Nädala sees oli mul hirmus koristamise tuju, seega sai nädalavahetuseks suurpuhastus organiseeritud. Täna hommikul oli tuju aga täpselt selline, et MITTE MIDAGI teha ei viitsi – logeleks päeva maha, kui vaid saaks. Üldiselt olekski suurpuhastuse plaanid sinnapaika jätnud, aga Plikale oli juba mitu päeva lubatud, et ta saab vanaemale külla minna ja kui me oleks oma lubadust murdnud, siis oleks olnud suur tragöödia – kui me oleks tahtnud lihtsalt logeleda, siis poleks ema olnud nõus lapsi enda juurde võtma, sest tal oli tegelikult omalgi tegemist küllaga.
Ühesõnaga saatsime lapsed ära ja saime tegelikult üsna palju tehtud. Too hetk olin mina küll äärmiselt rahulolematu, et ainult lastetoaga valmis saime – lootsin, et jõuame rohkemat. Peamiselt lootsin, et mul on aega sorteerida ära mõni kaosekast – olin neid lastetuppa iga kapi ääre peale poetanud, nüüd tõstsin need kõik jälle elutuppa tagasi ja sealt omakorda tagasi magamistoa kapi otsa 😀
Abikaasa pidi õhtul tööl olema, nii et ma olin täitsa omaette. Mängisin veidi palle ja üritasin modelle vaadata, aga üldse ei viitsinud. Mõtlesin, et üritan natuke seda ühte suurt kasti sorteerida, mis elutoa kapi otsa jäi (magamistuppa mahtus ainult kaks, need olid tavalised koledad pappkastid, aga elutuppa jäi ilus ja värviline suur karp, mille hiljuti ostsin). Niisiis hakkasin otsast pihta, vaim oli täiega peal ja enne kui ma arugi sain, oli kaks suurt kasti täitsa ära paigutatud – ühe kasti jagu elamisse laiali oma kohtadele, teine pool organiseeritult sellesse ilusasse karpi, mis taoliseks otstarbeks ju muretsetud saigi, meil on siin kohati asjade paigutamiseks sobivaid kohti vähevõitu.
Nüüd on magamistoa kapi otsas veel üks pappkast ja magamistoa põrandal SUUR kilekott riietega, mis vajavad kas parandamist või otsustamist, mis läheb täikale ja mis niisama ära andmiseks. Selle kilekoti pean hiljemalt järgmiseks laupäevaks läbi vaatama no ja see ÜKS kast… See pole ju mitte midagi!
Need kaosehunnikud on alati olnud suurim häiriv asi meie elamises ja ma küll kogu aeg likvideerin midagi, aga ikka tekib sama hooga asemele. Nooo…. Ehk ikka saan seekord täitsa ära organiseeritud 😛 Ma tean, ma olen seda varemgi rääkinud, aga hetkel tundub küll, et sain suurema tööga hakkama kui kunagi varem.
Teisel pool on muidugi ka segadus, sinna muudkui kuhjub asju, mis on mõeldud ära andmiseks. Aga noh, eks need saa miski hetk ühekorraga üle vaadatud, sorteeritud ja antud. Ilmselt millalgi, kui siin pool on kõik kaosekolded ära kaotatud ja ilm soojem, nii et kütmata ruumi koristades külm ei hakka.
Ühesõnaga kõige olulisem on ikka see, et VAIM oleks peal… Siis läheb kõik nii kiirelt.