Ma kohe pean kogu seda unekooli asja mõnda aega detailselt kirja panema, eelkõige enda jaoks, aga ehk on ka kellelgi teisel abi. Ma eile jupikaupa juba kirjutasin, aga panen uuesti lühikokkuvõtte eilsest ja ööst.
9.00 äratasin Poisi ise üles ja panin tissi otsa, kümneks läksime arsti juurde
11 paiku tagasi kodus oli Poiss nii unine, et andsin jälle tissi
11.20-16.20 magas kärus, selle aja jooksul pidin kaks korda teda magama kõigutamas käima, aga lõpuks tõin ise ära
16.30 sai tissi
19.15-20.00 magas toas, enne seda nuttis mul 10-15 minutit süles
20.00 sai tissi
22 paiku sai öötissi, pärast seda panin ta selili oma voodisse. Tavaliselt hakkaks ta selle peale kohe kriiskama, seekord hängis rahulikult hämaras toas pool tundi. Siis tuli vaikne vigin ja keerasin ta kõhuli, magamisasendisse. Ehk veerand tunnikest sättis ennast seal, siis magaski. Täiesti ise, ilma vähimagi nututa. Plika kusjuures oli üleväsinud ja tegi tunduvalt kauem trianglit, isegi see ei häirinud Poissi.
2.40 Poiss ärkas ja vigises – kuna päevased söögivahed polnud eriti tihedad, panin kohe tissi otsa. Istusin voodis, et mitte ise magama jääda.
2.48 üritasin krooksu välja meelitada, ei tulnud, seega panin Poisi kõhuli oma voodisse ja magas praktiliselt kohe edasi
8.50 ärkas ja oli rõõmus.
9 sai tissi
Juba enne kella ühtteist hakkas haigutama ja oli viril. Andsin tissi, panin riidesse. Siis ta enam küll nii unine välja ei näinud, aga ju ta ikka magama jäi – täpselt ei tea, Abikaasa läks lastega välja, ju ta natuke kärutas ringi.
Ühesõnaga meeletult kiiresti kandis see asi meil vilja. Vara ehk rõõmustada, ainult kaks ööd-päeva ju möödas… Aga asjad lähevad seni järjest paremuse poole, seega ikka rõõmustan. See, et Poiss õhtul nii kaua rahulikult voodis oli ja lõpuks iseseisvalt uinus, on täiesti esmakordne nähtus. Nii rahulikku ööd pole ka ammu olnud.
Abikaasal on alates tänasest nädal puhkust, meil on sellevõrra kergem laste graafikuid klapitada. Poisi oma tundub olevat suht lihtne veidi üht- ja teistpidi muuta, Plikaga on märksa keerulisem.
Eile näiteks lasin tal poole kümneni magada, siis käisime arsti juures ära, tagasi tulles läksime pool kaksteist uuesti õue, olime seal nii kaua, kuni Plika tuppa tahtis (kuskil poole tunni ja tunni vahepeal), siis sõi, ühest voodisse… Kaks tundi oli voodis, magama ei jäänudki. Algul olin temaga pool tundi koos ja teesklesin magajat, siis läksin ära, vahel on ta niiviisi üksi magama jäänud. Seekord tuli paar korda toast välja, viisin ta kohe voodisse tagasi, kolmest enam ei näinud mõtet. Vast oli probleem eelkõige tema liiga hilises tõusmises, eks ta selle kahe tunni jooksul voodis pikutades ja mängides mingil määral ikka puhkas ka.
Mõtlesime õhtul varem magama panna, aga Abikaasa töölt tulemine ja õhtusöök jäid nii hilja peale, et Plika oli lõpuks üleväsimusest hüsteerias – no halvasti plaanisime, mis seal ikka, Järgmine kord paremini. Lihtsalt lapsest oli kahju.
Kuna Abikaasa ei pidanud täna kella peale seitsmest tõusma, magasime kõik kauem, lapsed ärkasid veidi enne üheksat. Kahtlustan, et seegi on liiga hiline ärkamine, pigem kaheksa-pool üheksa oleks optimaalne. Eks me selle nädala jooksul katsetame, kas on üldse reaalne Plika lõunauni jälle kella ühe peale nihutada, äkki polegi… Kui kella ühese lõunaune ainsaks võimaluseks oleks Plika seitsmest ärkamine, siis ma pigem lükkan lõunaune kahe peale 😛
Igatahes loodan, et saame nüüd Plika graafikust sotti, vähemalt on nüüd aega temaga tegeleda, sest Abikaasa on ka kodus ning Poisi magama panemise peale ei kulu nüüd enam nii palju aega ja energiat. Ideaalis tahaks tagasi sellist graafikut, nagu oli Londonis – Plika äratus 8-8.30, lõunauni 13, ööuni 21. Võimalik, et ta on lihtsalt vanemaks saanud ja vajab vähem und, seega ehk jääb äratus samaks, aga uned nihkuvad mõlemad tunni võrra edasi… Mulle küll väga meeldiks, kui Plika õhtuti kell üheksa magama läheks, aga parem kümme, kui 11-12, kõige olulisem on ikkagi rutiin ja see, et magamaminek toimuks rahulikult, mitte kisaga. Peab hakkama jälle rohkem õhtuse rutiini peale mõtlema, sellele pole jõudnud viimasel ajal piisavalt tähelepanu pöörata. Hämarus ja rahu ja nii edasi.
Poisi graafik tuleb siis Plika oma järgi paika sättida – nii palju on selge, et päevas on tal üks pikk uni ja üks lühike… Tuleks kuidagi nii sättida, et söögivahed enam-vähem regulaarsed oleks ja ööunne võiks nii väike ikkagi üheksast jääda. Viimaste kogemuste põhjal tundub, et see on täiesti võimalik, kui eelmised uned õigeks ajaks sättida. Pika une võiks vajadusel neljatunniseks kärpida, ehkki tema laseks vahel isegi viis tundi järjest.
Ühesõnaga põnevust jätkub. Rõõmu Poisi edusammude pärast, frustratsiooni Plika edusammude puudumise pärast… Aga see on ju teada asi, et mida vanem laps, seda kauem igasugu harjumuste muutmine aega võtab. Ise selle supi keetsime, nüüd peame selle ka ära sööma 😛 Loodan, et meil jätkub selle nädala jooksul rahulikkust ja kannatlikkust, et Plikaga mingeidki edusamme saavutada. Ja eriti palju kannatlikkust on muidugi selleks vaja, et pärast Abikaasa tagasi tööle minemist sama rahulikult jätkata…