Ei saaks öelda, et aprillis just ülearu palju aias toimetada jõudsin, aga nüüd tunduvad ilmad tõepoolest soojemaks minevat, nii et mai tuleb kindlasti parem.
Abikaasal oli paar nädalat tagasi sünnipäev ja ta sai oma perekonnalt absoluutselt suurepärase kingituse:
Seekordse kolmepäevase nädalavahetuse jooksul veetsin aias iga päev paar tundi ja tegelesin võilillede välja kaevamisega – aed näeb nüüd välja, nagu seal oleks aktiivselt mutid tegutsenud :D Ma ei oska isegi hinnata, kusmaale ma omadega jõudsin, kas need kolm välja juuritud ämbrit on näiteks pool kogu aia võililledest või rohkem või vähem… Napsikut seekord kahjuks abiks polnud, kõik töö tegin kühvliga. Fiskarsi omaga vähemalt :D
Tegin ühe väikese ringi ka, et jäädvustada hetkeseis lillerindel. Peenraid meil pole ja täiesti suvaliselt kasvavad muru sees. Kui ma ainult suudaks otsustada, kuhu ümber istutada. Ühtki head ja loogilist kohta nagu pole, lisaks veel vaja sellega arvestada, mis ajal miski õitseb…
No ja hüatsindid näiteks – mul polnud õrna aimugi, et need mul aias on. Miks ma neid kunagi varem märganud pole :D
Taga on meie imepisike uus maasikapeenar, mis sai ka suht rändomilt muru sisse kaevatud. Abikaasa õde tõi meile oma suvilast mõned taimed… Ja tulbisibulaid sai aasta või kaks tagasi suuremas koguses välja kaevatud – nagu näha, siis neid jagub ikka igale poole.
Siin on natuke näha “mutiaukudega” aeda. Ülemises paremas nurgas on tärkavad piibelehed – ema ähvardas, et ma pean neid piirama, muidu on nad varsti umbrohuna kogu aias ja lahti enam ei saa.
Kuskilt siit peenrast peaks mingi hetk hakkama kasvama ägedad kollased lilled, ootan põnevusega. Nurmenukud on aga miskipärast peenrast välja roninud :P
5 Responses to “Kevadpühad aias, vol 2”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
Oh, ma olen tsipa kade :)
Mul ei ole absoluutselt mitte mingisuguseid lilli aiaga kaasas. No see aed oli täiesti võsa ka, kui me maja ostsime. Ainsad lilled on nüüd need tulbid, mis sügisel maha panin ja pikisilmi õitsemist ootan.
Nurmenukud, piibelehed, tulbid – lihtsalt kade noh! Nartsisse ei ole sul? See oleks veel valusaim torge :)
Eile just korjasime viis nartsissi sünnipäevalilledeks… Aga neid pole palju. Mul on lapsepõlvest mälestus nartsissipeenrast, mis oli tuubil lilli täis, peaks endale ka sellise muretsema :P
Abikaasa käis reedel oma perega tuttavatel külas ja tema õde kaevas sealt kuskilt endale meeletus koguses nartsisse välja, et koju aeda tuua :P
Mulle just meeldib, kui kevadlilled õitsevadki muru sees :). Nagunii on muru sel ajal suht olematu ja niitma teda veel ei pea. Hiljem, tõsi, on natuke aega tüütu niita, kui tuleb laveerida tulbi ja nartsissilehtede vahel, et need endasse uue kevade õitsemise jaoks jaksu koguda saaks. Seega jah, need võiks natuke korrapäraselt suuremates puntides olla. Aga siniliiliad, krookused, hüatsindid, ülased, need ma niidan suht esimeste niitmiskordade ajal lihtsalt maha ja õitsevad ikka igal kevadel. Mulle värviline muru meeldib. Tõsi, tuleb tunnistada, et ega ma igal pühapäeval muru niitja pole, ei käi maal vanematekoduski nii tihti, võibolla, kui ajada taga perfektset lühikest muruvaipa, siis niimoodi ei saa.
Võilillejuurikad tasub ära kuivatada ja röstida. Jahvatatult maitsev ja tervislik kohv, niisama tükeldatult aga mõnus pähklimaitseline näks.
Alles kinnised õienutid kergelt soolvees läbi keeta ja saad rooskapsamaitselise põneva praelisandi.
Kollased õienutid lähevad salatisse ja suppi, lehti süüakse ka, tõsi, mulle see ei maitse.
Võrratu lill minu jaoks, oma aias lasen kasvada :)
Need võililled! Ma eile niitsin pool aeda ära, polnud ühtegi võilille õit kuskil, hommikul tõstsin ruloo üles ja aed oli kollane! Kui enne mõtlesin, et sellel aastal napsan võilled muru seest välja, siis nüüd näen, et meil kasvab muru hoopis võilillede vahel. Ei jõua mina nendega võidelda, seega las kasvavad. Ongi mõnus maakodu tunne keset alevit. :D
Ps. Vaatasin, et siit oldi minu blogisse tuldud, vaatasin ja jäin lugema. Sul on tore blogi ja üks lugeja nüüd jälle juures. :)