, et nad suudavad selle bugi ära parandada. KÄHKU.

Scroll to Top