2015

Aeg lendab… Praktiliselt terve novembrikuu pole kodus koristusrindel miskit suuremat ette võtnud. Täitsa kuu alguses koristasin suuremalt, valmistusin Plika sünnipäevaks. Siis järgmine nädalavahetus pidasimegi sünnipäeva, sellest järgmine nädalavahetus kulus niisama käest, sellest järgmisel ehk eelmisel oli tuju ühel päeval kehv, teisel päeval otsustasime hoopis maale külla minna, sest ilm oli ilus… Mingil reede õhtul mul küll käis korra koristushoog peal, aga üldiselt jah, pole juba pikemat aega suurt midagi teinud. Tavapärane kraamimine ei lähe arvesse, nõusid ja pesu peab nagunii pesema.

Täna otsustasin, et aitab naljast – esimene advent on ukse ees, tuleb usinaks hakata. Magasime muidugi üheteistkümneni ja viieks läksime ema sünnipäevale, aga vahepealse aja ma põhimõtteliselt ainult koristasingi. Ok, vahepeal sõin hommikust ja emale küpsetasin kooki ka, aga kõik ülejäänud aja tuuseldasin mööda elamist ringi. Jõudsin ära koristada köögi ja lastetoa (seal oli ikka kõvasti sorteerimist) ning pesta masinatäie pesu.

Kui ema sünnipäevalt tagasi tulime, hakkasin koristama magamistuba – see plaan oli mul teatavasti juba mitu nädalat tagasi. Juba novembri alguses, kui rõõmustasin koristusrohke nädalavahetuse üle, sai mainitud, et magamistoas ei jõudnud miskit teha ja hunnik laste õueriideid ootab sorteerimist… Noh, endiselt ootab 😀 St ma olen neid mitu korda läbi vaadanud, aga ära panemiseni või otsustamiseni, kas kõike on ikka vaja, pole jõudnud.

Täna õhtul võtsin kätte ja kraamisin järjest kõik magamistoa kapid tühjaks. No ja mina ei taipa – PIDEVALT annan asju ära ja ei ütleks, et neid nii meeletu kiirusega juurde soetan… KUIDAS siis on võimalik, et JÄLLE on SELLINE HUNNIK ASJU, mida POLE VAJA?

Kusjuures teisel pool on juba varasemast kolm-neli riidekotti ootamas… Siin kottides on ka peamiselt lasteriided, aga ka minu riideid ja kodukraami ja mänguasju ja… Oeh.

Mul lihtsalt ei ole jõudu, et selle kõige ära andmisega tegeleda. Mu ainus soov on, et keegi tuleks ja viiks kõik selle kraami minema ja jagaks ise inimestele, kel on seda vaja 🙂 Aga ma ei tea, kellel peaks olema see aeg ja viitsimine. Varem viisin asju lasterikaste perede liitu, aga minu meelest neil seal nagunii uputab riietest, nii et kahtlen sinna viimise mõttekuses. Ja üles pildistada, et FB gruppides või spunk.ee lehel pakkuda… No ei jõua. Eks ma ikka pean katsuma seda mingi hetk teha. Hetkel tõstan nagunii need kotid lihtsalt ka teisele poole, jõulupuhkuse ajal ilmselt katsun need korra läbi sorteerida ja loogilisemalt jagada (praegu on kõik riided läbisegi, aga saaks panna eraldi poiste, tüdrukute, naiste jne). Ja siis ehk midagi pildistada. Ja need pildid kuskile üles riputada.

Vähemalt saan need asjad magamistoast minema. Ja kauaks ma neid sinna teisele poole seisma ei jäta, seda ma luban. Mul on praegu VÄGA suur vajadus üleliigsest vabaneda. Ma väga usun sellesse, et üleliigsed asjad tekitavad elus ja olemises üldist segadust, on vaja mõttevärskust ja et uued asjad saaks meie juurde tulla. Ja ma ei pea hetkel silmas füüsilisi asju, ma pigem loodan, et kui kõigest üleliigsest vabaneme, siis hakkavad remondiplaanid kiiremini liikuma.

Magamistuba on muidugi endiselt sama sassis… Nii palju sellest lootusest, et saan siin täna õhtul kõik korda. Aga kapid on korras, see on peamine. Õigemini Abikaasa kapp tuleb ka üle vaadata, selleni ma ei jõudnud. Aga seal ei tohiks miskit väga hullu olla.

Lootsin küll, et ei pea homme üldse koristama, aga ma tõesti tahan magamistoa täitsa korda saada. Ehk ei lähe sellega ülearu kaua, et jääks aega niisama perega mõnuleda ka. Aga kui koristushoog on peal, tuleb seda täiega ära kasutada!

Kõige parem oleks muidugi, kui ma juba nüüd detsembris suudaks kõik ära andmisele mineva kraami ära sorteerida ja mingilgi määral üles pildistada… Lootus jääb.