2012

Kuidagi väga ootamatult tuli see autokooli sõidueksam. Ma vist kujutasin ette, et eksamit enne teha ei saa, kui kõik on briljantselt selge ja vigu enam ei tee. Tegelikult on pisivead ju isegi ARKis lubatud. Igatahes arvas õpetaja teisipäevase sõidutunni lõpus, et neljapäeval võiks eksami teha. No näed, mul ju oligi plaanis just neljapäeval viimane töö ja teooriaeksam ka ära teha.

Oligi hea, et konkreetne tähtaeg paika sai, ega enne ei viitsi ju korralikult õppida. Ma olin neid teste lahendanud küll, aga liiklusseadusest oli vaja paar asja üle vaadata, üks konspekt läbi lugeda jne. Põhiline õppimine toimuski kolmapäeval, öösel kella üheks oli kõik kenasti selge.

Kõik koolitööd ja eksam olid meil 64 küsimusega ja valesid vastuseid võis olla neli. Viimasel vahetööl tuli üks viga, eksamil kolm. Aga no teooria puhul mul polnud erilist kahtlust, et läbi saan.

Sõidueksam oli muidugi lõbus. Oli mitmeid olukordi, kus ma polnud absoluutselt kindel, kas käitusin õigesti. Aga läks õnneks. No näiteks seal ARKi juures on hiiglama palju ohutussaari ja foore, seal ma alati mõtlen, kuidas paikneda, kust keerata ja nii edasi… Nii sisse kui välja sõites. Selle koha ma pean minema ja omal käel rahulikult üle vaatama, et ma eksamil pange ei paneks.

Kui me linnast välja Tallinna poole sõitsime, siis pidin pärast 70 ala jälle 50 alasse jõudes tagasipöörde tegema. Ma olen varasematest sõitudest nii harjunud paremale ära keerama ja seal ümber, et ma üldse ei mõelnudki. Keerasin aga aeglustusrajale, sealt paremale ära, siis tegin piiratud alal tagasipöörde ja tagasi linna poole. Tegelikult, ütles õpetaja mulle eksami lõpus, poleks olnud vaja üldse sinna ära keeratagi, vasakult (Sauga poolt vist vms) oleks kergemini saanud. Aga no vahet polnud, valesti ma miskit ei teinud. Ja ühtlasi sai see piiratud ala tagasipööre siis kah kohe ära tehtud.

Pisivigadest – ükskord ei märganud pöörde lõpus jalakäijaid, kes alles teeäärele lähenesid (kui neist mööda sõitsin, oli neil veel paar sammu astuda, kui nad oleks juba seisnud, oleks nad mulle paremini silma jäänud). Ükskord sõitsin mingil lollakal ristmikul välja ja liiga ülekäiguraja lähedale, ehkki oleks pidanud rahulikult ootama, kuni inimesed üle saavad ja alles siis keerama. Kaks korda unustasin reavahetusel küljepeeglisse vaadata (vähemalt suunda näitasin) 😀 Paar korda paiknesin ühesuunalisel tänaval liiga keskel, oleks pidanud emba-kumba äärde hoidma.

Ja siis muidugi üks selline juhtum oli ka, mille puhul ARKis oleks läbi kukkunud, aga tausta arvestades ei pidanud õpetaja seda vajalikuks. Laialt tänavalt tulles ja silla peale keerates olen õpetajalt kogu aeg võtta saanud, et ma piisavalt paremat äärt kinni ei hoia. See oli mul väga hästi meeles ja ma püüdlikult üritasin hästi ääres püsida. Aga kuidagi ikka vajusin tagasi, siis jälle hoidsin paremale ja… Just siis, kui jõudsin sinna, kus ma oleks pidanud Vee tänavalt otse sillale sõitjatele teed andma, kommenteeris õpetaja: “No mis sa kõigud!” See ajas omakorda minul korraks juhtme kokku ja nii ma hakkasin sillale keerama, selle asemel, et teed anda. Samas – kui õpetaja poleks just sel hetkel rääkinud, siis ma poleks seda viga ka ilmselt teinud. No igal juhul ta halastas mulle.

Ümber nurga tagurdamist muidugi eksamil polnudki, see on mul nõrk külg. Kui see tee, millele ma tagurdan, pole täitsa risti, vaid kuidagi kaldes ja kui seal ääres kasvab veel mingi kuradi puu, nagu on Mere puiesteel Kuursaali kandis, seal mu õpetajale kangesti meeldis lasta toda tagasipööret teha, siis ma raudselt ei keeranud piisavalt tee äärde, vaid jäin noh, Mere pst suhtes kenasti risti. No tõsiselt, mulle tundus peeglisse vaadates, et pole seal mingit teed, ainult roheline kõik. Tegelikult see kuradi puu kuidagi kasvas ja segas. Normaalsema ristmiku peal läheb tavaliselt paremini, ehkki aeg-ajalt ei hinda seda õiget keerama hakkamise kohta ära ja lõpus unustan tavaliselt rattad piisavalt kiirelt otseks keerata, nii et nina läheb liiga palju teisele poole. Aga jah, õnneks me seda eksamil üldse ei teinudki 😛

Külgboks tuleb mul viimasel ajal hästi välja, loota võib, et see jätkub. Naljakas on see, et nüüd on pigem diagonaalsete joonte vahele parkimisega raskusi, see tuli varem paremini välja 😀 Ikka keeran kas liiga vara või liiga hilja ja ei jää joontega paralleelselt… Aga no samas alati on enam-vähem, ega ma ei tea ka, kui kurjad ARKi omad on.

Mm, ma lugesin kuskilt netist, et ühe Pärnu eksamineerija lemmikoht pidavat olema Pärnu hotelli juurest vasakpöörde tegemine, oluline siis õige ristmikul paiknemine jne. See on “tore” ristmik küll, ma olin tükk aega hädas Rüütli ja Aia nurga peal stopp-märgi juurest edasi saamisega, sest need hotelli esised autod lihtsalt parkisid nii, et ma ei näinud midagi… No ja siis ma tahtsin lihtsalt otse minna 😀 Aga nojah, peaks minema ja keerama siis sealt igatpidi vasakule. Vähemalt läbi mõtlema enda jaoks kõikvõimalikud variandid, nii igaks juhuks.

Ja Papiniidu ristmikul mul jookseb ka mingis kohas juhe kokku, peaks seal vist veel igaks juhuks sõitma…

No igatahes – teooria on kolmapäeva hommikul ja eks siis näis, millal sõitu saab, ehk järjekorrad ei ole väga pikad. Paar õppesõitu teen enne sõidueksamit kindlasti õpetajaga veel ja sõidan Kaidi või emaga need kohad läbi, mida lihtsalt enda jaoks selgeks mõelda tahan. Ja kuna mu eelarve niigi lõhki on, siis kurja küll, TULEB esimese korraga ära teha.

Ega’s muud, kui pöidlad pihku. Isegi hästi läks, et koolieksami esimese korraga tehtud sain 😉

Käisin täna libedasõidus. Teate küll, selles, mis alates 2012 on kohustuslik kõigile B-kategooria lubade tegijaile. Ei osanud midagi oodata ega arvata, lihtsalt õpetaja ütles, et täna saaks minna ja ära on vaja teha, seega läksingi.

Issand, kui lahe see oli 😀 Nagu tõsiselt, tõsiselt lahe ja äärmiselt õpetlik. Mul on väga hea meel, et ma nüüd kohe alguses selle kõik läbi elada sain.

Põhimõtteliselt siis oli mõnusalt märg ja libe rada – alguses sirge, siis kurv. Sõitsin läbi kõigepealt 30, siis 40, siis 50 km tunnikiirusega ja õpetaja märguandel iga kord pidurdasin nii, et gaas ja sidur mõlemad täiega põhja. Ja siis vaatasime, kuidas auto selle peale käitus. Kõigepealt sõitsime ABS piduriga kõik kiirused läbi, siis nii, et ABS välja lülitatud. Vahe oli tuntav. ERITI tuntav siis, kui sõitsime nii, et ühe poole ratastega olin vees, teise poole ratastega kuival. Kui siis ilma ABSita pidurdasin, läks ikka täiega keerlema.

Ühesõnaga väga lahe oli omal nahal läbi elada kõiki ohtlikke olukordi turvalises situatsioonis. Kui vaid mõelda, kui ümberringi poleks olnud lai tee, vaid kraav, jalakäijad, teised autod vastassuunavööndis… Või kui kiirus oleks veel suurem… Ühesõnaga minu meelest äärmiselt vajalik tund, eriti ilmselt kõigile noortele uljaspeadele. Mina olen juba vana ja võrdlemisi tasane, aga no olgem ausad, ikka poole etem on, kui oled kõik need ohuolukorrad ise “läbi sõitnud” – kohe tead, miks on vaja s*ta ilmaga aeglasemalt võtta 🙂

Õpetaja sattus mulle ka hästi lahe ja jutukas, mul oli kusjuures viimaseks tööks ja teooriaeksamiks õppides just segaseks jäänud kõigi nende ABS piduritega ja katalüsaatorite ja roolivõimendiga seotu… Tunnis sellest kindlasti räägiti ja ma käisin suht kõigis kohal ka, aga need õhtused tunnid, ma ju ei suutnud kuulata, uni tuli… Ja liiklusseaduses sellistest asjadest ei räägita 😀 Nüüd sain kohe kogu selle pidurivärgi praktikas ära proovida ja teised asjad ka üle korrata. Liiklusseaduse üle lugemise lõpetasin kusjuures ka just täna, vaatan veel märgid üle ja eriti teekattemärgistused, neid ma vist polegi varem vaadanud 😛 Ja siis peaks teoreetiliselt teooriaeksamiks valmis olema ehk harjutan nii kaua netis teste, kuni kõik kenasti meeles on. Kui hästi läheb, ehk teen isegi sel neljapäeval kooli teooriaeksami ära. Või ehk jätan järgmisse nädalasse – eks näis.

Pimedasõit vaja ka veel teha. Sellega seoses pean tunnistama, et liiklusseadusest tulede kohta lugemine ajas mul juhtme kokku. Õpetaja ükskord kunagi alguses näitas kõik tuled ette, aga mäletan ma jee midagi. Sõidame ju kogu aeg valgel ajal, päevatuled lülituvad ise sisse, mina oskan kasutada ainult suunatulesid, lisaks ma tean, et kui sinine tuli põleb, siis on kaugtuled sees. Aga kõike need ääre- ja numbri- ja udu- ja seisutuled (ja võib-olla midagi veel) – millal võib ja millal mitte, ausalt, sassi läheb. Eriti see osa, et kui miski ei tööta, siis mida selle asemel kasutada. Ei, kui ma mõttega lugesin, siis nagu tundus isegi loogiline, aga kuni ma täpselt ikkagi ei tea, kus miski tuli asub või kust sisse käib, siis… Tuleb see endale selgeks teha, ARKi eksamilgi pean ju kõigepealt targa näoga tulesid kontrollima.

Parkimisega on ikka nii, nagu jumal juhatab. Vahel saan hästi hakkama, vahel panen täitsa mööda. Ja jalakäijad pöörde lõpul, need jäävad ka pool ajast kahe silma vahele. Ja no mõni ühesuunalise tänava või anna teed märk… Aga üldiselt ma oskan sõita küll 😀

Ja libedakoolitus oli äge 😛