2012

Kiired päevad

Täitsa lõpp, juba on reede käes ja reisimuljed ikka kirja panemata.

Teisipäeval olin reisiväsimusest üsna laip ja kogu järele jäänud energia kulus otse loomulikult lastele. Kolmapäeval elasin tavalisse ellu sisse, üritasin kodu korda saada, mis minu äraoleku tõttu paratamatult tavalisest rohkem sassis oli.

Kolmapäeva õhtul tuli mulle eksprompt külla onutütar Tartust, kes pidi algselt neljapäeval tagasi minema, kuna ilm oli aga nii mõnus ja jutt ei tahtnud kuidagi otsa lõppeda, siis läks ta selle asemel hoopis täna hommikul. No ja kellel siis aega arvutis istuda on, kui külaline majas 😀

Arvutis sai tegelikult mõlemal õhtul üsna palju oldud, sest mitu olulist vestlust oli vaja maha pidada. Blogid jõudsin ka jooksvalt läbi lugeda, aga muuks tõesti energiat ei jagunud.

Igatahes luban pühalikult, et hakkan täna laste lõunaune ajal reisijuttu kirjutama, sest muidu läheb kõik mõnus tõesti meelest ära.

Igas jaamas on mõni eestlane

…igas linnas ka.

Ja eriti lõbus on see siis, kui nad mind miskit pidi blogi kaudu teavad.

Reisi viimane etapp on poole peal, tunni ja 20 minuti pärast peaksin Pärnusse jõudma. Ei jõua ära oodata, et saaks lapsi kallistada.

Üldiselt on väsimus. Loodan, et jõuan Luksemburgi memuaarid kiirelt kirja panna, enne kui emotsioonid tuhmuvad. Imeline oli puhata… Kui see puhkus ainult nii palju ei väsitaks 😀

Kingajutt

Ma rääkisin kõigile, et igasugune shoppamine Luxis jääb ära, sest rahaline seis ei luba seda. Aga no teate küll, mis juhtub, kui naised välismaal linna peale lasta 😀 Maris ütles, et tal oleks vaja kingapoodides käia ja mul tuli meelde, et olen juba kaks aastat edutult musti ballerina-tüüpi kingi otsinud, eelmised said aukude tõttu ära visatud. Samuti oleks vaja suveks mõnusaid ja mugavaid plätusid – eelmisel suvel ostsin kaks paari (õnneks polnud kallid), mõlemad osutusid nii ebamugavateks, et käisin ikka edasi nonde vanade plätudega, mis sel suvel juba viis aastat vanaks saavad ja iga hetk laguneda võivad.

No ühesõnaga, ma leidsin, et kingade ost oleks igati õigustatud. Nii me poode ründasimegi.

Marisel oli samuti musti kingi vaja ja lõpuks juhtus nii, et ostsime ühesugused. Minul oli tavaline probleem sellega, et 41 suurust paljudel mudelitel lihtsalt polnud ja olemasolevad olid tihti liiga väikesed või ebamugavad. Marisel on jalanumbri poolest veidi kergem, aga tema ei leidnud ka midagi… Ja lõpuks siis sobisid mõlemale samad kingad. Ideaalis oleks küll nahast tahtnud, aga mis teha – vähemalt sisetald on nahast ja maksid kõigest €18.99 😛

Plätusid leida on mu meelest isegi raskem. Igasuguse jalatsi puhul on äärmiselt tähtis, et see oleks võimalikult mugav – mida jäigemast materjalist, seda halvem on. Aga kinnised kingad püsivad vähemalt üldiselt paremini jalas… Plätud on miskipärast suures osas täiesti kõva ja õhukese tallaga, mis on tohutult ebamugav. Või siis lihtsalt liiga suured, mõeldud kõrgemale jalale, see pole jällegi mugav.

Ma ei taha täitsa musti plätusid, sest ma ei kanna suvel pea üldse musta. Praegused vanad on musta-valge triibulised, see on täiesti okei. Aga täitsa must on… Liiga must 😀 Ja lumivalge ei meeldi ka üldse, see pole üldse minu maitse, paraku on heledatest ülekaalus just need täiesti valged. Mina tahaks naturaalset või kreemikat ja nagu kiuste on kõik vähegi mugavad või kenad plätud lumivalged, kreemikad seevastu ebamugavad või koledad. Murphy, eks.

Leidsin tegelikult kahe plätud. Ühed olid jalas nii mugavad, et ruigasin mõnust, aga värvivalikus oli otse loomulikult vaid must ja valge, jalas polnud ka kõige kenamad. Kuna välimus loeb, siis jäid ostmata. Teised ei olnud jalas NII mugavad, aga siiski täitsa mugavad ja kenad nägid välja ka. Värv on neil aga tumepruun, mis on minu ideaaliga võrreldes tibake liiga tume. Kui need oleks olnud €20 kandis, siis oleks ära ostnud, paraku maksid €36.95 – ma oleks nõus selle raha maksma küll, aga seda täiesti ideaalse asja eest.

Tegin poes salaja pilti ka, et saaks kodus veel mõelda. Näe, sellised:

Homme on Maris tööl ja mina omapead. Mõtlesin kingapoodides veel ühe tiiru teha ja põhjalikumalt ringi vaadata, äkki jäi midagi kahe silma vahele. Lähen ühte kaubanduskeskusse ka, mis veidi kaugemal asub, seal on ehk valikus midagi uut.

Aga ma ei tea. Kui ma ei leia midagi paremat, äkki peaks ikkagi nood pruunid ära ostma? Sest tegelikult on need ikkagi ilusad ja mugavad ja seda pruuni värvi on ju ainult paar nahariba… Mh, ma ei tea. Plätusid oleks väga vaja, Eestist pole miskit leidnud (see kevad pole muidugi otsinud ka)… No eks ma homme vaatan.

Rahuldav

Läksin magama enne viit, tegin korraks kell seitse silmad lahti ja põõnasin siis kümneni. Need on kohalikud ajad, Eesti aeg on +1 tund. Bioloogiline kell, nagu näha, töötab kenasti, sest kella kaheksa paiku ma ennast tavaliselt voodist välja ajama pean. Aga 11-ni põõnanud pole ma vist küll aastaid – 10 on küll paar korda ära tulnud, kui Abikaasa on magada lasknud.

Lähen teen nüüd ühe võiku ja vaatan paar osa Castle’it – siis on aeg Marisega lõunale minna. Juhhei!

Jõudis kohale

Mul on puhkus! Ma olen Luksemburgis! Ma saan magada tervelt neli päeva nii kaua, kui ise tahan ja teha täpselt seda, mida ise tahan!

Meil on täna Abikaasaga tähtpäev – viis aastat koos. Ja siin ma siis nüüd olen… Kaugel kodust. No viis aastat on nii pikk aeg, et seda võib viis päeva hiljem tähistada küll 😛

Vaatan Castle’i viimased 15 minutit ära ja lähen magama.

Scroll to Top