2012

Viimase nädala tegemistest

/ igapäevaelu / 1 Comment

Katsun nüüd selle vähese kirja panna, mis toimunud on, muidu läheb täiesti meelest.

Eelmisel laupäeval käisid meil esimesed külalised – kohalikud eestlased (Abikaasa oli naispoolega töö kaudu tuttav) oma kaheaastase pojaga. Oh seda lärmi 😀 Aga muidu oli tore – sai jutustada ja oli põhjus kooki küpsetada. Küpsetamine oli muidugi omaette ooper, kuna mul polnud mõõtenõud, nii et kasutasin Ikeast ostetud kausikomplekti, võtsin jahu mõõtmiseks kogemata 4 dl asemel 7 dl ja siis imestasin, miks tainas nii paks on… 😀 Lõpuks panin muid asju ka juurde ja tegin vormikoogi asemel plaadikoogi.

Pühapäeval käisime Külli juures pesu pesemas, sest pesumasinat meil endiselt pole. Külli ise on lastega Eestis, nii et tegelikult küll tema mehe juures. Abikaasa ju veel hiljuti elas seal, nii et temal oli seal väga kodune. Minul oli lihtsalt hirmpõnev vaadata, milline nende korter on. Nüüd ma saan aru küll, miks Abikaasa rõõmustas, et meie kodu juures ei ole järske mäkketõuse… Ütleme nii, et ma ei viitsiks seal väga kahe väikese lapsega elada, aga nemad on ilmselt juba harjunud 🙂 Mägine maastik on nii ilus, aga elamise koha pealt nii ebapraktiline!

Millalgi sel nädalal tuli Külli mees meile külla. Pidi tulema korraks kohvi jooma, aga kuna me just mõtlesime, kuidas oma kala valmistada, siis sai sellest sujuvalt koos kokkamine – Külli mees on nimelt erialalt kokk 😛 Sai jällegi koos süüa ja lobiseda, väga mõnus õhtu oli.

Aga rohkem polegi midagi toimunud, kõik ülejäänud aja olen lihtsalt surnuks löönud. Külaliste üle olen hirmus tänulik, sest nad motiveerisid koristama ja oh kui kiirelt ja efektiivselt kodu niiviisi korda saab 😀 Lahti pakkimisega on aga lood endiselt sama kehvad – alguses sai oma kohtadele pandud köögi-, vannitoa- ja lastekraam ning riided. Paberimajandus, mingid isiklikud asjad jne on endiselt kappides hunnikus. Neid pole väga palju, aga siiski piisavalt, et häirida. Samas ei häiri jälle nii palju, et viitsiks päriselt sättida, eks. Ootan edasi usinust.

Tuju pole just kõige parem olnud. Lihtsalt pole jõudu, et hakata kohalike asjadega tegelema. Kuna ma aga tean, et iga algus ongi raske, siis ma üldse ei muretse. Londonis oli ka algul keeruline – seal polnud keelebarjääri, aga oli vaja kiirelt töö leida. Siin olen kodune, nii et sellevõrra jällegi võimalus asju edasi lükata 😛 Tuleks ikkagi otsast asju ajama hakata, sest paberimajandus võtab aega ja enne ei saa ju lasteaiakohta taotleda, kui lastel kohalikud isikukoodid olemas. Ametlikult on nii, et märtsiks tuleb avaldused esitada, et oktoobriks kohad saada, aga kõik räägivad, et kui koha pealt küsida, saab tihti kiiremini – ma väga loodan, et õnnestub lapsed ikka enne oktoobrit aeda saada. Praegu kohe küll veel ei taha, aga mõne kuu pärast ehk juba võiks…

Abikaasa töö on pingeline ja rahalise poole pealt on asjad ka algusele omaselt keerulised. Autoga on pidevalt jamad, remont on kulukas, igapäevatöö sõltub autost, nii et kui enda oma ei sõida, tuleb rendikas võtta… Aga noh, on plaan see võimalikult kiiresti maha müüa ja midagi sobivamat asemele osta. Lihtsalt alguses oli kohe autot vaja ja polnud raha, et selle eest kohe maksta, nii et ainus, mis õnnestus noil tingimustel saada, pole selle töö peale väga mõistlik valik.

Koju oleks vaja vaja veel nii mõndagi osta, et elamist mugavamaks teha, aga enne pole lootustki, kui Abikaasa nüüd oma põhipalga kätte saab, mis juhtub ilmselt pigem kuu lõpupoole. Praegu on raha nii otsas, et jagub vaevu söögi ja bensiini jaoks. Pesimasinat ega külmkappi pole endiselt, samuti pole siiani näiteks harja ja kühvlit 😀 Lastele on ikkagi vanni vaja, sest kui Plika saab duši all hakkama, siis Poisile see kohe üldse ei meeldi. Odavad tekid-padjad vajaks kiiremas korras välja vahetamist, sest need ajavad higistama. Lampe ja kohtvalgusteid oleks vaja – siin on kõik ruumid ebapiisava valgustusega, lambid on kuidagi viletsad, elutoa poole peal pole üldse (aga laes on vähemalt ühenduskoht olemas).

Rutiin pole veel korralikult paigas – Abikaasa peab saama piisavalt magada, aga seni on tema uned olnud üsna kaootilised, lisaks on lapsed vahel nii lärmakad, et ajavad üles. Te katsuge kõva iseloomuga kahesele seletada, et kuule, ära praegu jonni, issi magab 😀 Me just eile öösel arutasime, kuidas saaks olukorda parandada, eks me üritame kõigi jaoks parimad lahendused leida.

Nii et – tuju ja asjalood pole just kõige paremad olnud, aga kuna ma tean, et keeruline algus on mööduv nähtus ja me oleme endiselt vägagi kindlad, et Norrasse kolimine oli hetkel õige otsus, polegi muud, kui katsuda kõik asjad joonele saada. Küll elame sisse, saame paberimajanduse, raha- ja autoasjad korda. Lihtsalt aega on vaja ja rahulikult tuleb võtta.

Kusjuures juba selle blogipostituse kirjutamine mõjus äärmiselt hästi minu pealehakkamisele – käisin vahepeal mõnuga kööki koristamas 😛 Loodame, et usinus pole homme hommikuks ära kadunud ja saab meie majas jälle püsivaks külaliseks, laisk oldud on juba omajagu 😀

EDIT: Esimene samm paberimajanduse korda ajamiseks ka tehtud – registreerisin enda ja lapsed netis ära, nüüd tuleb minna vajalike dokumentidega ennast politseisse arvele võtma ja kui sealt tõend käes, siis maksuametisse D-numbrit (kohalik isikukood) nõutama. Politseis on vastuvõtuajad ainult EKN 9-13 ja esmaspäeval töötab Abikaasa päeval ka, nii et alles kolmapäeval saame siis reaalselt koha peale minna. Aga nüüd on vähemalt plaan paigas 😀

Geniaalne, tõepoolest

/ norra, virin/urin / 2 Comments

Seoses sellega, et lastele on saapaid vaja, uurisin lähemalt netist tellimise võimalusi – EL väline maa, tollimaksud ja nii edasi. Siiamaani ma sellest süsteemist päris täpselt aru ei saa, aga tuli meelde, et saatsin siia ju Eestist turvatoolid ja kui paki väärtust küsiti, siis kirjutasin sinna suvaliselt €425, mis on üle 3000 NOKi. Nüüd jõudis kohale, et ilmselt saabub mingi hetk meile tollimaksu arve ja minu kirjutatud summat arvestades tõenäoliselt üsna ulmeline… Asja iroonia seisneb selles, et tegelikult on need toolid esiteks ilmselt umbes poole vähem väärt ja teiseks oleks ma võinud sinna täiesti suvalise väiksema numbri kirjutada – keegi nii täpselt ju ei tea, millised toolid ja kui palju kasutatud… Kuni 1000 NOK väärtuses on eraisikute vahelised pakid ilma tollimaksuta, vist on nii.

Einojah, mis ma oskan öelda. Loll saab kirikuski peksa 😀

Viimastest päevadest

/ igapäevaelu, kodumajandus, norra, plika, poiss / 7 Comments

Eile ja üleeile ei teinud ma kohe MITTE midagi asjalikku, nii et lihtsalt ei viitsinud blogi kirjutada. Hirmus laiskus on peal, seega pole pärast pühapäeva suurt miskit sättinud, lihtsalt üritanud elamise enam-vähem korras hoida ja süüa teha. Sattusin kuidagimoodi Gossip Girli otsast peale vaatama, nii et pigem vahtisingi telekat, selle asemel, et blogisse mõttetusi kirjutada.

Aga mõned pildid noist päevist ikkagi on.

Esmaspäeval oli äärmiselt mõnus ja päikeseline ilm, käisime jälle lastega mänguväljakul. Pildistasin sealt avanevat vaadet:

Esmaspäeviti on Abikaasal päevane ots ka, nii et magada sai ta vahepeal väga vähe ja terve eilse päeva magas selle eest maha, 12 tundi järjest. Täna saime jälle natuke toimetada ka – Abikaasa pidi kuskile paar postkasti üles panema, me läksime lastega kaasa, mind pani ta tee peal Ikeas maha. Nojaa, kastid jäidki teatud põhjustel üles panemata, homme teisele katsele 😀 Küll aga sain ma Ikeast hulga vajalikku kraami, peamiselt siis tekke-patju ja voodipesu – seni olid meil kõik Külli perelt laenatud asjad.

Arve läks ligi 500 NOK (€68). Tekid-padjad ja enda voodipesu valisime kõige odavamad – kui rahaline seis kunagi parem, eks siis vaatab midagi kvaliteetsemat/ilusamat. Meie tekk maksis 49 (€6.63), laste tekid 2×19 (€5.14), neli patja 4×9 (€4.87). Meie voodipesu maksis 65 (€8.80), lastele ostsime tibake kallima – kõige odavam oleks olnud osta sama mustriga, hind oli 35, aga võtsime mõlemale 98 NOK (kokku €26.52) komplektid (enamik olid 149 või 198, nii et valisime ikkagi odavamast otsast, tahtsime lihtsalt lastele rõõmsamaid värve). Poisile võtsin autodega, Plikale valisin algul sellise, aga kui nad ise ka tulid, siis lasin tal endal valida ja ta võttis hoopis südametega, mis mulle küll ei meeldi, aga noh, tema voodi ju… Plika lina maksis 49 (€6.63 – tal väike voodi ja väikseid linu hirmsoodsalt polnud), Poiss magab hetkel madratsil ja temale saime odava lina 15 (€2.03) eest. Lisaks veel komplekt karpe toidu säilitamiseks 19 NOK (€2.57) ja nii see raha läinud oligi – nagu niuhti.

Ahjaa, väga äge oli avastus, et tekid on Eestis tehtud (Wendre äkki või tehakse mujal ka?) ja padjad Leedus 😀 Kas Eestis ka tekke nii odavalt saab? Need on muidugi ka õhukesed, aga meil on siin väga soe – kuna Küllilt laenasime samad ja teadsime, et külm ei hakka, julgesime endale ka osta.

Seoses uue voodipesuga sain lõpuks tubadest paar pilti tehtud. Lastetoast küll ainult ühest poolest – riiul oli sassis ja riidekapid unustasin ära, eks siis mõni teine kord.

Meie magamistuba on pisike – peale voodi ja riidekapi sinna midagi ei mahugi. Praegu on meil voodiks 2×90 cm sohvataolise moodustise alumised pooled, millele peaks tegelikult veel madrats peale käima, aga kuna seda kaasa ei antud ja see alumine osa on ka pehme, siis ajab asja ära. Hoian tasuta kraamil ikka silma peal ja loodan kas madratsi või ehk täitsa uue voodi saada. Sestap ma ka meile lina ei ostnud, sest ma pole päris kindel, kas meil jääb 180 cm lai voodi või tuleb ehk ikkagi 160 cm nagu Eestiski oli. Siis mahuks vähemalt üks öökapp kõrvale… Ehkki aknalaud ajab asja ära 😛 No näis. Igatahes pole meil kunagi varem nii suurt tekki olnud – siinses Ikeas on tekkidel ja tekikottidel täpselt kaks standardsuurust, 150×200 ja 220×240, nii et ei pidanud üldse mõtlemagi. Eestis oli meil tekk vist 200×200 ja kui mõlemad lapsed kaisus olid, siis jäi kitsaks küll 😀

Homme läheme vist uuesti sinna kasutatud kraami poodi – see on neljapäeviti kauem lahti, nelja asemel seitsmeni, nii et Abikaasa saab hommikul nats magada ja lapsed jõuavad ka oma lõunaune ära magada. Seni oleme oma asju hommikupoolikuti ajanud, aga need käigud jooksevad alati laste uneaega sisse, mis pole üldse tore.

Niih, sain nüüd päevasündmused kirja, võin Gossip Girli edasi vaadata 😀 Kööki koristada täna küll ei viitsi – aga nad ju räägivad, et hommik olevat õhtust targem 😛

Kolmas päev

/ igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss / 3 Comments

Midagi põrutavat rääkida pole. Sai ometigi terve päeva kodus olla, nii et asusin kohe hommikul tegudele ja panin kõik riided kappidesse ära. Küll kiiruga ja umbkaudselt, st süsteemide täiustamine toimub hiljem… Vähemalt on nüüd veidigi kergemalt leitavad, kohver vs kapp, eks.

Hommikune hetk:

Käisime mänguväljakuid avastamas. Kaks neid olema pidi, ühte nägime korra varem ka. Majaomanik rääkis Abikaasale, et lähedal on väiksem ja veidi kaugemal, paar-kolmsada meetrit, suurem. See suurem on ka tõesti päris lähedal, seda me nägime täna teist korda. Seal on kahte sorti kiiged ja üks ronimise koht, kust Plika veel üles ei saa, Poisist rääkimata. Ahjaa, liivakast kah. Aga Norra “liiv” on imelik.

Teise mänguväljaku kohta küsisime inimestelt, kellest juhtusime mööda minema. Nad täpselt ei teadnud, aga arvasid, et see on meie kodutänavas. Kuna mul tuli meelde, et kaardi pealt vaadates oli meil selline imelik tänav, mis hargnes, siis läksime oma kodu juurest veidi mäkke ja leidsimegi. Oli tõesti pisike – kiiged ja liumägi, kõik 😛

Laste uneajal lebotasime meie ka, õhtupoolikul tegin süüa, siis läks Abikaasa magama, mina panin lapsed magama ja koristasin köögikapid ära. Süsteem on jällegi esialgne, aga vähemalt olen nüüd kõik asjad oma käe järgi ära paigutanud ja leian ehk ka edaspidi kiirelt üles.

Nimekirju tegin ka lõpuks – igasugu kraamist, mis vaja osta.

Lähen nüüd vaatan modellide uued osad ära – SUUREST telekast, mis meile garaažist anti 😀 Selline täitsa uus ja õhuke, 32 tolli – üks kõlar vist ragisevat vms, sellepärast viskasid majaomanikud oma magamistoast välja ja ostavad uue. Vaatab, kas saab selle kõlari korda teha või ostame välised, aga arvuti saab kenasti külge ühendada, nii et pilt on mul nüüd peaaegu kolm korda suurem ja arvuti heli on täiesti rahuldav. Äge!

Scroll to Top