2015

Pisikesed edusammud toidu rindel

See oli vist kuu alguses, kui mõtlesin, et võiks ehk Orgu kava järgi süüa tegema hakata… Mõtteks see jäigi 🙂 Oleme terve kuu teinud ikka edasi oma vanu harjumuspäraseid toite. See-eest on mitmed harjumused muutunud paremuse suunas, mille üle mul on ütlemata hea meel.

“Novembris leiba ei osta” oli edukas – ei ostnudki. Küpsetan umbes kaks korda nädalas kolm leiba – kaks tavalist, ühe puuviljadega.

Lisaks otsustasin novembris kohvikoore asemel taas Nele piima ostma hakata. Jah, mulle meeldib koorega kohv rohkem ja mahetootjatelt 10% koort ei saa, vahukoor on liiga rasvane… Aga olgem ausad, pole nii suurt vahet, kas koor või piim, harjumuse asi. Seega ostame nüüd igal neljapäeval liitri piima – päris nädalat see muidugi ei säili, ühe koore peab ostma ikka, aga seda on tunduvalt vähem kui varem.

Vaatasin huvi pärast järele, oktoobris ostsin 25 600g leiba ja ja 20 200ml kohvikoort. 25 kilekotti ja tetrapakendit… Novembris olen rukkijahu paberkotid pliidi all ära põletanud, piima ostan oma pudelisse ja kohvikoort oleme ostnud kuus pakki. Ühesõnaga vähem pakendeid, tervislikum ja odavam kah. Sest mahepiim on odavam kui tavaline kohvikoor ja ise tehtud leib ei ole kindlasti kallim poeleivast, küll aga mahe. Puhas rõõm!

Tänane õhtu möödus söögi rindel eriti usinalt.

Kuna meil olid külalised, andis see põhjuse sushit teha. Saime poolest kilost riisist seitse rulli, maksma läksid need ca €9 ringis ja kolmandiku sellest summast moodustas taluturult ostetud hirmkallis forell (100g €3.20). 500g sushiriisi maksis €1.19, 7 nori lehte €1.72, 75ml riisiäädikat ca €0.50, 135g toorjuustu €0.65, avokaado €0.83, kurk €0.95, tsipake sinki ka kahe rulli vahele. Ei miskit mahedat, aga noh, ega sushi väljas süües ka mahe pole… Küll aga kordi kallim.

2015-11-27 20.08.38

Kuna leib oli otsakorral, olin hommikul taigna hapnema pannud, õhtul sai kergitatud ja küpsetatud. Tegin seekord puuviljaleiva ainult rosinatega, sest Plika teatas, et ploomid talle leiva sees ei maitse. Niisama sööb küll 😀 Aga olgu siis, ka ainult rosinaleib on väga hea, polegi muud vaja.

Leivas, muide, kasutasin viimased korrad suhkru asemel isetehtud datlisiirupit. Suurepärane tulemus, enam suhkruga leiba ei tee! Edaspidi teen küll pigem datlipüree võimalikult vähese veega, et ei peaks tavapärast vee kogust vähendama. Nüüd katsetades sai esimene kord tainast liiga palju, sest siirup oli vedel ja pidin sellevõrra rohkem jahu lisama, teine kord panin tainast hapnema pannes harjumuspärasest vähem vett ja sain tavapärase koguse, aga jah, edaspidi teen jooksvalt paarist datlist ja vähesest veest mögina, see on tõesti imelihtne.

2015-11-27 22.20.06

Ning kuna pühapäeval on esimene advent ja Plika on juba pikalt rääkinud, et tahaks piparkooke teha, siis mõtlesin, et mis seal ikka, keeran kiirelt taigna kokku.

Suhkrusiirupi asemel tegin datlisiirupit – täpsemalt siis valasin viiele kivita datlile peale nii palju vett, et oleks kokku 200ml ja surasin saumikseriga segi. Jahu panin enamuses spelta, aga sekka surasin veidraid jahusid, mis mul aja jooksul külmkappi kogunenud on – kastanijahu, kikerhernejahu, pruunhirsijahu 😛 Neid panin kokku ehk kolmandiku kogu jahukogusest ja minu meelest maitses tainas jumala okeilt. Birgit aga näiteks ütles, et talle ei maitse, herne maitset pidavat tunda olema (ma ei öelnud, mis jahusid panin, ta ise tundis herne maitse ära, järelikult siis oli tunda).

No ma lihtsalt tahtsin katsetada, mis need jahud piparkoogitaigna sees teevad 😀 Vaatame, kuidas valmis koogid maitsevad. Kikerhernejahu siis ehk edaspidi (nii palju) ei pane, kui see kedagi häirima jääb (vaatab, mis perekond arvab), pruunihirsijahu peab ka vähe panema, sest sel on muidu üsna tuntav maitse, kastanijahu see-eest on imemõnus – kergelt magus ja mitte kuidagi häiriv, seda võib panna julgelt.

Esimene kilo on niisiis külmkapis ootamas, pühapäeval ilmselt küpsetame. Tundub, et sai tsipa vedelavõitu, eks järgmine kord võib siis vähem hapukoort panna vms, muna sattus ka üsna suur sinna taignasse. Aga eks sellest saab täpsemalt aru pühapäeval rullides ja valmis kooke süües.

2015-11-27 22.21.55

Kirjutasin täpselt üles, mida ma kasutasin. No et äkki keegi tunneb huvi ja ise saan ka vaadata, kõik läheb ju meelest ära. Hindu panna ei oska, sest kõik asjad olid varasemast kodus olemas:

180g datlisiirupit
120g pruuni suhkrut
20g piparkoogimaitseainet (eelmisest aastast jäi pool pakki alles, oli mingi ökovariant)
150g Saaremaa võid
1 õnnelik muna
80g Nopri hapukoort
275g mahedat Raismikuoja speltapüüli
90g kastanijahu
75g kikerhernejahu
35g pruunhirsijahu
(viimased kolm kõik mahedad ja pärit mu poest)
1tl soodat

Aa, ja muide, et te ei arvaks, et ma siin palehigis mõõdan ja kaalun – antud juhul lihtsalt panin kausi kaalule ja nullisin ära, siis raputasin järjest erinevaid jahusid tunde järgi ja kirjutasin numbrid üles. Enamasti käib küpsetamine puhtalt tunde järgi.

Ootan põnevusega, mis välja tuleb. Esialgu vist teengi tainast kilo kaupa, et saaks katsetada erinevaid variante ja kui leian ideaalse, võib juba korraga rohkem teha. Eelmisel aastal tegin korraga neli erinevat varianti, aga muljeid polnud aega üles kirjutada – nüüd on Exceli tabelis kõik taigna variandid kirjas, aga kes seda enam mäletab, milline neist siis parim oli.

Mäletan, et üks tainas tuli liiga kõva ja mure, nii et tegime sellest lõpuks hoopis kaks koogipõhja – see oli vist riisijahust, kus kasutasin suhkru asemel ka agaavisiirupit ja ei pannud hapukoort. Riisijahust tuli tainas muredam kui nisujahust. Tegin osa tainast agaavi-, osa tavalise suhkrusiirupiga – seal polnud suurt maitse- ega konsistentsi vahet, ainult tervislikkuse aspekt. Tegin osa tainast tavalise, osa palmisuhkruga – nüüd tuleb meelde, et kellegi sõnul pidavat demerara, mida täna kasutasin, piparkoogitaigna sees teraline jääma, aga no mul polnud palmisuhkrut käepärast, peab järgmiste laaride tarbeks varuma. Kui üldse jääb teraline, eks pühapäeval näis.

Kuna meie peres kellelgi gluteenitalumatust pole, siis koju otsustasin sel aastal teha ikkagi nisujahust koogid – ilmselt kasutangi speltat ja sekka panen küll jah neid huvitavaid jahusid, mis nagunii olemas. Emale teen eraldi taigna laktoosivaba või ja tatrajahuga (sest vaatasin, et seda on pool kilo kapis alles, riisijahu on otsas) – nojah, muid “huvitavaid” jahusid võin sinna ka panna.

Piparkoogitaigna tegemine on nii naeruväärselt lihtne, et poest küll ostma ei kisu. Suhkrusiirupit ma ise teha ei viitsi, aga siirupeid on valmis kujul igasuguseid (datlisiirupit teha on õnneks imelihtne). Maitseaineid ma ka väga kokku segada ei viitsi, aga jällegi – on olemas segud. Põhimõtteliselt polegi muud, kui siirup, suhkur ja maitseained potis kokku segada, keema lasta, võitükid sees ära sulatada, jahutada, lisada muna ja hapukoor, soodaga segatud jahu… Ja külmkappi “tõmbama”.

Kuna tuli tuju teha statistikat sellest, mis sööki me novembris ostnud oleme, siis mõtlesin ka sellest kirjutada… Kuna postitus on aga niigi pikk, siis katsun teha lühidalt.

50kg puuvilju (€75) – mandariin, banaan, hurmaa, dattel, pomelo, viinamari, apelsin

3,5kg kuivatatud puuvilju (€29) – rosin, ploom, lisaks veidi kreeka pähkleid

7kg aedvilju (€16) – kirsstomat, kurk, veidi sibulat, porrut ja avokaadot (kartul-porgand-suvikõrvits-küüslauk on Abikaasa õe suvilast, seega neid osta pole vaja)

Pool kilo mungube idandamiseks (idandades kogus kolme-neljakordistub, nii et sellest ikka jagub), viis karpi rohelisi lehti (rukola ja spinat), kolm suurt punti rohelist sibulat (kõik kokku €10)

11kg/l piimatooteid (€32) – piim, kohvikoor, hapukoor, või, juust, toorjuust, sulatatud juust

9kg lihatooteid (€43) – hakkliha, pasteet, peekon, kana (filee, õlad, suitsukana), sink, veiseliha, korra mingid vorstikesed

(ühesõnaga veganlusest on asi kaugel, aga kui hea või halb või erinev tulemus keskmisest on ca 10+10kg piima- ja lihatooteid kuus 4-liikmelise pere kohta – pole õrna aimugi)

650g kala (€6) – vürtsikilu, tursk, forell, tuunikala (lisaks saame vahel Abikaasa perelt kala, sel kuul vast kaks-kolm korda, mida siis praadinud või ahjus teinud)

3kg magusat ja rämpsu (€26) – ühel hommikul, kui midagi süüa polnud, tõi Abikaasa lähedal asuvast kohvikust paar pirukat ja kotikese piparkooke, millalgi lastega poes ostsime mõned kohukesed, Abikaasa on ostnud paar korda šokolaadi ja krõpse, millest mina pole midagi saanud – karjuv ebaõiglus 😀

12kg rukkijahu, 800g gluteenivaba jahusegu emale koogi küpsetamiseks, 3kg pastat, 3kg riisi, 1,5kg pruuni suhkrut, 1kg himaalaja soola, pakk piparkoogimaitseainet, 1kg kohvi, 1 karp mune (siiani oli sellest lõigust kõik mahe, v.a. suhkur, edasi tuleb tavaline kraam), pakk nori lehti, 1,5kg majoneesi, mõned pakid verivorsti, purk jalapenosid, purk ube tomatis, pudelike tšillikastet (kõik kokku €58)… Vist kõik 🙂

Kohvi, pastat ja riisi ostan siis, kui Rimi soodukaga pakub. Mul on tihti terminalis lemmiktoodetele pakkumised, ikka -25% või -35%. Eelmisel kuul ostsin näiteks 10pk tomatipastat, seda seega sel kuul ostnud pole ja ilmselt ei osta ka järgmisel 😛 Jahu ja suhkrut ostan ka korraga suurema koguse, et jaguks – kõiki selliseid asju on ka veel kodus alles, nii et jagub järgmisesse kuusse.

Mahedalt ostan kuivained, õli, kuivatatud puuviljad ja piima, munad on õnnelikelt kanadelt, juurviljad kohalikud, hakkliha talupoest… Aga enamik lihakraamist, piimatoodetest, puuviljadest, kurgist-tomatist ja rohelistest lehtedest on täitsa tavaline (kui just pole suvi, mil on värske kraamiga paremad lood) – seda nii hinna kui ka kättesaadavuse tõttu. Piimatoodete puhul tegelikult saaks paremini, on ju Nopri ja Pajumäe, lihtsalt taluturule kunagi ei satu, peab otsustavalt harjumusi muutma.

Ahjaa, väljas söömas oleme ka käinud. Kinos ostsime popkorni ja koolat, ükskord tegime perekondiku burksiõhtu, korra ostsin tööl hiinaka riisi, abikaasa paar korda kebabi, eile kaks Stefi pitsat… Kõik kokku €52. Tavalisest rohkem 😛 Septembris kulus näiteks väljas söömisele €27 ja oktoobris suisa kõigest €5.

Aga kõik kokku ongi jälle kuskil €350 ja kuu pole veel päris läbi… Samas noh, mul on korralikud varud ka järgmiseks kuuks – pastat, riisi, kohvi ja tomatipastat ilmselt juurde vaja pole. Rukkijahu, rosinaid ja ploome on õige mitu pakki alles, datleid on ka külmkapis neli karpi, sest eelmisel nädalavahetusel olid need -25% 😛

Lühidalt my ass. Ma ei oska teha lühidalt 😀

Lohepostitus. Jälle. Mis teha 😀 Kes ei viitsi, see lihtsalt ei loe.

EDIT: Googeldasin kiirelt keskmiseid tarbimisharjumusi ja kui seda statistikat uskuda, siis ma vist ei peaks meid keskmise eestlasega võrreldes väga põdema – liha- ja piimatooteid tarbime tunduvalt vähem, puuvilju aga 10x rohkem 😀

Netiostlemise mugavused

Läpakas räägib mulle viimased nädalad: consider replacing your battery. Mõtlesin siis, et võtaks hüva nõu kuulda.

Trükkisin kõigepealt eBay, seejärel hindu kalliks põlates AliExpressi otsingusse “Dell Vostro 3350 battery 4400mAh” – valisin odavaima ja tellisin paari klikiga ära. €18.79 ja ilmselt millalgi jaanuaris saabub.

Idee teostus kiirelt ja valutult. Ooteaeg on muidugi pikk, aga ega mul pole kiiret – praegune veel ikka peab ka veidi.

Aasta ema, taaskord

Lapsed said nädala alguses sünnipäevakutse. Mäletan täpselt, et lugesin seda lasteaias ja ütlesin Plikale – näe, see pidu on täpselt samal ajal kui sinu oma – kell kaks. Mäletan täpselt, et kutsel oli kirjas 14. Imestasin, miks Plika hiljem rääkis, et sünnipäev on hommikul.

Täna olime Abikaasaga mõlemad nii väsinud, et mina ärkasin 11 paiku, tema magas veel edasigi. Lapsed olid muidugi varem üleval, vaatasid multikaid. Pool kaksteist, kui tahtsin just lastele süüa tegema hakata, helistas sünnipäevalapse isa ja küsis, kus me oleme, pidu algas 10.30… Vaatasin uuesti kutset, oli tõesti 10.30.

Üks osa kingitusest oli mul eile ostetud, kaardid joonistasid lapsed ka õnneks eile õhtul valmis. Nii et põhimõtteliselt 20 minutiga lapsed riidesse, autoga linna, jooksuga raamatupoest läbi ja mängumaale. Mul oli plaanis tegelikult veel midagi kingitusele lisada, aga see ei tulnud meeldegi, sest nii kiire oli, ei oleks olnud muidugi aega valida ka.

Lapsed ise tundusid olevat ainult rõõmsad – me saame KOHE sünnipäevale, ei peagi veel mitu tundi ootama. Sünnipäevalaps ise oli ka rõõmus, ega temal polnud mingit vahet (tema oli see, kes küsis isalt, kas meie lapsed siis ei tulegi… muidu poleks isa vist helistanudki). Nii et ainult mina olen see, kes peksab pead vastu seina, sest lapsed saavad mängumaal olla kolme tunni asemel tund ja kolmveerand. Ja et kingitusest see viimane jupike puudu jäi (õnneks need asjad, mis said, on ka okei, ma lihtsalt oleks tahtnud…).

Ja et ma ütlesin ära ühe pildistamise, mida meile pakuti, sest selle aeg kattus sünnipäevaga… Või õigemini siis, nagu lõpuks välja tuli, ei kattunud absoluutselt. Aga see jäi täna üldse ära, nagu ma aru sain.

Ja kõigele lisaks leidsin ma hiljuti pärast otsimist ühe mõnusalt lihtsa maja planeerimise programmi… Tegin jupi tööd eile ära, salvestasin… Jätkasin hiljem tund-kaks, kogu aeg salvestades… Selleks, et lõpuks avastada – pärast esimese jupi salvestusi ükski edasine ei salvestunudki. See on programm, mida saab kasutada oma arvutis, aga projekti salvestada ainult online‘is. Kui mul oli esimene jupp tööd oma arvutis tehtud ja pidin pausi tegema, siis tegingi konto ja salvestasin ära. Hiljem edasi töötades muutused lihtsalt ei salvestunud. Oleks mul ainult tulnud veidi varem pähe kogu töö kinni panna ja uuesti lahti teha, et ma oleks varem avastanud, et kõik uuendused on KADUNUD ja mitte enam edasi teinud…

Kui ma siis lõpuks avastasin, katsetasin veel pisemate muutustega viis korda – mitte mingi nipiga ei salvestunud. On see varasem töö ja kui ma sinna midagi lisan, salvestan ja töö kinni panen, siis uuesti avades on ikka see vana töö ilma muutusteta, mis ei ole mitte kuidagi loogiline.

Nii et nägin s*taks palju vaeva täiesti ilmaasjata. Ja mul on endiselt vaja programmi, millega lihtsa vaevaga põrandaplaani joonistada, et siis hakata katsetama erinevate variantidega… Mida me siis oma koduga lõpuks peale hakata tahame. Ja pärast kõik seda, mis ma eile ilmaasjata ära tegin, pole mingit jõudu, et hakata UUT programmi katsetama.

Ikaldus ikalduse otsa. Ei tundu sellest tulevat maagilist usinat nädalavahetust, kus palju vajalikku tehtud saab. Mitte midagi pole tuju teha. Tuleks nüüd kähku sellest tujust üle saada, sest väljas on võrratu ilm ja terve nädalavahetus on alles ees. Midagi ilusat võiks nüüd kähku juhtuda, mis momentaalselt tuju heaks teeks. Tean küll, et ise peab tegema, aga hetkel see eriti hästi ei õnnestu.

Täiesti harilik asenduspäev

Kui üks müüja puhkab, siis meie teisega kahe peale asendame. Graafiku eripära tõttu on nii, et minu asenduspäevad on enamasti neljapäevad, mis on ühtlasi ka kaubapäevad. Ehkki kauba vastu võtmine läheb kahekesi tunduvalt kiiremini, ei ole ma kunagi viitsinud sättida nii, et kaup jõuaks juba kolmapäeval või et me oleks neljapäeval kahekesi… Sest üksi nahistada on ka mõnus. Vähemalt on terve päeva tegemist 🙂

Täna oli ka tegemist, õhtuni välja. Kuna nälga ei tundnud, siis söögipausi ei teinudki, söök jäi homseks. Vetsus ei käinud ka kordagi. Te saate aru, eks, et keegi ei SUNNI mind 10h järjest töötama ja ikka õige mitu pausi on päevas ette nähtud, aga noh… Mul oli tegemist 😀

Igatahes oli tore päev. Mulle nii meeldib vahel üksi letis olla. Sai jälle klientidega lobiseda ja… Arvestades, kui vähe neid tundus käivat, olin õhtul suisa üllatunud, kui kassa peaaegu et arvestatavat müüginumbrit näitas.

No ja muidugi kaup. Elu ei saa olla kurb, kui sul on kolleegid, kes sind meeles peavad 😀

2015-11-19 10.48.37

2015-11-19 10.40.00

2015-11-19 10.41.32

2015-11-19 10.41.59

Teine kast kusjuures jäigi töö juurde ja lahti tegemata, vaat nii kiire oli… No ma ähmaselt ka tean, mis seal sees on ja täna poleks need nagunii käiku läinud.

Niisiis väntasin pärast kümnetunnist tööpäeva koju ja keerasin endale kokku kiire salati:

2015-11-19 20.34.49

Järgmisel neljapäeval kordub sama. Siis on selle aasta puhkustega kõik. See tähendab, ainult mina puhkan veel detsembri viimasel nädalal, aga mind ei pea eriti asendama – olenevalt asjaoludest mu tööülesanded kas lükkuvad edasi või teen hädavajadusel ikkagi ise kaugelt ära. Arvestades seda, kui asjalikud mu müüjad on, ei pea ma ilmselt puhkuse ajal lillegi liigutama 🙂

Scroll to Top