December 2011

Suur taaskasutuspÀev

Mul oli tĂ€na viimane hambaarstiaeg (mĂ€letatavasti sai aasta alguses kĂ”ik esihambad korda tehtud ja ĂŒks neist arvas heaks septembri lĂ”pus valutama hakata, olen nĂŒĂŒd kĂ€inud kaks kuud muudkui rohtu vahetamas ja putitamas, ometi sai lĂ”plikult kinni) ja tuli jĂ€rjest meelde igatsugu muid asju, mis kĂ”ik tuleks ka kesklinnas korda ajada. Ma olen teadagi laisk lohe, kes ei viitsi sellise ilmaga linna minna muidu, kui tĂ”esti PEAB. Hambaarst oli suurepĂ€rane pĂ”hjus 😛

Ema oli kenasti nĂ”us lapsi valvama ja kuna nad sel ajal mĂ”lemad magasid, sai ta nagunii arvutis oma töömeile kirjutada, nii et ma isegi ei raisanud ta kallist tööaega. MĂ”tlesin paari tunniga Ă€ra kĂ€ia, aga juhtus nii, et lahkusin kodust kell ĂŒks ja jĂ”udsin tagasi kell viis 😀

Selline koerailm oli, et ma ausalt ei viitsinud isegi jala linna minna, ehkki see vĂ”tab kĂ”igest 15 minutit. Kusjuures kĂŒlm vĂ€ga polnudki, niiske lihtsalt ja vihma sadas. Nii ma siis lĂ€ksin bussiga. Enne hambaarsti oli veidike aega, lĂ€ksin kĂ”ige pealt Port Arturisse – Kristina oli reklaami teinud, et seal on praegu silikoonist spaatel soodushinnaga ja et see on ĂŒks tema lemmikköögiriistu, millega kĂ”ik kausid ja purgid viimseni heast kraamist puhtaks saab. Mina olen viimaste riismete kraapimisega alati hĂ€das olnud ja polnud sihukesest imeriistast kuulnudki, seega vĂ”tsin muidugi tuld ja kihutasin ostma. No €1.52 polnud just eriti kallis kah 😛

Siis muidugi leidsin sealtsamalt soodushindade riiulilt lahtikĂ€iva koogivormi, millel oli esiteks pĂ”hjal laiem ÀÀr, nii et iga lĂ€bi tulnud tilk ei voola ahju pĂ”hja, teiseks oli see keraamilise kattega – minu praegused kaks on mĂ”lemad teflonist, mis ei ole tervisele just kĂ”ige kasulikum. Üks keraamiline pott mul on ja olen sellest siiani absoluutses vaimustuses, plaanis on aja jooksul vastavalt vajadusele kĂ”ik potid-pannid keraamiliste vastu vahetada, seega ostsin koogivormi ka kohe rÔÔmsalt Ă€ra – tavahind oli vist €20.99, soodukaga €14.65. Ma ei jĂ”ua Ă€ra oodata, et saaks katsetada, nĂ€dalavahetusel kindlasti kĂŒpsetan miskit.

Port Arturis sain vĂ€ga kiirelt hakkama, hambaarstini oli ikka veel veidi aega. Tuli meelde, et olin juba esmaspĂ€eval linnas olles tahtnud Lapselt lapsele komisjonikauplusest lĂ€bi kĂ€ia, aga siis avastasin, et see on esmaspĂ€eviti kinni. NĂŒĂŒd pĂ”ikasin sisse ja lahkusin €4.12 vĂ”rra vaesemana, saagiga jĂ€in vĂ€gagi rahule.

Arutasime mĂŒĂŒjaga, et vĂ€ikeseid sĂ”rmkindaid on vĂ€ga keeruline leida – need olid olnud tema poja omad ja too kandis neid 1-3 aastaselt. Ma ostsin rÔÔmuga Poisile – on kĂŒll veidi keerulisem kĂ€tte panna, aga palju mugavam vĂ€ljas asju haarata jne, nunnud pealekauba – maksid 40 senti. Kuna Poiss jookseb praegu kodus ringi mĂ€hkmeta, pluusi ja sokkidega, aga sokke on tal hetkel ainult kaks paari, millest ĂŒhed kadusid Ă€ra 😀 Siis ostsin 20 sendi eest paari lisaks. Plikale sain S98 halli pluusi (€1), ja S100 kaks paari sukkpĂŒkse (2×30 senti) ning ilusa fuksiaroosa pluusi (€1.92) – viimane oli tĂ€itsa uus, ĂŒks Ă”mbleja neid sinna Ă”mbleb, uue kohta vĂ€gagi hea hind. Neid pidavat palju ostetama, ĂŒtles mĂŒĂŒja, olevat hĂ€sti mugavad.

See Lapselt lapsele on ĂŒldse ĂŒks mĂ”nus pood. ÜlejÀÀnud kaltsukad nĂ”uavad rohkem kaevamist, seal on kĂ”ik ilusti suuruste jĂ€rgi Ă€ra pandud ja asjad on kĂ”ik korralikud ka. Mina sain sellest teada nii, et Abikaasa Ă”de avastas selle juhuslikult paar kuud tagasi ja rÀÀkis mulle – see on nĂŒĂŒd tema lemmikpood, mulle meeldib ka vĂ€ga. Oktoobri keskel sain sealt Poisile k/s jope (€4.10) ja veekindlad kindad (€3), mille pilt jĂ€i toona blogisse panemata, sest meil oli tĂ€nu Ă”unamahlateole hullumeelne aeg ja muule tĂ€helepanu ei jĂ€tkunud – panen siis nĂŒĂŒd. Talvekombe oli mul Poisile olemas ja soojad traksipĂŒksid kah, aga oli vaja just sellist Ă”hemat jopet pĂŒkste juurde, kuniks tavalised jakid on liiga kĂŒlmad, aga talveriided veel liiga soojad.

KĂŒsisin mĂŒĂŒjalt, kaua nad juba tegutsevad ja kuidas inimesi kĂ€ib – ĂŒtles, et avasid mĂ€rtsist ja inimesi on kĂ€inud palju, november oli esimene vaikne kuu. Loodan, et neil Ă€ri ikka edaspidi hĂ€sti lĂ€heb. Ja kĂ”igile pĂ€rnakatele soovitan soojalt – asub Port Arturi taga tasuta parkla juures olevas majas, paremast kĂŒljest on sissepÀÀs, samast uksest pÀÀseb hambaarsti juurde ja mingisse kosmeetikusse vĂ”i kosmeetikat mĂŒĂŒvasse poodi ka. No ma ei oska tĂ€psemalt seletada, aga nii seletas mulle ka Abikaasa Ă”de ja mina leidsin selle seletuse jĂ€rgi ĂŒles kĂŒll 😀

PĂ€rast hambaarsti lĂ€ksin Tallinna mnt Humanasse, kus tĂ€na-homme on kĂ”ik asjad €1 ja lastekaubad 50 senti, sest esmaspĂ€evast tuleb uus kaup. Lahkusin €4.10 vĂ”rra vaesemana ja 10 eset rikkamana. JĂ€llegi – vĂ”iks öelda, et ma olen pĂ€ris rahul 😀

KÔik olid lasteasjad, seega ma eeldasin, et kÔik on 50 senti, aga kolm asja (sÔrmkindad, kaelussall ja vÀike papagoi) olid hoopis 20 senti. WIN.

Igatahes… Pildi pealt pole nii hĂ€sti aru saada, aga seletan ikka juurde. See punane tutimĂŒts-sall on tĂ€iesti geniaalne ja Plika nĂ€eb sellega ĂŒbernunnu vĂ€lja. Kaelussalli ostsin, sest tean, need on vĂ€ga praktilised – soojendavad paremini ja pĂŒsivad paremini kaelas, kui tavalised seotavad, seda just eriti vĂ€ikeste laste puhul. VĂ€ikesed sĂ”rmikud ostsin kohe Ă€ra, sest nagu ĂŒlal mainitud, on neid raske leida. Tumesinine on ÀÀrmiselt mĂ”nus ja praktiline vĂ€rv – sobib iga riietusega ja kui vĂ€ljas mĂ€ngides vĂ€heke mustaks saavad, ei paista vĂ€lja 😀 Poisile ostsin kaks pluusi ja ĂŒhe body suveks – alghind oli pluusidel €2.90 ja bodyl €3.90, no sellise raha eest poleks kĂŒll ostnud. Aga 50 senti – muidugi! Punase-valgetriibuline mĂŒts on kĂŒll vastsĂŒndinu oma, aga see oli lihtsalt NII nunnu, et ostsin Ă€ra. Saab ta siis minu jĂ€rgmisele vĂ”i mĂ”ne sĂ”bra lapsele, eks ole nĂ€ha. No ja pehmeid loomi on meil kĂŒll kodus kĂŒllalt ja ma olen iga ihurakuga vastu, kui keegi tahaks neid uuelt osta, et lastele kinkida, aga 20 ja 50 sendi eest mĂ”ned armsad vĂ€iksemad loomad tĂ€na ostsin – sellepĂ€rast, et need nĂ€gid vĂ€ga vahvad vĂ€lja ja on kĂ”ik tĂ€henduslikud. Mingit suvalist mĂ”mmikut vĂ”i kutsut poleks ma kindlasti ostnud, aga papagoid on Plika suured lemmikud, pingviinimultikad ka ja hanepoja laulu oleme talle just viimasel ajal kogu aeg laulnud. Nii et kĂ”ik on teemasse.

JĂ€rgmisena vaatasin Kristina soovitusel ĂŒle teatri peatuses asuva maja keldri kasutatud riiete poe, mil oli nimeks vist Kaubakelder. VĂ€ga palju ma seal tuulata ei viitsinud ja hinnad olid ka sellised, millega ma oleks ostnud pigem siis, kui midagi ikka VAJA on, mitte igaks juhuks (samas Humana uue kauba hindadest ikka soodsamad)… Aga mĂ”ned asjad sain ja nendega olen jĂ€lle absoluutselt rahul.

Punaseruuduline pluus on S92, aga see oli lihtsalt NII kena, et ma ei suutnud ostmata jĂ€tta. Silma jĂ€rgi hinnates peaks see veel Plikale minema ka, suurused on ju sageli veidi paigast Ă€ra. Punane jakk on S110/116 ja kulub kindlasti tulevikus Ă€ra, mul ootavates riidekottides jakke praktiliselt pole. Pluus ja jakk olid mĂ”lemad €1.50. Triibuline mĂŒts on paras nii Poisile kui Plikale, eks ilmselt kannavadki kevadel mĂ”lemad, kellele pĂ€he juhtub, maksis 50 senti. Ja viimaks leidsin ka kauaoodatud sobiva vĂ€limusega pluusi olemasolevate pidĆŸaamapĂŒkste juurde, mille hiljuti Murakalt pĂ€randuseks saadud kotist leidsin – nĂŒĂŒd on pidĆŸaama olemas. Lasteaeda on nagunii vaja, kodusest kolmest komplektist ei tahtnud eriti sinna viia, meil ju juhtuvad öösiti aeg-ajalt ikka Ă”nnetused ja pĂ€ris iga pĂ€ev ei jĂ”ua pesu ka pesta. Pluus maksis ainult 50 senti, suurepĂ€rane.

Vahepeal kĂ€isin veel Mahedas Margis, kust skoorisin nii lahtist pesugeeli, Tootsipeenra kĂŒĂŒslaugupastat kui mahekama, WIN. Lahtine pesuvahend on neil nimelt pidevalt otsas, neid makarone ma tahtsin ikka vĂ€ga proovida ja kama ma mahedalt Selverist ei leidnud. Õigemini Abikaasa ei leidnud, ma pole vist otsinudki 😛

Siis pĂ”ikasin korraks veel ĂŒhte antiigipoodi, mille aknal Kristina punasetĂ€pilisi kuivainetopse oli mĂ€rganud (rÀÀkisin talle miski pĂ€ev, et need mulle meeldivad) – no ma ikka veel mĂ”tlen natuke, kas mul on praegu midagi vaja, pigem ootan köögiremondini, praegu ei mahu asjad niigi kappi Ă€ra.

No ja siis mÔtlesin, et kui ma juba vÀljas olen, sÔidan Ôige kohe Papiniidu Humanasse ka, homme ei viitsi raudselt ennast ainult sellepÀrast vÀlja vedada. Kiire kÔne emale kinnitas, et lapsed endiselt magavad, nii istusingi bussi peale ja sÔitsin Maisse.

Enne Humanat pĂ”ikasin sisse veel Lindexisse – olin sealt lastele vahvad sussid leidnud, mida Abikaasa emalt jĂ”ulukingiks palusin, aga Poisi suurust polnud, tahtsin mĂŒĂŒjalt kĂŒsida, kas neil toimib ka see sĂŒsteem, et kui teises poes on, siis saadavad. Nemad nii ei tee, aga sain teada, et kodulehelt on vĂ”imalik postikuluta kauplusse tellida – seal siis proovida ja sobivusel Ă€ra osta. Udupeen! Sussid olid netis tĂ€itsa olemas, vot sellised, Plika saab samasuguse tĂŒdrukute variandi – sellise. Tahan kĂŒll veel laste jalad paberile joonistada ja selle kujundiga suurused ĂŒle vaadata, et ikka kindlalt kĂ”ige parajamad saaks. Neil on kĂŒll lehel hea suurustabel, aga no jala suurus ei ole kĂ”igil vanuse kasvades ĂŒhesugune, ikka kindlam ise mÔÔta.

Ja sellestki Humanast lahkusin €6 vĂ”rra vaesemana, seekord sain asju peamiselt endale, lastekraami valik oli olematu. Hea kĂŒll, ma ostsin ĂŒhe pluusi, mis mulle lihtsalt niivĂ€ga meeldis, et ei suutnud poodi jĂ€tta, eks ole nĂ€ha, kas see ka Plikale meeldib, kui ta ĂŒkskord kooli lĂ€heb 😀 Aga no see salatiroheline on lihtsalt nii Ă€ge ja need roosad kollid seal peal kah. Ja ĂŒks vahva triibuline sall rĂ€ndas ka koju, mis Plikale kindlasti Ă€ra kulub, kui ta vĂ€heke suuremaks saab. MĂ”lemad maksid 50 senti. Endale sain kolm pikkade kĂ€istega pluusi, kĂ”ik mĂ”nusad-mugavad, pildi peal ei ole ĂŒldse nii kenad kui mul seljas (igaĂŒks €1). Ja €2 eest kollased kardinad, mida ma ka pikalt nĂ€ppisin, aga no meeldisid ja kardinate kohta vĂ€ga odav. Ja meil on köögis just selline kitsas aken… Aga vĂ”ib-olla sobivad need hiljem hoopis kuskile mujale, eks ma veel mĂ”tlen.

Siis kiirustasin lĂ”puks ometi kodu poole. Aga teele jĂ€i Selver ja tuli meelde, et oleks vaja veidi sĂŒĂŒa osta. Ja endalegi suureks ĂŒllatuseks lasin endale pĂ€he mÀÀrida LHV teise samba 😀 Ma ignoreerin alati neid kliente pĂŒĂŒdvaid tĂŒĂŒpe tĂ€iega, aga too kutt oli seal lahe 😀 No ĂŒtleme nii, et mitte suu peale kukkunud. Ma siis lobisesin temaga natuke ja kuna ta nĂ€itas mulle ÄripĂ€eva tabelit, mis kinnitas, et viimase viie aasta jooksul on LHV-l kĂ”ige paremini lĂ€inud ja minu SEB progressiivne oli ĂŒsna all ja miinuses, siis noh, hea kĂŒll, eks, teeme Ă€ra 😀

Pips, kui sa nĂŒĂŒd viitsisid siiamaani lugeda, siis kohe-kohe soovin MSNis personaalset nĂ”ustamist, kas ma tegin Ă”ige otsuse. Sina pead teadma 😛

Üldiselt on mul sellest teisest sambast ĂŒsna ĂŒkskĂ”ik. Oli kohustuslik, seega pÀÀsu temast pole, vĂ”in edaspidigi muuta.

Selline seiklusrikas pĂ€ev siis. Uus pensionisammas ja €18.22 eest 26 eset kasutatud kraami, mina olen rahul. No MIKS ma peaks ostma uusi asju, kĂŒsin ma jĂ€lle kord. Shoppamine on mulle kui naisele suur rÔÔm ja lasteriideid kulub nagu leiba – saangi osta palju ja et raha ei kuluks, siis odavalt 😀 Ja kui tahta eriti nunnusid asju eriti odavalt, siis tulebki pigem ette osta, kui midagi head silma hakkab. Sest minu kogemus nĂ€itab kĂŒll, et kui otsida midagi vĂ€ga konkreetset, siis seda kas pole vĂ”i pole see nii nunnu vĂ”i on see juba kallim.

KĂŒll sai nĂŒĂŒd vahutatud 😀

Tore avastus

Vaatasin ĂŒle pika aja netist Kodutunnet, kohe kolm osa jĂ€rjest. Ja sellest saatest, kus oli 2-aastane puudega Kelly ja tema pere, avastasin Larissa – imelise massööri, keda ma siin varemgi korduvalt kiitnud olen, kelle juures me Poisiga pĂ€ris pikalt vĂ”imlemas kĂ€isime. 

3. novembri saates alates 17:45, kui kedagi peaks huvitama. Üks tĂ”eliselt imeline inimene, kes teeb oma tööd suure armastusega ja hoolikusega, vĂ€ga tĂ€helepanelikult ja professionaalselt.

JÔulud tulid tÀnavu vara

KĂ”ik algas sellest, kui ma ĂŒkskord suvel ilma igasuguse tagamĂ”tteta Minu Printile natuke reklaami tegin, mispeale mulle nende poolt lĂ”uenditele vĂ€ikest soodustust pakuti. Noo, pĂ€rast pikki kĂ”hklusi tegime elutoa seinale siiski fotod – see jĂ€i ka nii viimasele minutile, et umbes viisin ĂŒhel Ă”htul failid Pilterisse ja ĂŒtlesin, et HOMME ON VAJA, poleks jĂ”udnud kuskilt mujalt tellima hakata. No ja ma ei raatsinud lĂ”uendeid ka sellepĂ€rast tellida, et mĂ”tlesin – lapsed kasvavad, tulevad uued perepildid, kergem on seda siis raamis vahetada. Ja ĂŒlejÀÀnud pildid olid ka nö ajutised, vastavalt praegusele elutoale, PÄRIS elutuba tuleb ju hiljem mujale ja kes teab, mis suuruses pilte sinna vaja on.

No ma jĂ”udsin seda suure foto ja raami asja juba ka kahetsema hakata – klaas on matt, aga ikkagi mingil mÀÀral peegeldab valgust, lisaks on kogu krempel raske ja Plikal on kombeks vahel diivani seljatoele ronida. Olen selle kĂŒll Ă€ra keelanud ja ta ĂŒldiselt kuulab sĂ”na, aga ikkagi. LĂ”uend oleks palju parem variant olnud – kergem ja matim. Aga see selleks. Kogemustest Ă”pitakse!

Minu Printi FB lehte linkisin hiljem ka korra, postituses seoses Post24-ga – no sealt ma ju lugesin ja selle teksti ka oma blogisse kopeerisin, elemetaarne viisakus.

Ja siis miski hetk oktoobri alguses sain ma Timolt kirja, et kuule, kui sul veel mĂ”nd lĂ”uendit vaja on, siis teeme sulle, tĂ€itsa tasuta – 40×60 cm suuruses. Et saada fail ja lĂ€hima Post24 automaadi asukoht 😛 Ma siis imestasin, et jĂ”ulud on alles kolme kuu pĂ€rast ja sain vastuseks, et mu blogist tuleb nende lehele ikka vahel inimesi, et tĂ€nuks.

Noo, te vĂ”ite kolm korda arvata, kas ma vĂ”tsin selle pakkumise vastu vĂ”i ei 😀 TĂŒkk aega arutasime Abikaasaga, kuhu ja millist pilti me tahaksime – elutuba ja lastetuba on hetkel valmis, aga kööki vĂ”i magamistuppa oli mitu ideed. Siis tuli aga meelde, et kĂ€isime suvel ju stuudios ja tolle kĂ€igu ainus eesmĂ€rk oli tegelikult ema soov saada endaga ĂŒhele pildile mĂ”lema lapse pered. Et emal on varsti sĂŒnnipĂ€ev tulemas. Et foto, kus peal on ĂŒheksa inimest, peabki olema SUUR, et ikka kĂ”ik korralikult nĂ€ha oleks. Et oleks umbepeen, kui ma hoopis selle lĂ”uendi talle kingiks teeksin.

Ja nii saigi. LĂ”uend toodi kusjuures suisa koju kĂ€tte – helistati ja öeldi, et ei mahu kappi. Ma ise olin too pĂ€ev just Tallinnas, Abikaasa vĂ”ttis vastu. Timo kommenteeris kappi mitte mahtumist nii, et alguse vĂ€rk – ei ablanud Ă€ra, et oleks pidanud diagonaalis panema. No see 40×60 oli ju max suurus, mis automaati mahtus 😛

Poolteist kuud pidin kannatama ja lĂ”uendit kapi otsas peitma. Sai seda ikka aeg-ajalt kĂŒlalistele nĂ€idatud, no kuidagi pidi ju oma elevust jagama. NĂŒĂŒd siis lĂ”puks saime kingituse ĂŒle antud ja seega on mul ometi vaba voli sellest rÀÀkida 😀

Toetasin lÔuendi foto jaoks vastu sektsioonkappi, nii on kohe aru saada, kui suure pildiga tegu.

Ema oli ĂŒlirahul. Mina sain esimest korda elus lĂ”uendit lĂ€hemalt nĂ€ppida ja ainult kinnitust sellele, et kui kunagi pĂ€ris elutoa saame, siis sinna tulevad raudselt mitte raamitud pildid vaid lĂ”uendid.

No ja ĂŒleĂŒldiselt, tohutu positiivne emotsioon. TĂ€iesti ootamatult sĂŒlle kukkunud kink! Mulle ja minu kaudu emale 🙂

ÜhesĂ”naga Minu Printile maksimumpunktid turunduse eest. Nii mĂ”nus on selliste toredate vĂ€ikefirmade otsa sattuda, eelmine postiivne ĂŒllataja oli mĂ€letatavasti lÀÀtsed.com. Mulle meeldivad vĂ€ikesed ja paindlikud kohad, kus klienti hinnatakse, talle igati vastu tullakse ja vahel suisa selliseid ĂŒllatusi tehakse 😀 Ma kĂŒll otsin alustuseks alati soodsaid hindu, aga kui juba leian teenusepakkuja, kes mulle meeldib, siis ma naljalt enam mujalt otsima ei hakka. MĂ”nus on, kui klienti tahetakse hoida.

Ja eriti meeldis mulle ĂŒks jupp Timo kirjast: Mulle pĂ€riselt meeldib ilusaid pilte teha 🙂 See on ka pĂ”hjus, miks ma omale sellise vĂ€ikese toreda firma tegin.

Hingega tehtud asjad on ikka kÔige paremad!

Kiired pÀevad

VĂ”iks nagu arvata, et kui Plika lasteaias kĂ€ib, jÀÀb mul rohkem vaba aega vĂ”i mis 😀 No ehk hakkab jÀÀma ka, kui ta ĂŒkskord harjunud on ja terve pĂ€eva seal. Praegu vĂ”tab see keset pĂ€eva jĂ€rel kĂ€imine pigem vĂ”hmale ja ĂŒleĂŒldiselt aega vĂ€hemaks.

Eile viis Abikaasa Plika aeda, kuhu ta rÔÔmsalt jĂ€i. Kui ma jĂ€rele lĂ€ksin, sĂ”i rÔÔmsalt lĂ”unat, aga rÀÀgiti, et Ă”ues mĂ€ngimise ajal oli vahepeal nutnud – et tema on vĂ€sinud ja tahab koju emme juurde tuttu minna. Rahustati maha ja polnud suuremat hĂ€da.

TÀna viis jÀlle Abikaasa (no ja jÀÀbki viima, eks), jÀi jÀlle rÔÔmsalt. Aga kui ma jÀrele jÔudsin, siis nuttis akna peal. Oli seekord nutma hakanud juba siis, kui nad Ôue minekuks riidesse panema hakkasid ja ehkki kasvatajal Ônnestus ta Ôues enam-vÀhem maha rahustada, siis oli ikkagi nutune. LÔunat sÔi, siis hakkas jÀlle nutma.

No nuttis ennast mu sĂŒles vĂ€lja, siis oli jĂ€lle rahul. Kasvatajaga arutasime – ta arvas, et kuna toas mĂ€ngis Plika suure rÔÔmuga, siis pole mĂ”tet praegu kĂŒll pĂ€ris koju jĂ€tta vĂ”i hakata varem jĂ€rele tulema, et kui hullemaks lĂ€heb, siis ehk. Ja ma ise arvan, et Plika Ă”ueminekuga seotud nutuhood olid pĂ”hjustatud sellest, et esmaspĂ€eval ma tulin talle kasvataja soovitusel jĂ€rele siis, kui nad parasjagu Ă”ues mĂ€ngisid ja lĂ€ksime sealt otse koju. NĂŒĂŒd ma seletasin Plikale pĂ”hjalikult, et ma enam ei tulegi siis, kui ta Ă”ues on, et see oligi ainult esimese pĂ€eva teema, et nĂŒĂŒd ma tulen siis, kui ta on saanud ilusti kĂ”hu ka tĂ€is sĂŒĂŒa. KĂ”va prep talk ĂŒhesĂ”naga. Kodus ta oli kĂŒll kogu mu jutuga nĂ”us, igati rÔÔmus ja valmis aeda minema. NĂ€is, kuidas homme lĂ€heb… Loodame parimat.

Eile oli Abikaasal vaba pĂ€ev ja tema vanemad olid tal terve pĂ€eva aias abiks – lĂ”ikasid Ă”unapuid ja pĂ”letasid prahti. Õhtul lĂ€ksime minu ema sĂŒnnipĂ€evale – see sattus kĂŒll hĂ€sti, endal poleks olnud ei aega ega jaksu sĂŒĂŒa teha.

Ema oli kĂ”vasti ette valmistanud ja poes tundide kaupa silte lugenud, et lastele mĂ”eldes ikka vĂ”imalikult puhas toidukraam kokku saaks. Kartulisalat ja ahjuviinerid ja kolm eri kooki ja… Oeh. Õnnis. TĂ”in talle spetsiaalselt tordikĂŒĂŒnlad ka, sest Plika jaoks tĂ€hendab sĂŒnnipĂ€ev just seda, et sĂŒnnipĂ€evalaps puhub kĂŒĂŒnlaid, kĂ”ik teised plaksutavad ja hĂŒĂŒavad hurraa. No selle plaksutamise ja hurraatamise osa me unustasime, aga kĂŒĂŒnlad said puhutud 😀

Õhtul koju jĂ”udes olime tohutult vĂ€sinud – olin tĂ€iesti kindel, et lĂ€hen koos lastega magama. Aga puhkasin natuke kinnisilmi tugitoolis tukkudes ja sain energia tagasi – Abikaasa oli pĂ€evasest fĂŒĂŒsilisest tööst nii vĂ€sinud, et ĂŒtlesin Plikale, et tĂ€na rÀÀgib issi ainult muinasjuttu, ĂŒlejÀÀnud asjad teed emmega. Toimis! Mina panin ööriided selga ja kĂ€isime koos pesemas, siis kuulas Abikaasa kaisus muinasjuttu, siis viis Abikaasa ta voodisse ja lĂ€ks ise Ă€ra magama, mina laulsin paar laulu, panin teki peale, tulin Ă€ra ja jĂ€igi rahulikult voodisse. Ilma igasuguse kisata. WIN.

Olin lĂ”puks ikka poole ööni ĂŒleval, sest blogi tahtis ju kontrollimist, norm polnud tĂ€is.

Kuna alles hilisĂ”htul tuli meelde, et poes ununes kĂ€imata, leib on seega otsas ja hommikul midagi sĂŒĂŒa pole, sebisin ennast selle asemel Kristina poole kĂŒlla ja hommikust sööma. Pool kĂŒmme pidin kohal olema, no kĂŒmme minutit jĂ€in hiljaks 😛 Sain lattet ja omletti ja mĂ”nusasti lobiseda, Poiss oli muidugi hull nihverpulk, sebis igal pool ringi ja nĂ€ppis kĂ”ike keelatut.

LĂ€ksin Kristina juurest otse Plikale jĂ€rele. Lasteaiamuljed said juba kirja, koduteel keeldus ta alguses ise kĂ”ndimast, aga mul polnud astmelauda kaasas, sest algne plaan oli olnud veel kodust lĂ€bi minna ja siis vĂ”tta. Õnneks jĂ€i poolele teele Konsum, kust mul oli nagunii plaanis see Ă”nnetu leib Ă€ra osta, nii ma siis leppisin Plikaga kokku, et poeni vĂ”ib sĂŒles olla, siis ostame ĂŒhe kohukese ja ĂŒlejÀÀnud tee koju kĂ”nnib ise 😀

Kui ma lĂ”puks koju jĂ”udsin, Poisile midagi sisse söödetud sain (sooja toitu ja midagi muud asjalikku polnud, sai veidi Plika kohukest, natuke vĂ”ileiba, mĂ”ned rosinad ja hommikupudru jÀÀgi) ja lapsed poole kahest lĂ”puks magasid, olin omadega tĂ€iesti lĂ€bi, aga sada asja ootas tegemist. MĂ”tlesin, et teen esialgu minimaalselt – panen pesu pesema ja teen tule pliidi alla, aga siis logelen kogu laste magamise aja, koristada vĂ”in Ă”htul ka ja sĂŒĂŒa saavad jĂ€lle makarone (Abikaasat tĂ€na Ă”htul polnud, nii et söök oli ainuisikuliselt minu mure).

Noh, muidugi sattusin kogemata hoogu, minuga seda ikka juhtub. Panin pesu pesema ja tegin tule pliidi alla, siis hakkasin magamistoas pesuresti tĂŒhjendama, et oleks uut pesu kuhugi kuivama panna, siis tegin juba voodi Ă€ra ja muidu toa korda, siis korjasin elutoast asjad kokku… Nii see lĂ€ks 😀 ÜhesĂ”naga koristasin terve laste uneaja ja lĂ”petasin nĂ”udepesuga just siis, kui Plika Ă€rkas. Sain pesu kuivama, koorisin piima Ă€ra, tegin jogurtit ja samal ajal tomatisuppi. Ja Ă”htul veel vahvleid kah.

ÜhesĂ”naga hĂ€mmastav, kui lĂ€bi ma olin ja kui palju ma ikkagi Ă€ra tegin. Ma olen enda ĂŒle kohe tĂ€itsa uhke.

Plika sain ilusti ilma virinata magama, aga Poisi uni oli nii Ă”rn, et ta Ă€rkas Plika lalina peale ĂŒles. Kuna mind enam toas polnud, siis nutma ta ei  hakanud, vestlesid seal kahekesi ĂŒsna kĂ”vahÀÀlselt pea kella kĂŒmneni, siis kustusid. No vĂ€hemalt ei karjunud, eks. Nii et jĂ€llegi – WIN.

Leboaeg on lĂ”puks kĂ€es, tahaks tegelikult neid kaarte ja raamatut uurida, mis Kristinalt laenasin, aga blogi tahab kirjutamist ja kontrollimist ja kell on juba ĂŒksteist ja… Tundub, et need kaardid jÀÀvad homset ootama.

Ikkagi. Viljakas pĂ€ev oli. SĂŒĂŒa sai hĂ€sti, pesu on puhas, kodu on korras, lapsed rahul ja magavad.

Scroll to Top