2014 – Page 43 – Tikri blogi

Rahulolu

17/02/2014 / igapäevaelu, kodumajandus, kõrvarõngad, rõõm / 6 Comments

Nädalavahetus oli toimekas ja äärmiselt rahuldustpakkuv.

Terve eilse päeva koristasin magamistuba ja sain selle edukalt korda. No hea küll, too üks üles pildistatud kapipealne jäi samaks, sinnani ei jõudnud, aga teised kapipealsed said see-eest puhtaks, võrekas toast välja ja riiul ka korda.

Ausõna, täitsa korras!

Ja kõrvarõngad on üle pika aja omal kohal, kohe hea on vaadata! Olen üsna palju ära andnud ja uusi asemele ostnud, aga praegu vaatan, et osad tuleks ikkagi veel ära anda, sest stiil on aja jooksul muutunud. No mõned vähemalt on, eks 😛

Õhtul küürisin veel tibake vannituba, mis innustas lõpuks detailsemalt vannitoa remondist kirjutama.

Nii saigi kodu imeliselt korda, ma senimaani naudin. Pole ammu nii hea olla olnud!

Täna käis külas Gea, sellest pikemalt allpool parooli all, koos pildimaterjaliga. Kui olime külalised ära saatnud, viis Abikaasa lapsed ema juurde, mina mõnulesin sel ajal duši all. Siis tegime suurel säästukuul natuke pattu ja käisime pärast oktoobrikuist põlengut taasavatud Steffanis söömas – no nii ammu polnud ju saanud ja hirmus isu oli. Pizza oli suurepärane nagu alati ja teenidus on seal ka alati hea. Kuidas nad küll jõuavad!

Magustoidu tõime Mama Toni’s kohvikust, Abikaasal oli jõuludeks saadud kinkekaart, mille lõpuks ära realiseerisime. Siis torkas mulle pähe, et Tage elab ju sealsamas ning kuna lapsed sai nagunii viidud ema juurde sellepärast, et Abikaasal oli soov lihtsalt rahulikult olla ja puhata ning mina omakorda teadsin, et ta kibeleb nagunii oma arvutimängu taha, siis läksingi Tagele külla ning lasin mehel rahus koju mängima minna.

Tage juures oli mõnus nagu alati. Proovisime riideid selga ja jutustasime niisama. Noh, harilik naistekas, eks 😀 Lahkusin kahe seeliku ja ühe kampsuni võrra rikkamana. Lisaks pani ta mulle oma suurest purgist natuke kookosõli kaasa – ma olen selle kohta palju lugenud ja tahan mitmes valdkonnas katsetada (haha, kasutage oma rikutud mõtlemist, kui teil seda on).

Tõime lapsed koju, tegime neile kiire vanni, panime magama… Olin ise nii väsinud, et kartsin ka magama kukkuda. Võtsin end siiski kokku, sest mitu asja vajas tegemist. Deklar sai tehtud, üks tööasi aetud ning ühe teise võimaliku töö asjus natuke uuritud-puuritud. No ja suurest rõõmust, et olen nii palju jõudnud, kadus väsimus kah ära, nii ma siin nüüd kirjutangi blogi. Tegelikult peaks muidugi kärmelt magama minema, mida ma ka teen… Kohe, kui kommides on elud maha mängitud 😛

Protected: Lõbus pühapäev

16/02/2014 / plika, poiss, rõõm, seltsielu / password

password

Vannituba: enne ja nüüd

15/02/2014 / kodumajandus, remont, rõõm / 11 Comments

Vannituba kraamides torkas pähe, et polegi blogis remondijärgseid pilte jaganud. Tean küll, miks – vannipaneel sai ülejäänud remondist kuu hiljem paika, selleks ajaks oli aga remondiõhin ammu vaibunud ja fotode tegemine ununes lihtsalt ära.

Praegu vanu pilte vaadates tulevad judinad peale. Peaaegu neli kuud olen uut vannituba nautinud ning eelnevad õudused olid kiired ununema. Pesemise nautimisest ei saanud enne rääkidagi…

2010. novembris sisse kolides oli vannituba selline:

2011. veebruaris pärast pisukest sättimist selline:

2012. juunis sai välja vahetatud katki läinud kraanikauss ja pandud uus boiler, mis oli nii suur, et ei mahtunud praegusesse vannituppa ning läks ajutiselt teisele poole seina. Vannitoa seinale jäi vanast boilerist jube auk – kleepisin sellele ajutise lahedusena valge kleepsu peale, aga sellest mul kuskil pilti polegi.

Samuti pildistasin siis üles meie hoolikalt puhtaks küüritud vanni. Imeline, eksole… Kohe kutsub vannimõnusid nautima 😀

Nüüd on meie vannituba selline:

Lisan võrdluseks veel lähivaateid, mis pole küll kõik päris sama nurga alt tehtud, aga siiski samast kohast.

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Enne:

Nüüd:

Vahe on võimas, mis 🙂 Parim säästuremont, mis me siin majapidamises teinud oleme! Siiamaani ei saa aru, miks meil KOHE pähe ei tulnud, et ka vannituba saab odavate vahenditega kenamaks teha. Okei, ma tean küll, miks – sest Abikaasa sõber tuli meile remonti tegema alles nüüd, ise poleks me selle kõigega mässama hakanud. Ja näiteks vuugivahede värskendamine mulle endale üldse pähe ei tulnud, seda soovitas ka sõber teha. Praegu pilte vaadates on see üks olulisemaid asju, mis puhta lõppmulje loob. Mitu inimest küsis esimest korda remondijärgset vannituba nähes, kas need plaadid olid meil enne ka – jaa, plaadid on samad, ainult vuugid on uued 🙂

Ma ei mäleta täpselt, kui palju aega remondile kulus, ehk viis päeva? Ühesõnaga töötunde ei oska kokku arvutada ja see jääb kulutatud raha hulgast välja. Ja tegelikult saaks sellega igaüks hakkama, kel vähegi viitsimist on. Meile tundus vannitoa remont midagi sellist, mida ise ei teeks ja noh, me pole ka kõige usinamad remontijad, aga selline säästuremont on tegelikult täitsa omade jõududega tehtav.

Kulutused jagasin kaheks: esiteks need, mis olid otseselt säästuremondile ehk mis kunagi päris remonti tehes kaduma lähevad ning teiseks kogu sisutuse pool, mida saab ka uues vannitoas kasutada.

Remondimaterjalide maksumus: vanniemail €24.14, niiskuskindel valge värv €16.35, igasugu värvimiseks vajalikud jubinad ca €10, vuugisegu €9.49, elektrijubinad (kaabel, lüliti, pistik jne) €6.49, niiskustõke €5.54, vanniliist €3.25, niiskuskindel silikoon (oli vist :D) selle paigaldamiseks €3.84, seinakapi nupud ja nende kinnituskruvid €5, kaks seinapaneeli vannipaneeli meisterdamiseks €10.60 ning jupid selle paigaldamiseks €4.16 – kokku ca €100.

Sisustuse maksumus: peeglikapp €61, pesemisasjade nurgariiul €17.95, vett säästev Hansgrohe dušipea €17.27, kaks laelampi €13, dušikardina puu €7.99, dušilift €7.65, dušivoolik €5.40, WC paberi hoidja €2.95, WC hari €1.99, nagi €1.89, seebialus €1.59, WC pump €1.49 – kokku ca €140.

Võib-olla ununes midagi ära ka, sest noppisin need nimetused ja hinnad praegu oma kulutabelist välja, seal oli aga ka palju muud remondikraami, nii et ma polnud päris 100% kindel, mis oli vannitoale ja mis mitte. Aga üldiselt jah – ütleme siis, et kogumaksumus ca €250, millest €140 on “päris” asjad 🙂 No ja pealegi – kui vanni email kenasti vastu peab, siis läheb see ka “päris asjade” alla – algne plaan oli lasta vannile uus plastsisu panna, aga see polegi ehk enam vajalik.

Hinnad kõiguvad mõne asja puhul ikka jubedasti. Näiteks täpselt samasugused lambid, mis meie ostsime Riia mnt Elektri ärist €6.50/tk, maksid ehituspoodides umbes poole rohkem. No ja vannipaneelist ärme parem räägimegi – neid müüakse suuremalt jaolt ainult koos vanniga ning paar eraldiseisvat nikatsit, mis me leidsime, maksid €40 ringis. Meie remondimehel õnneks nupp nokkis – ütles kohe ära, et pole mõtet, meisterdame ise. Käisime siis ja vaatasime, millest annaks teha, lõpuks tegime seinapaneelist. Ja väga kena sai minu meelest, säästuremondile täiesti sobilik.

Peeglikapi üle olen hullult rõõmus. Sobiva leidmine oli paras tegu – minu tingimus oli, et peab olema lambiga ja laius max 50 cm – veetorud jäid ette, laiem poleks mahtunud. No ja muidugi kena välimusega. Otsisin tükk aega – kõik kenad kapid olid kas liiga laiad või ilma lambita, ainus lambiga ja sobivas laiuses oli hirmus kole ja kandiline… Lõpuks ikka leidsin ühe, mis kõigile tingimustele vastas. Ütlemata mõnus on nüüd – kapp on puhas, uks käib kergelt lahti, lamp valgustab… Enne oli väga tüütu.

No ja vann, see näeb ilmeline välja, enne oli üsna rõve – nii vann ise kui see vanni ja seina vaheline ala, mida nüüd katab liist – küll kõveralt, sest sein on kõver, aga ikkagi ilus ja valge 😀 Vuugid, mis olid enne räpased ja nüüd ilusad heledad. Põrand – enne jubedad tumepunased plaadid, nüüd kena ja hele. Põrandakatte hinda ma kirja ei pannud, sest ostsime selle kunagi ammu koridori jaoks, oli ka mingi ilge soodukas, maksime toona €22.88 – kuna koridor oli aga kitsas, jäi sealt täpselt nii palju üle, et jagus vannituppa ka. Torud – küll ärritav, et on nähtaval ja kõverad, aga enne kulunud rõverohelised, nüüd kenasti valged. Enne oli laes üks lamp, peeglikapi kohal teine, aga mõlemad valgustasid kehvasti. Nüüd on laes kaks lampi, kogu värvitav pind on säravvalge ja valgust on kohe poole rohkem. Dušš, mis säästab vett, mida saab nüüd seinale panna ja mille voolik on terve… Ja ausõna, isegi kõik sellised pisiasjad nagu normaalse välimusega WC paberi hoidja ning lahe sebramustriline WC pump… Kena valge lüliti ja pistikupesa. Ka need loevad.

Nii et jah… Ma olen väga rahul. Karta on, et PÄRIS vannitoa remondi jaoks niipea raha ei jagu. Enne piinlesin hämaras räpase välimusega urkas, nüüd on täitsa mõnus, saab seni kenasti hakkama. See on ikka väga oluline, et pesta oleks hea 🙂

Koristusmaraton

15/02/2014 / kodumajandus, rõõm / 3 Comments

Nagu ma olen alati öelnud – pole paremat motivaatorit kodu koristamiseks, kui peatselt saabuvad külalised. Nii et kui Geaga sai täna kokku lepitud, et ta tuleb pühapäeval meile külla, tekkis järsku vastupandamatu kihk kraamima hakata. Oli ka aeg, sest nii eile kui täna ajasin ennast voodist välja alles kella üheteist paiku, eilse päeva molutasin täielikult maha (okei, noh, peale molutamise käisin Tagel külas ja kosmeetikus ja poes ja õhtul küpsetasin leiba ning tegelesin lastega, tavapärased nõude pesemised jms kodutööd nagunii), tänasest terve hommiku.

Ma olen sel kuul niigi tubli olnud ja teinud pea iga päev midagi natukene rohkem korda, et seda korda siis edaspidi ka hoida. Tuleb aga arvesse võtta, et siin on tegemist tagasi kolimise järgse segadusega, remondijärgse segadusega ning reiside- ja haigusterohke kuu järgse segadusega… Ühesõnaga kolmekordse segadusega 😀

Nii et kui peale vaadates polnudki nagu enamikes ruumides viga midagi, siis lähemal vaatlusel, eriti minu nõudlikule silmale, on neid vigu kohe liiga palju 🙂

Võtsin täna kätte ja küürisin puhtaks vildika- ning pliiatsijoonistused lastetoa laualt ja seinalt. Piiritusega, koos vähekese värviga 😛 No ei tulnud muud moodi, katsetasin enne leebemaid variante. Laual on küll nüüd mustade vildikajälgede asemel heledamad kollased triibud, mille seest aimab ikka veel vildikakriipse, aga vähemalt ei paista see enam nii palju välja.

Siis võtsin kätte ja koristasin ära koridori mütsiriiuli – tähendab, mütsiriiul on see rohkem nime poolest. Sinna sai lastetoa ja vannitoa remondi ajal hunnik asju tõstetud, pärast remondi lõppu aga jäigi osa neist sinna. Aja jooksul sai veel suvalist kraami juurde pistetud – no teadagi, kui on vaja kiiresti käest ära panna… Nüüd sorteerisin kõik ära – osa läks oma kohale, osa teistesse kaosekolletesse, mis endiselt likvideerimist ootavad. Aga üks riiul on korras ja rahulolu suur.

Vahepeal käisime emal külas, tema mehe sünnipäeva tähistamas. Kui õhtul koju jõudsime ja lapsed magama panime, sain koristamisega jätkata.

Järgmiseks võtsin ette elutoa. Seal oli vaja lihtsalt riiuliäärtele kogunenud asjad ära peita, tolmu pühkida, lauda puhastada ning põrandat pühkida ja pesta. No ja kui ma siis juba elutoa põranda olin puhtaks teinud, siis pidin ju kõik ülejäänud ka ette võtma – vastasel korral oleks kogu sodi õige kiiresti jalgadega mujalt ruumidest elutuppa tagasi kantud.

Põrandate pühkimine ja pesemine ei kuulu minu meelistegevuste hulka, ilmselt oleks ka loogilisem olnud teha seda viimases järjekorras, kui kõik ülejäänud koristustööd ühel pool. Aga jah – elutoa lõpetamiseks oli vaja põrand puhtaks teha, seega tuli ka teised põrandad ära pesta. Mis siis, et vannitoas on vaja veel nats mujalt ka kraamida ning magamistoas kohe põhjalikum sorteerimine ette võtta. Seal on remondi ajast ikka veel üks laste võrevoodi, mida ma olen kasutanud asjade ladustamise kohana, samuti on selle peale hea riideid riputada 😛 Ja seinariiul, mis peaks olema mu ehete jaoks, on täis kõiksugu muud jama.

No ja kõigi riidekappide pealsed on suvalisi asju täis. Sellest, mis enamike kappide SEES on, me parem ei räägi, eks 😀

Igal juhul pean tunnistama, et koristamise rindel läks paremini, kui ma julgesin loota. Eeldasin, et põhiline pingutus jääb homsesse, aga hakkasin õhtul natukene tegutsema, sain hoo sisse ja tundub, et üle poole on põhimõtteliselt tehtud. Köök, koridor, elutuba ja lastetuba on korras, vannitoas on vaja mõned kohad kergelt üle tõmmata, aga see läheb kiirelt, ainus aeganõudvam projekt ongi magamistuba. Eesmärgiks riiul korda, võrekas toast välja ning kõigi riidekappide pealsed tühjaks või vähemalt veidi organiseeritumaks.

Külalised ja kevad, rohkem polegi vaja. Kodu saab korda 😀

Kui ma sel nädalavahetusel tõesti kõik nähtavad kohad koristatud saan, on juba üks rasvane linnuke kirjas. Siis tuleb hakata järjest kapiuste taguseid kaoseid sorteerima. Ja TÄPSELT kõike sedasama tegin ma 2011. aasta alguses, kui olime just siia kolinud. Ütlemata närune tunne on sama jama otsast peale klaarida. Mina, korrafriik ja süsteemide kunn, lasin oma kodul vahepeal nii käest ära minna… Aga kes käskis vahepeal Norrasse kolida, tagasi kolides organiseerimise asemel lebotada ja siis veel remonti teha 😛 Omad vitsad peksavad.

Noh, sain üks kord korda, saan teist korda ka 🙂 Ikka natukesehaaval. Nüüd, kus lapsed on suuremad ja iseseisvamad, on palju kergem kraamida.

Nii mõnus on paljajalu mööda elamist ringi jalutada. Kuna ma pole eriti usin põrandapesija, ei saa seda just tihti nautida 😛

Mängusõltlase pihtimus

09/02/2014 / bubble witch saga, virtuaalelu / 4 Comments

Ma olen ennast alati arvutimängudest põhimõtteliselt eemal hoidnud – ajaraisk ja nii edasi. Pallid on ainus erand ja see raiskab täpselt nii palju, et mitte ülearu.

Aga eelmine nädalavahetus oli eriti laisk, kohe mitte midagi asjalikku teha ei viitsinud. Ja pallides said elud otsa. Ja nagu alati, pakuti seal lahkelt võimalust, et aga mängi meie seda mängu vähemalt nii palju osi, anname sulle pallides täis elud ja punkte. No ja ma siis mängisingi 😀 Mängisin Papa Bear Sagat, Pepper Panic Sagat, Candy Crush Sagat ja Farm Heroes Sagat. Esimesed kaks mulle ei istunud, nii et pärast vajalike tasemete ära tegemist kustutasin need üsna ruttu ära, aga kaht viimast olen nüüdseks terve nädala mänginud.

Mul on lihtsalt pallides hetkel nii nõme tase käsil, et ma ei viitsi seda teha 😀 Nimelt 340 – meie kõigi “suure lemmiku” Lord of Shadows teise ringi viimane ehk viies tase. Esimesest neljast murdsin ennast kuidagimoodi läbi, saavutus seegi. Aga see viimane kohe üldse ei isuta. Saared on ka suht tehtud – endiselt neljal või viiel maailmal viimased tasemed tegemata ja uuesti proovida ei viitsi. Nii et pallides mängin praegu ainult päeva taset ja rohkem eriti mitte.

Kommides olen nädala ajaga jõudnud 49. tasemeni, farmis on hetkel käsil 70. Need on muidugi äärmiselt sarnased mängud ka… Selline vahetamine ja ritta sättimine mulle meeldib. Pepper Panic oli ju tegelikult ka samasugune, aga seal ei saanud ma pool ajast pihta, kuidas mingid protsessid toimuvad ja kuna nagunii kaks uut mängu juba juurde tekkis, siis rohkem enam ei tahtnud.

(Ahjaa, täna vaatasin korra Pet Rescue Sagat kah – olin seda kunagi 21 taset ära mänginud, aga tõdesin üsna kiirelt, et ei ole minu teema ja kustutasin uuesti ära.)

Nii palju tubli olen ma küll, et laste nähes enam ei mängi. Neljapäeval ja reedel oli mõnus, siis nad olid lasteaias – mina sain vaheldumisi koristada ja mängida 😀 Nädalavahetusel olen veetnud mängu seltsis peamiselt õhtud, täna sain ka hommikul tunnikese arvuti taga istuda, kui lapsed olid toidetud ja oma multikat vaatasid.

Veebruar on sarjade mõttes äärmiselt kehv kuu. White Collar ja The Carrie Diaries on selleks hooajaks läbi, Revenge ja Bones tulevad uuesti alles märtsi alguses, siis jätkub pärast pikka vaheaega ka Suits. Hart of Dixiel tuleb ainult üks osa veel, siis on suisa 21. märtsini paus, Castle tundub ainsana veebruaris jätkuvat. See kõik jätab omakorda õhtud üsna vabaks. Ma muidugi loen ka üpris palju, nii et igav ei hakka. Mitte et ei võiks mängimise, lugemise ja sarjade vahtimise asemel midagi asjalikumat teha, aga õhtuti ma enam tõesti ei viitsi 😛

Naljakas igal juhul – ma mängin KOLME mängu. Natukene vist on häbi ka. Aga eks ma katsun ikka piiri pidada!