October 2015

Kaugküte?

Põhimõtteliselt oleks meil võimalik saada oma majja Fortumi kaugküte. Maksma läheks liitumine hinnanguliselt €2500, aga see on ühe telefonikonsultatsiooni käigus küsitud number ja reaalse pakkumise jaoks tuleks teha avaldus ja lasta neil täpselt üle vaadata. Seda siis juhul, kui me otsustame asja ära lähema kolme nädala jooksul ja leiame ka selle raha liitumiseks. See tähendaks siis, et vajalikud ühendused tuuakse meie keldrisse ja kui me üks hetk remonti teeme, siis saaks lihtsalt sinna külge ühendada majasisese küttesüsteemi (radikad või põrandakütte). Remonti plaanime 2017 suvesse, aga noh… Miski pole kindel, kuni see ei toimu.

Kui mugavuskütteks ei saa valitud just õhksoojuspump, siis igasuguste veega kütmise variantide puhul peaks majasisese küttesüsteemi välja ehitama nagunii, selles mõttes poleks vahet.

KUI naabrid peaks asjaga kaasa tulema ja saaks selle liitumise kahe peale maksta, oleks kohe poole parem seis. Meil pole olnud võimalust veel nendega sel teemal pikemalt rääkida. Nädalavahetuseks on plaanitud ühised parandustööd, eks siis saab küsitud. Ma ei ole kindel, mis nad sellest arvavad – tean, et õhksoojuspumbale on nad vähemalt mõelnud. Aga jah, praegu on küsimus selles, et kui nagunii ümbruskonnas kaevatakse, oleks liitumine lihtsam ja soodsam, seega nii lühike aeg otsustamiseks ja raha leidmiseks…

Mugavusküttele oleme mõelnud kogu aeg. Et kui ükskord “päris” remonti teeme, tuleks midagi ikkagi selle käigus ka paigaldada. Samas ei ole me kuidagi jõudnud otsusele, mis see täpselt olema peaks.

Hetkel kütame puudega. Kahte tuba kütab ahi, kööki ja kahte teist tuba Pioneer pliit (vastavalt siis soojamüüri ja radikatega). Sooja vett teeb kahesüsteemne boiler, mis on samuti pliidiga ühenduses – kui tuli on all, siis elektrit ei kulu. Meie peres on elektriarved suvel suuremad 🙂

Pioneer tuleb nagunii välja vahetada. Oleme uurinud kaasaegseid keskküttepliite. Neile tegelikult soojamüüri ei ehitata, saan ma aru. Nii et kui sellise paneks, siis võiks panna mõlemasse tuppa kas radikad või põrandakütte. Aga noh, see oleks ikkagi puudega. Mitte just kõige mugavam. Fakt on see, et puukütte variant peab jääma ja uus pliit tulema. Milline täpselt, see on iseasi. Abikaasa nagunii eelistaks pigem ehitada tavalise pliidi. Mis, ma eeldan, võiks siis kuidagi soojamüüriga mõlemat tuba kütta, ei pea tingimata olema keskküttepliit.

Aga küsimus ongi selles, kas kaugküte tasuks ennast mugavusküttena ära – oleks parem variant, kui mõni kohalik pump või katel. Fortumi MWh hind on ca €66. Kus mina siis nüüd tean, kas oleks soodsam kütta õhksoojuspumbaga, õhk-vesi soojuspumbaga (st kas nende elektrikulu oleks suurem või väiksem), pelletkaminaga (mille elektrikulu on väike, aga noh, seal on siis pelletid, mida osta ja kord päevas sisse valada)… Katelt ma tõesti ei kujuta meie majas ette, pole väga kohta selleks.

Kaugkütte suurim pluss oleks see, et ei peaks mingit kütteseadet soetama ega hooldama, maksakski selle asemel lihtsalt liitumise ja tarbitud soojusenergia eest. Isegi boilerit poleks enam vaja! Lisaks tuleb majasisene süsteem välja ehitada, aga nagu öeldud, seda peaks tegema ka enamiku muude küttesüsteemide puhul.

Või kas äkki ikkagi õhksoojuspump? Samas meil on elamine suur ja mitte väga avatud, nii et neid torusid, mis õhku puhuvad teistesse tubadesse, peab nagunii paigaldama, mis teeb kogu ettevõtmise kallimaks. No ja üldse, mul on õhksoojuspumba suhtes eelarvamused. Müra ja puhumine ja… Ühesõnaga mulle meeldiks tunduvalt rohkem veega kütta 🙂

Õhk-vesi soojuspumbad on jällegi nii kallid, et kahtlustan, tuleb odavam kaugküttega liituda.

Keskküttepliit, mida kunagi vaatasin, maksis vist €1600 ringis, aga see pole jällegi mugavusküte. Et kui me mugavusest räägime, peaks see ikkagi olema mingi võimalikult vähe tööd nõudev katel (mida meil pole kuskile panna) või siis mõni elektripõhine variant (st ikkagi õhk või õhk-vesi, maaküttest pole aga mõtet rääkidagi, see on meie jaoks liiga kallis).

Radikad vs põrandaküte on ka teema, mis kütab kirgi. Või noh, kas just kirgi, aga mitu tuttavat on öelnud, et vesipõrandaküte on mõttetu, jube palju energiat kulub, et soojaks saada, või et põrandad on liiga soojad ja mis iganes veel. Üks ütles, et kindlasti radikad, teine ütles, et tema paneks õhksoojuspumba 😛 Samas on küllalt neid, kes vesipõrandakütet väga kiidavad. Et kui on õigesti tehtud, siis pole üldse põrandad kuumad. Ja pole koledaid radikaid seinal. Ja soojus levib ühtlaselt alt üles. Mulle endale tundub see kõik jube mõnus.

Ühesõnaga… Mulle pigem meeldib mõte sellest, et Fortum kütab ja hooldab, meie ainult maksame. Ei peaks enam muretsema sellepärast, kui pole aega kütta või läheme reisile. Tavaolukorras kütaks nagunii puudega edasi, sest meile meeldib elav tuli ja see on kohe teine tunne. Aga peaks olema alternatiiv. Kui kunagi müüa peaksime tahtma, oleks kohe väärtus tunduvalt suurem.

Kui nüüd keskkonnapoolest rääkida, siis ma ei teagi. Fortum ütleb, et ligi 80% nende poolt toodetud soojusenergiast on roheline energia ehk biokütusest toodetud. Biokütusena kasutatakse hakkepuitu. Lisaks biokütusele on kasutusel veel maagaas ja freesturvas. No ja põhimõtteliselt peaks see ju kulusid optimeerima, kui üks suur kütab paljusid väikeseid… Ah, ma ei tea.

Mis teie arvate? Mis küte teil on, kuidas rahul olete?

Sööge datleid, mitte kommi!

Minu eelmise nädala datlipostituse all tekkis arutelu, kas on ikka võimalik, et need datlid on värsked. Hakkas tunduma, et ikka pole. Et kuidas need saavad siis nii kaua säilida. Mind hakkas hirmsasti huvitama, seega kirjutasin eile maaletoojale.

Ja võta näpust, sain juba täna vastuse – ON VÄRSKED! Korjatakse otse puu otsast karpidesse, säilitatakse seejärel ca 0 kraadi juures, kuni jõuavad poodidesse. Tegu on erilise sordiga, mil eriti paks nahk – tänu sellele, jahedas hoidmisele ja kõrgele loodusliku suhkru sisaldusele nii kaua säilivadki.

Kirsiks tordil – selles kasvanduses ei kasutata pestitsiide. Mahemärki nad taotlenud pole, aga datlid on iseenesest täiesti puhtad. Seega põhimõtteliselt suisa ökuvärk.

Kõik vutt-vutt-vutt Rimisse. Vähemalt korra peate ära proovima. Minule igatahes pole enam kommi ega šokolaadi vaja 😛

Ma läksin kah ja ostsin järgmise karbi (esimene sai kahe päevaga otsa):

2015-10-26 13.40.32

Muidugi jah, näiteks Plika otsustas juba peale vaatamisel, et temale ei maitse. Ja temaga paraku ongi nii, et kui ta on oma peas juba millegi suhtes seisukoha võtnud, siis pole lootustki. Aga eks ma julgustan teda ikka edaspidigi maitsma, ehk muudab meelt. Poiss pistab kahe suupoolega.

Esimene isetehtud sushi

Kuidagimoodi iseenesele märkamatult on minust saanud hirmus sushifänn. Kuna väljas söömine enamasti eelarvesse ei mahu ja sushi on kõike muud kui odav lõbu, oli selge, et tuleb selle tegemine kodus ette võtta.

Kui eile oli suur koristuspäev, siis tänane möödus seltskonna tähe all. Külas oli Abikaasa noorem õde oma perega, hiljem tuli ka Annika oma poisiga. Üheskoos valmistasime ja hävitasime kümme rulli sushit, lisaks viis liitrit õunamahla ja kaks kilo viinamarju 😛

Ja kujutage ette, mul ei tulnud pähe teha pilti enne, kui peaaegu kõik sushi oli söödud. Viimased pool rulli sättisin siis kunstipäraselt taldrikusse ja tegin ühe klõpsu. Mis ei saanud küll eriti kunstipärane, aga noh tõestus – tegime ära!

2015-10-25 16.40.37

Tegime seekord hästi lihtsalt – täidiseks sulatatud juust, avokaado, kurk, krabipulgad majoneesiga ja suitsulõhe. Maksma läks kogu see lõbu ehk 10 rulli sushit umbes €10. No tsipake rohkem vist. Kui täidisele kvaliteedile panustada, läheks vast €15. Selle raha eest saaks sushirestoranis 1-1,5 rulli ja toidupoest ostes ca 3 rulli. Kodus teha on niisiis umbes kolm kuni kümme korda odavam 🙂

Muidugi ma kasutasin täitsa külmalt olemasolevat jasmiiniriisi ning aurutasin seda tavapärasel viisil, mis tähendab, et noh… Sodiks läks, hoolimata hoolikast eelnevast loputamisest 😀 Jaapanlased oleks kahe käega peast kinni hoidnud 😛 Aga meile kõigile maitses. Järgmine kord kavatsen katsetada spetsiaalset sushiriisi ning aurutada samamoodi – vaatame, kas siis tuleb konsistents õigem või on äkki värk selles, et tavalise aurutajaga ikka ei saa. Sel juhul peab potis katsetama, netis on ju täpselt õpetused olemas. Aga aurutajaga on lihtsam 🙂

Ja nagu öeldud, ma ei ole üldse nõudlik. Mulle lihtsalt meeldib see riisiäädikaga maitsestatud riis (olenemata konsistentsist) ja mõnus täidis. Njämm. Meil oli sööjateks viis täiskasvanut, söögiks kümme rulli – läks nagu vesi kuumale kerisele… Nii et loen esimese katsetuse edukaks. Läheb varsti kordamisele.

Pips, sa lubasid millalgi külla tulla – kui tuled, siis teeme!

Rahvasport ja tervis?

Mulle meeldivad suured jooksud, need on ägedad üritused. Mitte et ma oleks kunagi ise ühestki osa võtnud, aga ehk tulevikus 🙂

Lapsed on osalenud nii mõnelgi lastejooksul, täna käis Poiss kahe staadioni jooksul.

Magus üllatus igale võistlejale oli pakk Kalevi kirsi-jogurti maitselisi Draakoni komme ja Vichy Fresh apelsini-mango maitseline jook vitamiinidega.

Kalev kirjutab oma kodulehel:

Draakoni kommipere üks nooremaid liikmeid kirsi-jogurtimaitseline Draakoni nätsukomm on mahedalt koorese ja kirsise maitsega. Draakoni nätsukommid ei sisalda säilitusaineid ega ohtlikke toiduvärve (nn. asovärvid).

Kommide koostis: Suhkur, glükoosisiirup, taimne rasv (palmiõli), happesuse regulaator (sidrunhape), emulgaator (letsitiin), želeeriv aine E407, lõhna- ja maitseaine.

Saku kirjutab oma kodulehel:

Vichy Fresh on lauavesi, mida on maitsestatud looduslike lõhna- ja maitseainetega. Joogi põhiosaks oleva vee puhastamisel on viimane lihv antud hõbeda abil. Alles siis, kui vesi on seeläbi muudetud erakordselt selgeks ja puhtaks, on lisatud maitsvad looduslikud lõhna- ja maitseained. Nii on sündinud maailmas aina enam populaarust võitev uut tüüpi janukustutaja near water.

Mullita near water on sama maitsev kui mahl või limonaad ning sama tervislik ja värskendav kui vesi. Near water on sobilik inimesele, kes soovib vähema magususega tooteid kui limonaadid, kuid samas maitsekamaid kui lihtsalt mineraal- ja lauaveed.

Joogi koostis: vesi, glükoosi-fruktoosisiirup, sidrunhape, looduslikud lõhna- ja maitseained, säilitusained E202 ja E211, vitamiinide segu

Masendus tuleb peale. Minu jaoks on Draakon Kalevi kommidest kõige hullem kräpp üldse. Ükskõik mis teine komm oleks parem. Seal pole MITTE ÜHTKI koostisosa, mis MIDAGIGI head annaks.

Joogi suhtes on veel suurem masendus. Glükoosi-fruktoosisiirupit sisaldav vesi on järsku KASULIK? SAMA TERVISLIK KUI PUHAS VESI? No lubage naerda. Õigemini noh, nutta.

Ja sellist jama pakutakse meie lastele maast-madalast. Spordiüritusel, mis peaks ju ometigi reklaamima tervislikke eluviise…

Eks ta olegi paratamatus, et suurfirmad sponsoreerivad. Oma kräpiga. Väike mahetootja ei tule ju kogu sellele armeele oma kasulikke marjakrõpse jagama.

Ja tavaline puhas vesi, mis tõepoolest oleks tervislik ja kustutaks janu, ei ole ju põnev ega värviline.

Nende konkreetsete toodete puhul ma näiteks tõesti ei saa aru, milline lapsevanem pärast selle koostisosade listi läbi lugemist ostaks neid vabatahtlikult oma lapsele… Või endale. Kulutaks vabatahtlikult sellele oma raha. Ma lihtsalt ei saa aru. Aga noh… Minu jaoks on muidugi 90% toidu nime all müüdavast enam kui kaheldava väärtusega.

Kurb.

Säärised?

Seoses eelmises postituses näidatud madalate kummikutega tekkis mõte, et peaks soetama säärised. Tegelikult kuluks need ära kogu selle kevad-sügisese jahedama perioodi, kus rattaga tööl käin, aga pika säärega saapaid veel ei kanna. Hommikuti on ju jahe ja ma olen kogu aeg seelikuga…

Aga ma pean tunnistama, et ma ei tea sääristest mitte kui midagi 🙂 Ma tean, et neid müüakse ja et need on vist võrdlemisi popid, aga kas ma peaks neid valides midagi silmas pidama? Ma eeldan, et need on kõik venivad, nii et suurust väga vaatama ei pea. No aga peale värvi ja välimuse veel midagi? Materjal ilmselt?

Leidsin ühed näiteks siit. Head odavad ja siinsamas Pärnus – kui tutt ära võtta, siis paistavad üsna normaalsed. Küll jah, tumesinised ja pruunid, ehkki ma eelistaksin musti, aga tumesinine vast ajaks asja ära. Kirjutasin müüjale ja küsisin materjali, ta lubas homme järele vaadata, aga arvas, et akrüül. Akrüül mulle muidugi reeglina ei meeldi. Samas VILLASEID sääriseid ilmselt väga kuskilt ei leia või kui leiab, siis hingehinnaga, mida ma kindlasti maksta ei taha. Ja arvestades seda, et ma ei kanna neid hommikust õhtuni, nagu kampsunit, mis läheks kiirelt topiliseks, vaid ainult jalgarattaga sõites, mis tähendab siis 2×10 minutit päevas… Siis vist ei ole väga vahet? Või äkki puuvillased või…?

Rahaline seis on, nagu ta on, seega ei taha palju maksta. €10 põlgan juba kalliks – ja mulle tundub, et just taolise hinnaga on näiteks Seppäläs või muudes taolistes poodides säärised silma jäänud. €5 või alla selle oleks kena.

Kui kellelgi on mingeid soovitusi, siis laske tulla!

Scroll to Top