March 2011

Aiamõtted

Ma olen endiselt seda meelt, et suurt aiandusprojekti me sel aastal ette võtta ei jõua, remont on olulisem. Aga hakkasin just natuke ikkagi aiast ka mõtlema, seoses esimese sügavkülma pandud isetehtud jäätisega (kirjutan pikemalt, kui lõpp-produkti ära proovinud olen, praegu alles külmub) ja peatse külmkapiostuga.

Jäätisega seoses mõtlesin, et nüüd on veel ainult isetehtud ploomimahla vaja, siis oleks meie suur sõltuvus jäätisekokteil nii tervislik, kui üldse olla saab. Lugesin ammu välja otsitud retsepti veel korra üle ning otsustasin, et kui see suvi on hea ploomiaasta ja neid normaalse hinnaga kokku osta saab, siis proovin kindlasti ära, pole siin nii rasket midagi. Teine asi, mille ära otsustasin, on see, et oma aeda tuleb ka ploomipuud kasvama panna. Ja seda võiks juba sel aastal teha – läheb ju neli-viis aastat, kuni need vilja kandma hakkavad. Ma hästi natuke lugesin ja uurisin selle teema kohta, eks peab millalgi põhjalikumalt tudeerima. Näiteks kas istutada tuleks kevadel või sügisel jne. No ja näiteks mitu puud võiks olla – just selle mõttega, et jätkuks nii söömiseks kui mahla tegemiseks (mhm, ma tean küll, et meie kliimas ei pruugi iga aasta üldse saakigi saada).

No ja kui ma juba uurisin ja näiteks seda teemat lugesin, siis mõtlesin, et äkki peaks veel mõne puu kasvama panema, kui juba istutamiseks läheb. No ikka selle mõttega, et vilja hakkavad alles aastate pärast kandma, ei ole siin aega raisata 😛 Meil on hetkel paar õunapuud, nii et neid kindlasti kohe juurde istutama ei hakka, lisaks üks kirsipuu. Aga pirne me armastame, üks-kaks puud võiks ju olla… Meil aed pole kõige väiksem ka, ruumi on. Kuidas ja kuhu täpselt, seda muidugi ei tea, peaks mingi asjatundja nõu andma kutsuma.

Vaatasin järele, mis ma olin kunagi kirja pannud – aias on meil veel must ja punane sõstar, tikrid, maasikad, vaarikad, rabarber. Ma arvan, et sellest kõigest esimeseks suveks suurepäraselt piisab, saab sügavkülma varuda kah. Ma ei tea, kas peale maasikate neist ka miski suuremat hoolt vajab, vaarikatega ehk tuleks miskit teha? Põõsad ja rabarber kasvavad ju üldjuhul ise.

Niisiis selle hooaja plaan: aeda tundma õppida, istutada ploomi- ja pirnipuid, kanda hoolt olemasoleva eest. Varuda kõike, mis juba kasvab, talveks sügavkülma, teha õuna- ja ploomimahla. Mingite peenardega ilmselt suuremat jamama ei viitsi hakata. Samas on mul mõned ökopoest ostetud seemned alles, mis jäid üle-eelmisel suvel maha panemata – salat ja porgand vist. Nende säilivusaeg on muidugi juba läbi, nii et pole üldse kindel, kas kasvama lähevad, aga igaks juhuks külvata ju ikka võib – kui ei kasva, siis ei kasva.

No vaatame 🙂 Peaasi, et plaane jätkuks!

Ostmise eetilisest poolest

Tänu Mormelari kommentaarile hakkasin mõtlema peatsele külmkapiostule ka eetilise eluviisi aspektist. See teema on mulle alati väga põnev tundunud, aga olen sellest üsna vähe ja üldist lugenud (peamiselt Leo Hickmani “Paljaks kooritud” raamatust) ning ei osanud varem suuremaid asju ostes küll sellele mõelda.

Ma jätan praegu kõrvale riided ning kõik muu väiksema ja odavama kraami, kõigele korraga tähelepanu pöörates läheksin hulluks. Aga vaadates eetilise pilguga tagasi senistele suurematele ostudele, ehkki pidasin toona silmas lihtsalt meie vajadusi ja toote üleüldist kvaliteeti, võib nendega ka eetilise poole pealt täitsa rahule jääda.

Voodi tellisime väikeselt Tõrva tegijalt, viisime talle isegi peitsi asemel kasutamiseks ökoloogilisemad viimistlusvahendid – küsisin nõu ühelt keskkonnasõbraliku ehituse ja viimistlusega tegelevalt tuttavalt, ostsime Safranist karnauubavaha emulsiooni ja miski teise asja (õli vist), mis selle alla käis, ei mäletagi enam täpselt. No ühesõnaga – eetilisuse koha pealt pole midagi kobiseda.

Pesumasin on Electrolux, mis valiti sel aastal maailma kõige eetilisemate firmade sekka. Läks ka hästi 🙂

Köögisegisti on Gustavsbergi oma – selle kohta ma ei leidnud kiire otsingu käigus midagi, süvitsi praegu otsida ei viitsi. Aga tegu on Rootsi firmaga, Rootsi on üldiselt edumeelne. Pluss see segisti on lihtsalt nii ilus ja nii hea, et ma rõõmustan selle üle iga päev.

Külmkapi tarbeks uurides jäi ette näiteks Fagor sustainability report, väga nummi ju. Ja siis leidsin veel sellise lehe, kus 2009. aasta suvel vaadati külmkappe just eetilisest vaatenurgast. Jälle abiks!

Oh, see teema on tõesti väga põnev. Paljude asjade puhul on valik nii suur, et võtab silmad kirjuks – tootjate eetilisele taustale tähelepanu pöörates saab seda valikut tunduvalt kitsendada. Otse loomulikult võtan peale eetilise poole arvesse ka oma vajadusi, toote kvaliteeti, hinda jne… Aga tihti on valikus mitu üsna samaväärset toodet ja nende puhul võib eetiline pool juba tõesti määravaks saada. Praegusel näitel juhtis Mormelar mu tähelepanu sellele, et Bosch on Siemensi tütarfirma ning Siemens on seotud mustade investeerimistehingute ja odava tööjõu kasutamise skandaalidega.  Kindel punkt Fagori kasuks!

Aga ma uurin nüüd muidugi veel natuke. Tollel ülal lingitud lehel olid enne Fagorit pingereas veel Gorenje (mida soovitati ka segisti ostmisel, aga jäi meie hinnaklassist välja), Hotpoint, Indesit, Miele, Candy, Hoover, Smeg, AEG… Siis Fagor ja pärast seda veel LEC, Electrolux, Whirpool, Zanussi ja Liebherr. Beko, Panasonic ja Samsung olid keskmised ning LG, Bosch ja Siemens kehvade tulemustega täitsa lõpus.

Ühesõnaga Bosch jääb ostmata, selle otsustasin just ära. Aga kas Fagor või midagi muud, see on alles lahtine.

Põnev!

Kellel on kogemust Fagori köögitehnikaga?

Tähendab… Me käisime täna poodides külmkappe vaatamas. Ega palju ei jõudnud, tegime Mai kandis tiiru – Ekspert, Onoff, Itek. Eksperdis oli valikut küll ja rääkisime müüjaga hästi pikalt, aga eriti targemaks ei saanud. Onoffis oli valik väike ja müüjad hõivatud, ei viitsinud üldse küsima hakatagi. Itekis (mille nime ma muuseas ei teadnudki, no see Mai selveri majas asuv pood) oli valikut tohutult ja kõige asjalikum müüja ka (Sergei oli nimeks).

No me poes vaatasimegi rohkem seda, kuidas välimus ja sisu meeldivad. Ja küsisime müüjatelt nõu, mida nemad soovitavad. Ega midagi väga konkreetset ei soovitanud keegi… Ma ise olin varem saanud ühe konkreetse soovituse, kiideti sellist Boschi (huvitav, Iteki poes polnud sellel soodukat ja täishind oli vist 499 vms, kodulehel oleks nagu täishind kallim ja soodukas odavam). Vaatasime ja oli täitsa okei.

Aga müüjaga rääkides jõudsime sellise Fagorini (mille soodushind poes oli 399, sealset täishinda ei mäleta, ühesõnaga jälle neti omadest erinevad, aga netis on A+, poes oli kindlalt A++, nii et ma siis ei teagi). Ma polnud sellest firmast elu sees kuulnud… No ja Hispaania ning muud taolised soojad maad panevad mind esimese hooga ikka kulmu kergitama – umbes mõttega, et ei oska nemad põhjamaalasele sobivat tehnikat teha. Siis aga jõudis mõte järele: oot-oot, me ostame ju KÜLMkappi, mis tähendab, et sooja maa bränd võiks siinkohal igati asjalik olla. No hea küll, jätame selle mõtte sinnapaika, teine sümpaatne infokild oli see, et neid päriselt ka toodetakse Hispaanias. Ja üldiselt, nii vähe, kui ma Eesti foorumitest selle kohta lugesin, siis pigem kiidetakse (aga väga vähe mainitakse muidugi).

Meile meeldis selle külmkapi sisemus. No nägi hea välja ja jättis kuidagi asjaliku mulje. Parema, kui tollel Boschil. Pluss tal on üleval nupud ja väike ekraan – temperatuuri saab elektrooniliselt reguleerida, nii et hoiab täpselt need kraadid kapis, mis sa ise valid. Ja ma lugesin siit, et Brandti kaubamärk on näiteks ka nende oma, ostsid ära millalgi. Brandt on ju küll hea.

Aa, me muidugi vaatasime igasuguseid muid külmkappe ka ja ükski ei jätnud seest erilist muljet – oli paremaid ja halvemaid, see Fagor nagu meeldiski kõige rohkem. Osadel kappidel oli ukse käepide nii halva koha peal, et juba sellepärast poleks ostnud – pikkade inimeste värk. Mahutavuselt vaatasime 180 cm või kõrgemaid, väiksemad oleks liiga väiksed.

Küsisime müüjalt, kumma ta ise neist valiks, ta ütles, et võtaks Fagori – esiteks talle meeldib elektroonika 😀 Ja teiseks on see Hispaania firma Hispaanias toodetud kapp, Boschi oma aga hiinast… Novot siis.

Ühesõnaga ma tahaks praegu kangesti seda Fagorit osta, pean tunnistama. Garantii/hoolduse poole kohta unustasin küsida – ma ei usu, et see Eestis nii vähe levinud brändi puhul just kõige suurepärasem on. Peab enne lõpliku otsuse tegemist kindlasti uurima.

Aga välimus meeldis, müüja jutt ja firma taust meeldis, hind meeldis ka. Ja tihendid, mida kästi vaadata – no selle müüja sõnul näiteks on hea tihend lai ja pehme (vaidlete vastu? meie ei osanud midagi arvata), Fagoril oli. Boschil, ei mäletagi… Mh. No ma saan suurepäraselt aru, et ma olen juba kallutatud ühele poole, ikka välimuse ja hinna pärast.

Võite mind nüüd ümber veenda 😛

Ahjaa, Itek olevat üks väheseid Eesti omanikega kodumasinaid müüv firma, nii et ses mõttes ostaks hea meelega sealt.

Ja mõlemal kapil on energiaklass A++, mis on ka väga armas.

Ja ma korra muretsesin, et kui nüüd suurema kapi ostame, kas meie elektrisüsteem ikka kannatab välja, aga see praegune igivana veneaegne võtab ilmselt nagunii rohkem voolu, kui uus ja säästlik, olgugi et veidi suurem.

Aga hea küll. Mis teie teeksite?

PS. Meist sõltumatute kommunikatsioonihäirete tõttu jäime ilma ilusast punasest köögimööblist, mille pidime Abikaasa ema tuttavalt 3500 krooni eest ostma. Olin korra hirmus pettunud, aga siis tuli meelde, et olen ju zen – järelikult tuleb kuskilt midagi veel paremat!

Vanaks hakkan jääma

…ei jõua enam poole ööni raamatut lugeda, kustusin eile juba kella kümne paiku lootusetult ära 😛 Tegelikult oli asi muidugi selles, et pühapäeval sai jogurti valmimist oodates öösel kaheni üleval oldud, esmaspäeva õhtul oli ka vaja sättida ja koristada, nii et kaks ööd jäid õige lühikeseks – hommikuti kauem magada ju ei lasta. Niisiis jõudsin eile lugeda ainult 60 lk, hetkeks on läbi 145 lk, mis pole poolgi… Noh, päev on pikk.

Oo, ja Abikaasa tegi mulle maailmaparima sünnipäevakingituse 😀

CIMG3308

99% nõudest pesen meie peres mina ja üldiselt ma ei suuda pärast selliseid suuremaid söömaüritusi enne magama minna, kui kõik segadus on likvideeritud. Aga eile jäin diivanile magama ja täna hommikul oleks selle läbu sisse küll väga nukker ärgata olnud. Abikaasa oli kõik ära koristanud, ülejäänud koogid ära pannud ja hunniku nõusid pesnud… No tõesti, see oli parim, mida ma oleks osanud soovida.

Lisaks eile mainitule olid kinkide hulgas veel Bingo loto pilet ja pajalapid. See viimane oli täiesti teadlik kink ja leidis väga tänuväärse vastuvõtu – oleme kogu siin elatud aja jooksul kasutanud memmekese pärandatud õhukesi ja väikseid heegeldatud lappe, mis kaitsevad kuumuse eest neljaks kokkuvoldituna, sel kombel olid aga nii imepisikesed, et… Kõrvetasime tihti käsi 😛 Abikaasa pere jõulupeol tuli see korra jutuks ja kellelegi oli meelde jäänud. Me olime igatahes väga rõõmsad – ise ometigi ei jõudnud pajalappe osta, see oleks ju olnud ületamatult keeruline ülesanne. Ja tegelikult saime Abikaasa vanaema käest veel ahjupoti ka.

CIMG3312

Panin Poisi hommikul elutoas põrandale ja tegelesin natuke oma asjadega, järgmisel hetkel otsima minnes leidsin ta köögist briketihunniku juurest tikutopsi lutsimas. See, et tikud põrandal olid, on muidugi kivi Abikaasa kapsaaeda, aga noh… Naerda mugistada sain küll – vastutustundetu lapsevanem nagu ma olen.

CIMG3301

Eile oli mu sünnipäeva puhul tõeliselt kevadine ja soe ilm – ma ei mäleta, et päris viit kraadi oleks see aasta veel olnudki. Täna jätkub üsna samas vaimus:

CIMG3313

Tütarlapsest sirgub naine?

TIKKER 27

Minu jaoks on just 27 olnud miskipärast see müstiline vanus, millest alates enam neiuks kutsuda ei saa, siis on juba naine mis naine. Noh, pean tunnistama, et ei tunne ennast küll kuidagi naisemana… Ikka täpselt sama noorena. No millal see täiskasvanu tunne ükskord tuleb, ah?

Mida aastad edasi, seda vähem sünnipäeva pidamise vajadust tunnen. Ega mul polnudki plaanis suurt miskit teha, aga kuna fännan hetkel küpsetamist, tundus kook kohane, mistõttu tundus omakorda kohane ema seda sööma kutsuda, mispeale Abikaasa arvas, et võiks siis ju juba tema pere ka kutsuda. Nii juhtuski. Ja nii tegin hoopis kaks kooki ja ema tõi kolmanda ka veel. Nii et me oleme nüüd ennast kõik üsna koogiks söönud 😛

Kingitusi sain üllatavalt palju. Noh, ses mõttes, ma eeldasin umbes kahte. Aga mõned head inglid saatsid siin mulle veel pakikesi – Haide üllatas mind juba laupäeva hommikul, Geily paki sain täna. Mul on nüüd mitu uut raamatut, uusi ehteid, palju šokolaadi ja palju tulpe… 😛 Ja oi, üks põnev blogiga seotud pakkumine ka, mida ma küll enne uurida ei jõua, kui… Millagi hiljem, värske peaga. Ja lapsed said tädi Haide käest nimelised riided ja Plika sai Geilylt voolimissavi või pastiliini või mis iganes see on… No ja kui te arvate, et ma viitsisin pilti teha, siis te eksite 😛 Ma millalgi kindlasti pildistan, see on mul ju ikka kombeks… Aga täna oli liiga kiire ja nüüd olen liiga väsinud. Ja üleüldse tahaks hakata Minu Eesti 2 lugema. Täiesti võimalik, et ma enne magama ei lähe, kui see läbi on. Nii et pole aega raisata!

Scroll to Top