January 2015

MÔnikord veab

Panin tĂ€na huvi pĂ€rast Humanas kirja, mida ja kui palju ma selga proovisin. Esimese ringiga jĂ”udsid minuga proovikabiini 14 kudumit, millest kĂŒmme lĂ€ksid kohe tagasi ja neli jĂ€id esialgu alles. Teise ringiga seitse seelikut ja ĂŒks jabur jakk – pĂ€rast proovimist jĂ€i alles neli seelikut. Kolmanda ringiga viis pikkade kĂ€istega pluusi, kaks viisakamat pintsakjaki laadset toodet, ĂŒks kudum ja mantel. Alles jĂ€i mantel. Siis proovisin veel korra eelmistel kordadel valituks osutunud nelja kudumit ja nelja seelikut, lĂ”puks jĂ€tsin alles kolm seelikut ja kaks kampsunit. Ja mantli muidugi ka. Ja lĂ”puks leidsin veel salli.

€9.50 eest niisiis kolm seelikut, ĂŒks kampsun, ĂŒks kampsuni ja pluusi vahepealne toode, villane mantel ja sall. Pilte ei teinud, sest valgust ei ole 🙂

Seelikud on kĂ”ik villasegused, jahedal ajal kandmiseks, mitmevĂ€rvilised (ĂŒks pĂ”hitoon, teisega veidi mustrit). Kampsunid imepehmest materjalist.

Ja no MANTEL! Selliseid asju ma reeglina Humanast ei skoori.

Ammuilma olen mĂ”elnud, et tahaks uut mantlit. KĂ€in praegu tööl musta-valgekirju mantliga, sest see on mu ainus viisakas talveriietus (lisaks on soe sulejope). Tegelikult on see muidugi kevad-sĂŒgis mantel, aga noh, saapad on samamoodi kevad-sĂŒgis. Ja mĂŒtski 🙂 Autoga uksest ukseni, siis vĂ”ib kĂŒll, ei jĂ”ua kĂŒlm hakata. Kui pean pikemalt jala kĂ€ima, kannan sulejopet ja Ecco saapaid, aga tööl mulle nii kĂ€ia ei meeldi.

Sellest praegusest mantlist on juba igiammu kĂ”riauguni, aga ma isegi ei mĂ”tle selle peale, sest muud ju pole. Ja nĂŒĂŒd siis leidsin PÄRISELT Humanast musta villase mantli (sama Ă”hukese kui praeguse), mis on nii pikk, et katab kenasti suurema osa tagumikust kinni, on rinnust paras, piisavalt pikkade kĂ€istega ja kena vĂ€limusega ka. Miks see senimaani alles oli – ilmselt sellepĂ€rast, etÂ ĂŒks nööp paljudest (kokku kaks pikka rida) oli puudu ja sees polnud tavapĂ€rast varunööpi. Lisaks olid puusade koha peal vööaasad, aga vööd ennast mitte. Mind see ei morjendanud – aasad harutasin lihtsalt Ă€ra, sest nii lolli kohta poleks nagunii vööd tahtnudki, puuduva nööbi vĂ”tsin ĂŒlevalt kaunistusnööpide arvelt, kaunistuste asemele Ômblesin kaks samasuguse kujundusega veidi vĂ€iksemas suuruses nööpi, mis olid Ă”mmeldud tĂ€itsa ĂŒles lĂ”ua alla, kust ma neid aga ka elu sees poleks kinni panema hakanud. Nii et mul on nĂŒĂŒd ilus must villane mantel, mis maksis €1.50 🙂

Sooja salli soov on juba ammu, sest mul pole mitte ĂŒhtki. Kandsin seni mustvalge mantliga must-valget narmalist rĂ€tikut – ajas asja Ă€ra, aga tahtsin ĂŒhevĂ€rvilist ja sellist, mille otsad ei ripu. Olen salle Humanas mitu kuud vaadanud, aga miski pole kunagi kĂ”netanud. Ei tahtnud ma neid hiigelpikki jurakaid, ei tahtnud ka pashminasid. Tahtsin midagi ilusat ja sooja, aga samas kompaktset – nĂ€iteks sellist, mis on otsapidi kokku Ă”mmeldud ja moodustab nö ringi, selliseid on kĂ”ik riidepoed praegu tĂ€is, popp vĂ€rk.

NĂ€ppisin ĂŒht kena tĂ€pselt minu vĂ€rvi lillat salli, sidusin lahti ja vaatasin – ennĂ€e, ongi ring. MĂ”nus pehme ja ilusa veidi augulise mustriga – aga mitte mingi lirakas, nagu nood augumustriga vahel on, vaid siiski soe. Ostsin rÔÔmuga Ă€ra, maksis ainult 50 senti. Olin tĂ€iesti kindel, et materjaliks on 100% akrĂŒĂŒl, nagu see enamasti on – kodus silti lugedes aga selgus: 80% vill, 20% kaĆĄmiir.

Vaat nii soetatakse endale uut talvegarderoobi 🙂 SellepĂ€rast ongi Humana nii vĂ”luv koht – KUNAGI ei tea, mis seekord Ă”nnestub leida. Kui midagi konkreetset otsida, siis enamasti ei leia 😛 Tuleb lihtsalt kĂ€ia ja vaadata ja vahel joppab.

Õhtul veetsin tavapĂ€rase mĂ”nusa pooltunnikese kĂ”iki uusi riideid selga proovides ja olemasolevatega kombineerides. Mul on kĂŒll nii seelikute kui pluuside hulgas paar sellist neutraalset ĂŒhevĂ€rvilist (must, hall, tumepruun, tumesinine) baastoodet, mis sobivad enam-vĂ€hem kĂ”igega, aga mulle meeldib hoopis rohkem, kui mul Ă”nnestub ĂŒhes toonis vĂ€rvilisemat vĂ€rvi asju (punane, roheline, lilla, roosa) samades toonides kirjude/ mustrilistega kokku sobitada.

Üks vanaroosa pluus, mida ma seni vaid musta seelikuga kanda sain, sobib tĂ€pselt uue halli roosaka/lilla mustriga seeliku juurde. Ja tĂ€na ostetud hall kampsun-pluus (paksemast pehmest pigem kampsuni materjalist, eest nööpidega, aga kehasse ja poolkĂ€istega – vĂ”ta siis kinni, mis see tĂ€pselt on) sobib ideaalselt olemasoleva halli-punaseruudulise seelikuga, millega kandsin enne ĂŒht pluusi, mille lĂ”ige mulle vĂ€ga ei meeldi ja tahaks Ă€ra anda, aga pole samas toonis midagi etemat leida Ă”nnestunud… ÜhesĂ”naga jah… Naine olen, tĂ”eline naine 🙂

“Jassi pass” – lasteraamat tĂ€iskasvanutele

Meil on kodus olemas vist kĂ”ik Epu lasteraamatud. Ja kĂ”ik on meeldinud ka, senisteks suurimateks lemmikuteks on nii minul kui lastel olnud “Marta varbad” ja “Anna hambad”.

jassi_pass-220x221Eelmisel nĂ€dalal sain blogikampaania raames “Jassi passi” ja see on kahtlemata raamat, mis on mulle neist kĂ”igist kĂ”ige isiklikumalt mĂ”junud. Kui ma seda tol esimesel Ă”htul lehitsesin ja siit-sealt diagonaalis lugesin, tuli mitu korda pisar silma. Lihtsalt need situatsioonid on nii tuttavad 🙂 Ma usun, et see raamat pakub Ă€ratundmisrÔÔmu kĂ”igile, kelle pere on olnud mingil eluperioodil pikemalt lahus tĂ€nu sellele, et ĂŒks vanematest töötab vĂ€lismaal. Ja neile jĂ€llegi, kellel selline kogemus puudub, ei pruugi see raamat ĂŒldse nii vĂ€ga korda minna.

Ma mĂ”tlesin, et trĂŒkiks siia mĂ”ned katked, aga kell on palju ja ma parem pikemalt ei hakka. Lihtsalt… Ilus raamat oli. Kohati kurb, aga armas. Ja Ă”nneliku lĂ”puga 🙂

Mis mind selle raamatu juures tekstiga vĂ”rdselt vĂ”lus, olid Helina Toateri imelised pildid. JĂ€llegi – mulle on ka kĂ”igi Epu varasemate raamatute pildid meeldinud, aga need praegused, need olid mingil pĂ”hjusel eriti paeluvad. Kuidagi nii tĂ”etruud ja kaunid.

2015-01-13 20.49.40

2015-01-13 20.50.13

Kui ma raamatu kĂ€tte sain, pidin ennast sundima, et seda kohe mitte korraga lĂ€bi lugeda – see ei tundunud aus, tahtsin lugeda koos lastega, kes tolleks hetkeks juba magasid. Aga “ĂŒks peatĂŒkk igal Ă”htul” reeglist ei tulnud kĂŒll mitte midagi vĂ€lja – nelja Ă”htuga oli raamat lĂ€bi 😀 See teeb 5-6 peatĂŒkki Ă”htu jooksul, tĂ€na lĂ”petasime.

KĂŒsisin Poisilt, mis talle selles raamatus kĂ”ige rohkem meeldis – ta ĂŒtles, et tulnukad ja roheline planeet. KĂŒsisin Plikalt, mis temale kĂ”ige rohkem meeldis – isa ĂŒllatus. TĂ€itsa minu laste vastused 🙂

2015-01-13 20.50.36

Lasteaia viimane pĂ€ev oli kĂ€tte jĂ”udnud, aga isa polnud ikka veel mitte kusagil. /- – -/

Ema istus Jassi kĂ”rval ja pĂŒhkis kasvatajatĂ€di kuulates pisaraid. Ta otsis Jassi kĂ€tt, mida suruda. /- – -/

JĂ€rsku lĂ€ks lasteaia saali uks lahti ja ĂŒks habemega mees astus sisse.
KÔigi saalis istujate ja seisjate pead pöörasid sinnapoole.
See habemega mees oli kuidagi veidralt tuttava olekuga.
“Isa!” hĂŒĂŒdis Jass. “See on ju minu isa! Sa ei olegi enam vĂ€lismaal!”
Ema oli ka pĂŒsti hĂŒpanud ja kiirustas isa poole. “Kuidas sa nii…”
“Kas sa siis ei aimanud?” ĂŒtles isa aasivalt ja kallistas ema. “SellepĂ€rast ma ju uurisin seda tĂ€pset kellaaega… Et kindlaks teha, kas ma ikka jĂ”uan tĂ€pselt lennujaamast.”
“Aga mina arvasin…”
“Nojah, ma tahtsingi ĂŒllatust teha!”

Ilus raamat, nii suurtele kui vÀikestele. AitÀh, Epp! AitÀh, Helina!

Teise ringi poed – praktiline hobi

Minult kĂŒsiti eelmise postituse kommentaaris, miks ma nii tihti Humanas kĂ€in, kui mul tegelikult midagi vaja ei ole. See on juhtumisi teema, millel ma olen tahtnud juba ammu pikemalt kirjutada, sulg on soe ja und veel ka pole, nii et…

Mul absoluutselt EI OLE vaja veel rohkem riideid 😀 Ok, vahel on mĂ”ni baasese, mille jĂ€rele on konkreetne vajadus, aga sedagi viimasel ajal pigem harva. Ma vĂ”iks Ă€ra anda kolmveerandi oma riidekapist ja ma saaks ikka hakkama 😛

SuusapĂŒksid olid sel talvel ainus, mida mul tĂ”esti vĂ€ga vaja oli – aga neid olen otsinud aastaid, pikkade inimeste rÔÔm. Varem oli raha, aga ei leidnud midagi sobivat, nĂŒĂŒd polnud enam raha ka. Ja nii ma, lootusetu kĂŒlmavares, lastega Ă”ues möllamisest rÔÔmu tunda ei suutnudki. Soe jope on, soojad kindad on, saapad on, pikk villa-siidi aluspesu on – aga teksade all polnud sellest tolku ja muid pĂŒkse mul ĂŒldse polegi. Juhtusin seda mainima Annikale, kes tĂ”i mulle jĂ€rgmine kord kĂŒlla tulles proovimiseks imeilusad lillad suusapĂŒksid – tema emale oli keegi andnud, emale ei sobinud, andis Annikale edasi, talle ei lĂ€he jalga, tĂ”i siis mulle. Istuvad ideaalselt! Jah, pikkust on 10 cm puudu, aga topin saapasÀÀre sisse ja ongi korras. Nii et tĂ€itsa iseenesest ja ilma rahata tulid need pĂŒksid minu juurde. NĂŒĂŒd pole ainult ĂŒldse Ă”ues lume sees möllamise ilma olnud 🙂 Kui see tuleb, siis olen lĂ”puks ometi igakĂŒlgselt varustatud!

Aga see, mida ma pidevast Humanas kĂ€imisest ja oma kirjust riietekapist saan, on tohutult palju positiivset emotsiooni. VĂ”iks öelda, et teise ringi poodide kĂŒlastamine on ĂŒks mu suurimatest hobidest. Ja on nii vĂ€lja kujunenud, et just Humanast leian endale kĂ”ige rohkem sobilikke asju, ehkki teen iga paari kuu tagant tiiru ka mujal.

Vaatasin huvi pĂ€rast ĂŒle, kui palju raha ma eelmisel aastal teise ringi poodides oma riietele kulutasin, laste ja Abikaasa riideid ning kodukraami arvestamata. Jaanuar – €1. Mai – €7.53. Juuni – €42.44. Juuli – €23.29. August – €36.44. September – €12.35. Oktoober – €6. November – €7. Detsember – €6.

PĂ€rast viit aastat lastega kodus olemist lĂ€ksin lĂ”puks ometi tööle ja sain LÕPUKS OMETI ilusasti riides kĂ€ia. Seelikud! Sukad! KĂ”rvarĂ”ngad! IdĂŒll 😀 Esimene töökoht mind riiete ostmise suhtes nii vĂ€ga ei sĂŒtitanudki – istusin seal oma kontorilaua taga ja nokitsesin enamik ajast omaette, peale kolleegide mind keegi eriti ei nĂ€inud, natuke riideid kodus ju oli, rahaline seis ka eriti kehv. Aga mais sain uue töö, avalikumas kohas 😛 – ja siis lĂ”i naine minus tĂ€iega vĂ€lja. Tööle sobilik (suve)garderoob vajas pĂ€rast pikka kodus olemise perioodi paratamatult uuendamist, suvel oli rahaliselt natuke kergem ka, nii et kĂ€isin Humanas suht suvalistel aegadel – ka siis, kui hinnad olid kallimad. Ja ostsin kuhjaga riideid 🙂

Septembris kĂ€isin korra uue kauba nĂ€dala kĂ”ige esimesel hommikul, aga tĂ”desin siis, et esiteks mulle see tunglemine ei istu, teiseks oli rahaline seis selleks ajaks stabiilselt kitsas. Seega tegin uue reegli, et kĂ€in Humanas ainult viimasel nĂ€dalal, alates kolmapĂ€evast 😛 Ja olen sellest reeglist ka kenasti kinni pidanud.

Iga kord, kui ma Humanasse sisse astun ja neid vĂ€rvilisi riideid tĂ€is stangesid nĂ€en (palju pĂ”nevam ja rikkalikum valik, kui nö tavalises riidepoes!), tekib minus tohutu elevus. Mida ilusat ma seekord leian? Mulle tohutult meeldib kiirelt riideid lĂ€bi lapata, kuhjadega proovikabiinis kĂ€ia… Tavaline on see, et proovin ĂŒhe poeskĂ€iguga selga 3×10 riideeset. Ära ostan neist lĂ”puks ehk kolm, vĂ€hemalt viimased kuud on nii lĂ€inud 🙂

Mulle nii tohutult meeldib see, et mul on riidekapis valikut. Et ma saan kanda iga pĂ€ev erinevaid riideid, nii mitu nĂ€dalat jĂ€rjest. Kas teate, millist tohutut elevust ja rahulolu ma olen viimased neli pĂ€eva tundnud, sest mul on olnud igal hommikul tĂ€iesti uued vĂ€rvilised kĂ”rvarĂ”ngad, millega sobitada kogu ĂŒlejÀÀnud riietus? 😀

PĂ€rast augustikuist ĂŒlevaadet tegin oma riidekapis sĂŒgisel pĂ”hjaliku suurpuhastuse. Andsin Ă€ra palju riideid, mida polnud ammu kandnud. TĂ”enĂ€oliselt sattus nende hulka ka mĂ”ni samal suvel Humanast ostetud hilp. Aga mul pole selle vastu mitte kĂ”ige vĂ€hematki, otse vastupidi – mul on hea meel, et kĂ”ik on ringluses. Mulle meeldib ilusasti riides kĂ€ia, mulle meeldib vaheldus, mul on samas vĂ€he raha – seega on teise ringi poodides shoppamine minu jaoks ideaalne sĂŒĂŒmepiinade vaba naiselik hobi, mida saan endale vĂ”imaldada ka siis, kui eelarve on rangelt piiritletud. Ühtaegu on see minu jaoks vĂ€ga Ă”petlik – jĂ€rjest enam oskan realistlikult hinnata, mida ma ka reaalselt kandma hakkan ja mis sel hetkel ilus tundub, aga hiljem pigem seisma jÀÀb. Eks vahel jÀÀb midagi seisma ikkagi, see on paratamatus – aga sellisel juhul annan need asjad ka kiirelt Ă€ra.

MĂ”ni kogub marke, mĂ”ni kingi, mina kogun ilusaid teise ringi poest ostetud riideid – see on tunduvalt praktilisem 🙂 Suurim nĂ”rkus on seelikud ja kleidid, seejĂ€rel kĂ”rvarĂ”ngad ja sukad – viimaseid muidugi teise ringi poest ei saa. KĂ”rvarĂ”ngaid leiab Ă”nneks ka vĂ€ga soodsalt, aga sukad on Eestis ĂŒsna kallid, nii et olen ostnud vaid mĂ”ned ĂŒhevĂ€rvilised neis toonides, mida kĂ”ige rohkem kannan, ĂŒldiselt kasutan vanu varusid ja mĂ€ngin rohkem muude riietega. VĂ€ga palju kannan mugavaid pluuse ja kampsikuid, neid Humanast ikka leiab.

MĂŒĂŒa asju, mis ma olen ostnud teise ringi poest paari euroga? TĂ”esti ei viitsi 🙂 MĂŒĂŒki panen vaid need asjad, mis olen ostnud uuelt, aga pole mingil pĂ”hjusel siiski kandnud. Ära andnud olen vĂ€ga palju ja annan edaspidigi. SĂ”pradele vĂ”i lasterikaste perede liitu. Igakuiselt oma hobi eest €5-10 maksta, arvestades saadud positiivsete emotsioonide hulka ja igapĂ€evaselt suurepĂ€rast vĂ€ljanĂ€gemist – ma ĂŒtleks, et vĂ€ga hĂ€sti kulutatud raha!

Rahast ja majandamisest

JĂ”udsin Gea soovitusel Money Matters blogini, mis Ă”petab oma rahaasju kontrollima. TĂ€pselt nii, nagu arvasin – ei miskit uut mu jaoks, olen kĂ”ike seni mainitut juba aastaid teinud. Lugeda ja kaasa noogutada oli mĂ”nus sellegipoolest ning see on mu meelest kohustuslik lugemine kĂ”igile, kel pidevalt enne palgapĂ€eva raha otsas, aga pole samas aimu, KUHU see tĂ€pselt kadus. Ise ootan huviga investeerimise teemalisi postitusi, need kuluks marjaks Ă€ra. Igal on juhul blogi aus ja soovitan kĂ”igile 🙂 Panin blogrolli ka. Ja muidugi oma readerisse.

RÀÀgitakse, et oskus rahaga majandada tuleb kodust kaasa. Ma nĂ€iteks ei suuda meenutada, et ema oleks mind majandama Ă”petanud – samas see ei tĂ€henda, et seda ei toimunud, ma ei mĂ€leta enamikku, mis kunagi oli 🙂 Ok, nii palju tegelikult kĂŒll, et vist alates millalgi pĂ”hikoolist kĂ€isin ise poes ja raha kĂŒsisin emalt vastavalt sellele, mida oli vaja osta – söögi hindu ma umbes teadsin ja oskasin kokku arvutada. PĂ€rast pidin ideeliselt tĆĄekid ka tooma, aga kuna mingit kulude kirja panemist ema mu meelest toona ei harrastanud, siis otsest vajadust ega kohustust selleks polnud ja vĂ€ga tihti need tĆĄekid ka temani ei jĂ”udnud (ja psst, Ă€rge talle öelge, aga eks ma ostsin vahepeal lisaks söögile keepsuraamatu kleepse kah).

Samas Abikaasa ema on mu meelest vĂ€ga hea majandaja, Abikaasa aga ei viitsiks elu sees numbreid ritta ajada. Nooruses oli ta ĂŒsna sĂŒĂŒdimatu, minuga kohtumise ajal oli tal ĂŒksjagu vĂ”lgu kaelas. Ma panin ta muidugi kiirelt paika, sundisin vĂ”lad Ă€ra maksma ja olen meie tulusid-kulusid sellest ajast saadik kontrolli all hoidnud 😛 Kui raha oli rohkem ja kohustusi vĂ€hem, siis planeerisin ka vĂ€hem, kitsamatel aegadel aga vĂ€ga hoolikalt. ÜhesĂ”naga… Mingil mÀÀral on see lihtsalt iseloomus kinni. MĂ”nele meeldivad numbrid ja kontroll, mĂ”nele mitte. Hea, kui peres on ĂŒks, kellele meeldivad ja teine on tema majandamistega nĂ”us 🙂 Kaks udupead oleks tunduvalt raskem juhus vĂ”i siis selline variant, kus ĂŒks tahab majandada, aga teine vaid vastutustundetult kulutada. Tark udupea laseb numbripedel majandada ja kulgeb mĂ”nusalt kaasa – nii on arved makstud, söök laual ja kui midagi ĂŒle jÀÀb, saab tĂ”esti mĂ”nuga kulutada.

No igal juhul, ma tĂ”esti ei tea, mis mind selleks ajendas, aga tĂ€iesti ilma igasuguse Ă”petuseta hakkasin ĂŒlikooli minnes mĂ€rkmikusse kirja panema kĂ”iki oma vĂ€ljaminekuid. Detailipedena ikka absoluutselt kĂ”ik asjad – sai 5kr, siider 10kr, seelik 50kr jne. Pool aastat hiljem sain arvuti, siis kolis majandamine Excelisse. Alguses panin lihtsalt kirja kuupĂ€eva ja ritta kĂ”ik sel pĂ€eval ostetud asjad, mingil hetkel hakkasin neid jagama gruppidesse (toit, majapidamine jne), lisama toidule ka kaalu jne. Et saaks ikka rohkem statistikat teha 🙂 Ja ehkki ma ei ole sellega kahjuks tĂ€iesti jĂ€rjepidev olnud (peamiselt Londoni ajas on augud ja mingid lĂŒhikesed Eesti perioodid ka), siis enamik mu iseseisva elu kulutustest on siiani Exceli tabelitena olemas. TĂ€psemalt sĂŒgis 2002 – sĂŒgis 2007 ja 2011 kuni praeguseni. 2008-2010 on puudu, ehkki enamik sellest ajast ma kirjutasin vĂ€ljaminekuid ĂŒles kĂŒll… 2010 kevadel lĂ€ks kĂ”vaketas tuksi – ehk sellepĂ€rast? Kuni 2007 oli mul plaadile kirjutatud, need sai hiljem taastada.

Meil on elus olnud igasugu perioode – rahaliselt paremaid ja halvemaid. Mida vĂ€hem raha, seda rohkem tuli/tuleb majandada, see on paratamatus – muidu lihtsalt ei ela Ă€ra. Londonis olime vahepeal vĂ€ga vaesed, vahepeal elasime ĂŒpris mĂ”nusasti Ă€ra. Eestis oli tĂŒkk aega tĂ€nu vanemahĂŒvitisele vĂ”imalik kenasti Àra elada ja mĂ”istlikult majandades ka igasugu olulise jaoks sÀÀsta – tavaline oli see, et arvel oli raha ÜLE, kogusime ju algul pulmade, siis kodulaenu sissemakse, seejĂ€rel remondi jaoks. Nii oli ka vĂ”imalus mulle nĂ€iteks pĂ€evapealt ja tĂ€iesti plaanimata uus lĂ€pakas osta, ilma et see meie majanduslikule seisule suuremat mĂ”junud oleks. Norras olime algul vĂ€ga vaesed, hiljem tundus mingil lĂŒhikesel perioodil raha laialt kĂ€es olevat, nii et saime tol suvel veidi remonti teha ja ka veidi elu nautida. Ja kui Norra töö lĂ”ppes, olime algul Eestis mĂ”lemad praktiliselt töötud (mu pool kohta eriti midagi sisse ei toonud) ja selle tagajĂ€rjel vĂ”lgades, nĂŒĂŒd suvel sai tĂ€nu auto mĂŒĂŒgile nood vĂ”lad tagasi maksta, kuu aega vabamalt vĂ”tta, elu nautida ja jĂ€lle mĂ”ni suurem vajalik kulutus teha, siis sai see raha ka otsa ja nii jĂ”udsimegi sĂŒgisel lĂ”puks stabiilselt kitsasse seisu. Kindlad töökohad on olemas ja elame oma palkadest Ă€ra, aga selleks tuleb ka viimse sendini majandada.

Ma olen vĂ€ga-vĂ€ga tĂ€nulik kĂ”igi nende kĂŒlluseperioodide eest, mis meie elus on olnud – tĂ€nu sellele on meil olnud vĂ”imalik sÀÀsta oluliste suurte asjade jaoks (juba ĂŒlal mainitud pulmad, kodu, remont) ning teha vajadusel suuremaid igapĂ€evaseid vĂ€ljaminekuid (lĂ€pakas, talvejope ja -saapad, viimati minu prillid jne), tĂ€nu millele on vaesematel perioodidel kĂ”ik hĂ€davajalik olemas olnud ning selle vĂ”rra lihtsam ĂŒlejÀÀnu pealt kokku hoida. Ma olen ÀÀretult tĂ€nulik selle eest, et meie rahaline seis on hetkel stabiilne – jĂ€rgmise sĂŒgiseni niiviisi viimase piiri peal majandada tundub kĂŒll kuradi pikk aeg, aga eks sellegi aja jooksul peaks pisikesed muutused paremuse poole toimuma.

TĂ€nu tulumaksu mÀÀra langetamisele peaks meil alates jĂ€rgmisest kuust palka kahe peale paarkĂŒmmend eurot rohkem tulema, mis on praeguses olukorras tĂ€iesti arvestatav summa. Peretoetust tĂ”steti ĂŒle kahe korra – lasteaia kohatasu tĂ”usis muidugi ka poole aasta jooksul kaks korda, aga Ă”nneks vĂ€iksemas summas, nii et toetuse tĂ”usuga jÀÀme ikkagi plussi. Aprillis maksan viimast korda Ôppelaenu, nii et alates maist jÀÀb jĂ€lle €25 kuus rohkem kĂ€tte. No nĂ€ete siis, nii palju pisikesi positiivseid asju! Kui ma nĂŒĂŒd Ă”igesti arvutan, siis kevadeks on sĂŒgisega vĂ”rreldes igakuiselt kulutamiseks tervelt €70 rohkem. TĂ€itsa arvestatav summa!

Ja sĂŒgisel saab loodetavasti jĂ€lle veidi palka juurde, ehkki ma mĂ€ngin juba pikemat aega tĂ€iskoha kĂŒsimise mĂ”ttega – ma pole kĂŒll kindel, kas sellega ĂŒldse nĂ”us oldaks ja oma hetkeĂŒlesannetega saan antud koormusega suurepĂ€raselt hakkama, aga ma nĂ€en ĂŒldisemat sorti tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid, mida jaguks, mulle tundub, pikemaks ajaks. Samas ma nii vĂ€ga naudin oma vabu reedeid… Ja samas jĂ€llegi tundub tĂ€iskoha kĂŒsimine ÀÀretult loogiline – see annaks palgale tĂ€pselt nii palju juurde, et saaks tibakenegi vabamalt hingata. Need ĂŒldisemat sorti tĂ¶Ă¶ĂŒlesanded lĂ”ppevad ka minu arvestuse kohaselt mingil hetkel otsa ja jĂ€rgmisel sĂŒgisel, kui autolaen lĂ”ppeb ja elu tĂ€nu sellele tunduvalt kergemaks lĂ€heb, vĂ”iks ma vabalt jĂ€lle 0,8 koormuse tagasi vĂ”tta. Ja OMETI pole ma siiani isegi kĂŒsinud, mis tĂ€hendab ilmselt, et ma vÀÀrtustan oma vaba aega rohkem, meeletust kokkuhoiust hoolimata. Mm, Ă€kki peaks tegema kompromissi vaba aja ja raha vahel ning kĂŒsima juurde 0,1 kohta? 😛 Nojah, pole mĂ”tet seda monoloogi rohkem pidada – pean asjad enda jaoks selgeks mĂ”tlema ja siis kas kĂŒsima vĂ”i mitte kĂŒsima. Ja kui ma ka kĂŒsin, on positiivse ja negatiivse vastuse saamise vĂ”imalused, ma ĂŒtleks, suhteliselt vĂ”rdsed.

Üldiselt on siiski puhas rÔÔm. RÔÔm selle ĂŒle, et me elame kogu perega PĂ€rnus, oma kodus. RÔÔm selle ĂŒle, et ma naudin Exceli tabeleid, numbreid ja statistikat, seega on vĂ€hesega toime tulemine minu jaoks eelkĂ”ige mĂ”nus vĂ€ljakutse. RÔÔm selle ĂŒle, et peame kĂŒll söögi ostmisel ÀÀrmiselt kokkuhoidlikud olema, aga ei pea loobuma tavapĂ€rasest mahekraamist (kĂŒll aga rĂ€mpsu ostmisest, mis on ju rÔÔm omaette!). RÔÔm selle ĂŒle, et armastan teise ringi poode, mis vĂ”imaldavad mul ka kĂ”ige kitsamates oludes endale vahetevahel midagi ilusat lubada. RÔÔm selle ĂŒle, et ma armastan oma tööd. RÔÔm selle ĂŒle, et tegelikult on seda kĂ”ige kitsamat aega veel vaid veidi ĂŒle pooleteise aasta. RÔÔm selle ĂŒle, et tĂ€pselt viie aasta ja ĂŒheksa kuu pĂ€rast oleme me tĂ€iesti laenuvabad. Nii palju olulisi asju on NII hĂ€sti.

Nii et tegelikult pole kokkuhoiul ju hĂ€da midagi, isegi kui söögiraha on jĂ€rgmise palgapĂ€evani €3.50 pĂ€evas 😛 Just sellega arvestades on arved makstud, paari vajaliku vĂ€ljamineku jaoks raha kĂ”rvale pandud ja kapp kĂ”ike kauasĂ€ilivat tĂ€is ostetud. Õunakilo maksab kĂ”igest €0.39 ja ĂŒlejÀÀnud hĂ€davajaliku toidukraami saab selle raha eest kĂ€tte kĂŒll. Nii et ma ei kahese pĂ”rmugi seda kleiti ja neid kĂ”rvarĂ”ngaid, mis ma sel kuul ostsin (ja Abikaasale normaalse vĂ€limusega mĂŒtsi ja salli, mida tal ammu vaja oli) ning kĂ”ige tipuks kavatsen ma homme minna traditsioonilisele viimase nĂ€dala Humana retkele, et €1.50 pĂ€eva puhul endale veel midagi ilusat lubada 🙂 Ja reedel teise Humanasse, siis on juba €1 pĂ€ev. Pisikesed rÔÔmud, mis muudavad ka kĂ”ige kokkuhoidlikuma elu elamisvÀÀrseks.

Elu on selgelt nĂ€idanud, et alati saab hakkama. Alati on raskeid hetki, aga alati lĂ€heb ka paremaks. Kui uskuda, oma unistuste poole pĂŒĂŒelda ja hetke vĂ”imalikult palju nautida, saab kĂ”ik alati korda. Ka kĂ”ige suuremad ja olulisemad asjad, mis vahel vĂ”ivad nĂ€ida kauged ja kĂ€ttesaamatud. KĂ”ik on vĂ”imalik!

LĂ€ks jĂ€lle filosoofiliseks mulaks, tĂŒĂŒpiline. Ma lihtsalt ei oska lĂŒhidalt ja konkreetselt kirjutada 😀 Aga kulude kontrolli all hoidmist soovitan ma siiski soojalt kĂ”igile. Teeb elu tunduvalt lihtsamaks 🙂

Puhkus lÀbi

Tööle naasedes rÔÔmustas mind viimase kaubaga kaasa tulnud sÔnum Tallinnast:

2015-01-05 18.31.26

Kuna puhkuse ajal oli kĂ”ik söögikraam kodust otsa saanud ning mitte ainult söök, vaid ka ĆĄampoon jm vannitoast leitav, siis sai kohe kĂ”ige esimesel tööpĂ€eval, mis oli ĂŒhtlasi ka palgapĂ€ev, kĂ”vasti varusid tĂ€iendatud. Ehk palk otsemat teed pidi tagasi sinna, kust see tuli 😀

2015-01-05 18.07.52

TĂ€na oli teine tööpĂ€ev. Koju jĂ”udsin kolmveerand kaheksa 😛 TĂ”e huvides peab tunnistama, et tööga just NII kiire ka polnud, et ma PIDIN seal nii kaua olema. Vahepeal oli vaja kĂ€ia kĂ”rvarĂ”ngaid ja sĂŒĂŒa ja kleiti ostmas, eksju 😀 Aga eks selle tööga ole ikka nii, et ega see ei lĂ”ppe kunagi otsa ja aeg lihtsalt libiseb kĂ€est, nii et ise ei pane tĂ€helegi.

Scroll to Top