2016

Pärnu tänavatoidu festival – killuke meeldivat melu

Weekendiga on mul suhted teatavasti sellised, et eelmisel aastal lubasin pühalikult – sel aastal ma SELLEKS nädalavahetuseks Pärnust põgenen. Ja põgenengi – bussipiletid on ostetud, nädalavahetuse veedan Tallinnas.

Täna aga juhtus kolleeg mainima, et Weekendiga üheaegselt toimub ka tänavatoidu festival. Ja tänavatoidus on minu jaoks alati olnud midagi ääretult paeluvat.

Tihti on kõiksugu ägedad üritused ajal, mil raha kulutamiseks lihtsalt pole ja siis ma parem hoiangi heaga eemale. Seekord läks aga hästi – just täna oli palgapäev + meil on Weekendi raames taas aias telkla ehk veidi lisatulu sealtki. Niisiis helistasin Abikaasale ja teatasin, et õhtusöögiks on tänavatoit 😛

Tööpäev venis pikale, koju jõudsime alles peale kuut. Vihma sadas, aga see ei takistanud kedagi – võtsime rattad ja sõitsime Supeluse tänava poole. See oli hullumeelne, mis massid igal pool olid – inimesed, autod… Aga tuju oli nii hea ja inimeste vahel laveerida pigem lõbus. Nojah, et kõik ei oleks NII lilleline, siis Poisi tähelepanematus ratta seljas muidugi tekitas paar uut halli karva mu pähe ja ka häält tuli päris mitu korda tõsta 😛

pärnu maitsete uulits

Otsustasime kõigepealt kogu tänava läbi jalutada ja siis valida, mida sööme. Mina tahtsin Korea toitu, aga selle aja peale, kui ringiga tagasi jõudsin, oli mind huvitanud roog juba tahvlilt kustutatud, ülejäänu ei tundunud nii ahvatlev, seega jäi proovimata. Lapsed tahtsid burgerit – seda pakuti ilmselt kümnes kohas, arvan ma, aga meile jäi üsna juhuslikult ette Haapsalu Grill & Pruul (nr 8). Seal oli superäge teenindaja, kes laste burksiümbriste peale nimed kirjutas ja päikesed joonistas 😀 Burgerit ennast sain ma vaid ühe ampsu ja ei mäletagi, kuidas täpselt maitses. Ise otsustasin Krishteli soovitusel Elujanu taimetoidu foodtrucki (nr 3) falafeliwrapi kasuks, mis oli tõesti ülihea.

Magustoit sai kohe alguses paika pandud – Fresko Jäätisevabriku (47) käsitööjäätis. Veidi hiljem jalutas ka Kristhel sama jäätisega vastu ning soovitas soojalt. Läksime siis uurima, jutustasin seal lõpuks vähemalt veerand tundi, kõiki maitseid saime proovida ja… (Mh, tuleb meelde, et mustika-ingveri siiski ununes – krt!). Mina võtsin oma topsi pooleks jõhvika-apelsini ja mündi-avokaado – see viimane kõlas täpselt nii, nagu ei peaks mulle üldse maitsema, aga hämmastavalt hea oli. Lapsed valisid vanilje, sõid selle ära, tahtsid veel. Mina lahke emana lubasin – olgu siis hea päev. Teiseks valikuks oli Poisil maapähkli-jõhvika ja Plikal mandariini. Poiss võttis ühe ampsu ja teatas siis, et tal on külm, rohkem ei taha 😀 Võtsime hoopis koju kaasa, panime sügavkülma, saab Abikaasa ka oma magustoidu – ta pidi varem ära minema, et õega kokku saada. See maapähkli oma oli ka väga mõnus, mulle täiega meeldis, kuna kõht oli aga täis ja see oli üsna rammus, valisin endale need kaks, mis olid tiba kergem koostisega…

Ühesõnaga, ma vaimustun käsitööjäätistest. Sellest ajast saadik, kui Mama Toni’s kinni pandi, pole olnud ühtki arvestatavat jäätist, mida ma tõesti tahaks suvel osta. Poejäätised on kohutav magus kräpp ja ajavad mul südame pahaks. Sel suvel on aga imeline Jäämari, mida Pärnus päris mitmes kohas müüakse (Bio4You, Delice, Taluturg, Karamell) ja nüüd siis uue avastusena Fresko Jäätisevabrik – sel aastal Tartus käima pandud ettevõte, Pärnus müüakse nende jäätist hetkel Taluturul.

Minu eriline nõrkus on sorbetid ja smuutijäätised – pigem sellised värskema ja kergema koostisega. Ometigi on valikut küllaga! Rõõm!

No ja lõpetuseks, kui ma juba nii pika jutu jäätistest kirjutasin, siis tundub paslik mainida ära ka vana hea La Muu ja meie kohaliku Sepa mahetalu käsitööjäätis… Kuna meie peres pole jäätis ette tellimise ega kodus söömise teema, vaid pigem emotsiooniost sobival hetkel väljas olles, siis Sepa talu jäätist saavad lapsed siis, kui juhtuvad OTTil käima… Ja La Muu puhul mul pole kunagi meeles, et neil on 100ml topsid ka, mis sobivad kaasa haaramiseks.

Igal juhul on väga äge, et tervislikke ja maitsvaid jäätiseid tekib turule järjest juurde. Ja väga äge, et Pärnus on nüüd ka tänavatoidu festival. Noh, rangelt võttes, on’s suurt vahet, kas ürituse nimi on tänavatoidu festival või näiteks augustiunetus? Süüa saab vist üsna sarnaselt 🙂 Järgmisel nädalavahetusel ühesõnaga uus melu 🙂

Pilte ei teinud kahjuks ühtki… No ei tulnud pähe ka mitte, vihma sadas ja… 😀

Kuidas ma kahe euroga telefoni ära parandasin

Mäletatavasti pillasin oma telefoni pool aastat tagasi nii õnnetult maha, et klaas oli täiesti puru. Kasutasin telefoni nädalakese katkise klaasiga, siis võtsin asendustelefoniks kolleegi vana LG, mis kuidagimoodi pädes, aga oli oma 4,3-tollise ekraani ja mitte just kõige kaasaegsema sisu tõttu siiski võrdlemisi ebamugav… Kui ka see enne jaani töötamast lakkas, võtsin järgmiseks asenduseks veel vanema Samsungi, mis nime poolest küll nutikas, aga mina selles netti normaalselt tööle ei saanudki, seega viimased poolteist kuud on mul olnud telefon vaid helistamiseks.

Nutivõõrutuse elasin üle, harjusin enam-vähem ära, aga… Midagi oli nagu ikka puudu. Mängisin pikalt uue telefoni mõttega, otsustasin aga lõpuks (nagu mul noil puhkudel enamasti juhtub), et selle summa kulutamine ei ole hetkel kuidagiviisi õigustatud. Seega tellisin Hiinast ekraaniparanduskomplekti ja jäin ootele.

Kuu aega hiljem jõudiski komplekt kohale. Oli küll hirmus iha katkine telefon ühes uue klaasiga mõnele meesterahvale pihku torgata ja mängida Naist, aga otsustasin, et käigu kõik mehed sinnasamusesse ja teen selle triki ise ära.

Laenasin kolleegilt fööni, vaatasin ära video, tõdesin, et polekski pidanud tellima klaasi koos tööriistakomplektiga (maksin €2.21), vaid oleks piisanud klaasist endast (oleks saanud €0.90 eest).

Kuna laenatud fööni ei tahtnud pikalt enda käes hoida, siis ei jäänudki muud üle, kui eile õhtul klaasi eemaldamine ette võtta. Ütleme nii, et võttis ikka tunni või kaks… See klaas oli lihtsalt nii kuradi puru, et tuli ära pisikeste tükkidena. Ja LCD seal all oli ka mõnest kohast veidi kriimuline.

IMG_4271

IMG_4272

IMG_4275

IMG_4278

IMG_4280

Kuna meil oli eile lastevaba õhtu, ei tahtnud rohkem aega kulutada, seega jäi parandus pooleli. Täna tulin töölt koju ja lõpetasin asja ära. Ütleme nii, et kõige keerulisem oli lõigata kahepoolsest teibist imepeenikesi ribasid – mul oli teip rullis, seega pidi kõigepealt sealt sobiva jupi lõikama ja siis ühelt poolt kleepuvast teibitükist imepeenikese kleepuva riba lõikama, ilma et see kuradima kleepekas taguse küljest ära tuleks… Ütleme nii, et tuli päris palju kordi 😀 Aga lõpuks sain hakkama. Ja panin klaasi külge ja lülitasin telefoni sisse ja kõik töötas 😀

IMG_4283

IMG_4286

Kujutage nüüd ette mu vaimustust… Internet mobiilis! 4,8-tolline ekraan, mille peal trükkides ei vajutagi kogu aeg kogemata vale tähte. Imeline 😀 Nii vähe on õnneks vaja.

Nüüd tuleb Hiinast järgmised tellimused teha. Uut ümbrist on vaja (saatuslikuks saigi ju see, et vanas ümbrises oli pikk pragu ja telefon kukkus sealt lihtsalt välja, täie hooga asfaldile) ja tellin seekord kaitseklaasi ka, õigemini ilmselt kindluse mõttes kohe mitu – et KUI telefon peaks kukkuma, läheks katki see, mitte telefoni enda ekraan. Kas teie teadsite, et sihukesed jubinad on olemas? Mina näiteks ei teadnud… Käisin millalgi mobiilipoes kotte vaatamas, seal müüja tutvustas mulle. Poes maksis see muidugi ca €14 ja oli universaalne, aga Hiinast saab täpselt minu telefonile tehtud klaasi €0.67 eest 😀

Pean lihtsalt hoidma oma telefoni järgmised kuu aega nagu kukununnut, kuniks kaitsevahendid kohale jõuavad.

Igal juhul – kinnitan, et klaasivahetus on täiesti tehtav. Abikaasa sõber küll pahandas minuga, et sellist pornot ei peaks tegema, uue LCD-ga esiklaasi (mis maksab esinduses koos paigaldusega €75 vms) saab Hiinast ca €20 eest ja paigaldamiseks piisab taaskord Youtube’i videost… Aga ma tahtsin kõigepealt proovida, kas saab odavama variandiga hakkama. Sai!

Win.

(Klaas sai punase asemel must, sest too hetk oli punane klaas ühes tööriistadega tunduvalt kallim ja mulle see punane nagunii suuremat ei meeldinud. Nüüd on telefon siis eest must, nupp ja tagumine külg aga punased :D)

Harilik nädalavahetus ilma lasteta

Ligi poolteist kuud suve möödus täiesti Pärnu-keskselt, nüüd sai üle pikema aja jälle Tallinnas käidud. Seekord ilma lasteta, vahel kulub vägagi ära. Ühesõnaga harilik nädalavahetus ilma lasteta – sõbrad ja geopeitus ja rabalaukas ujumised…

Laupäeval käisime rabas murakal. Uus kogemus, polnud varem käinud. Murakaaeg on läbi, tõdesime – söömiseks midagi leidis, korjamiseks mitte. Selle eest sõin ühe metsmaasika, ühe pooltoore pohla või jõhvika, ohtralt murakaid ja mustikaid ning nägin ohtralt seeni, millest ühtki ei osanud nimepidi tuvastada.

Samuti ujusin esmakordselt (alasti) rabalaukas. No ja päev hiljem teist korda ka 😀

Ja eksisin esmakordselt metsa ära. Millest mul oli jumala ükskõik, sest ma ise ei teinud metsal ja rabalgi vahet ning teadsin, et kaaslane on pädev ning varem või hiljem jõuame ikka autoni 😀

Ei oleks ma ligi kümme aastat tagasi oma Aipisid tellides mitte osanud arvata, kui pikalt ja ustavalt nad mind teenivad…

Laupäeva õhtul sõitsime veel ratastega mööda Tallinna ja otsisime geopeituse aardeid. Aasta taguse korraga, mil mu geopeituse “süütus” võeti, olid asjad nii palju arenenud, et seekord ei pidanudki Liis laste rattaga sõitma 😀 Ütlemata mõnus oli, ilus ka. Ainult külm hakkas, sest soojemaid riideid mul kaasas polnud.

IMG_5042

IMG_5043

IMG_5044

IMG_5045

IMG_5052

Ühesõnaga rabaretk + ujumine + rattasõit = tõenäoliselt ühe päevaga rohkem trenni, kui terve eelmise kuuga 😀 Sest mu tavapärane trenn on ca 5 km lebotempos rattasõitu tööpäevadel ja suht kõik. Ütleme nii, et igasugused lihased olid järgmisel päeval valusad…

Pühapäev venis niisama käest, rappa ujuma jõudsime vähemalt.

IMG_5055

IMG_5054

IMG_5057

Sinnasõidul sõin autos ühe jäätise, tagasisõidul läks süda nii pahaks, et kohe väga halb oli. Siiamaani imestan, mis juhtus. Ilmselt eelmisel õhtul joodud korralik kogus gini + kehvasti magatud öö + magus jäätis + kuumus + autos loksumine… Pidasin kuidagi vastu ja veetsin ülejäänud osa päevast voodis pikali. Magada ei õnnestunud, lugesin siis raamatut, õhtupoole läks olemine vähe paremaks, nii et julgesin isegi süüa (ja, khm, veidi ka juua) – bussisõitu Pärnusse poleks välja kannatanud, aga eks ma olingi arvestanud sellega, et töötan ehk nädala alguses Tallinnast. Eilegi veel tekitas autosõit kõhtu veidra tunde, aga õnneks ei midagi enamat ja praeguseks olen õnnelikult kodus tagasi.

Vahel on vaja ära käia…

Mis kuradi aasta see on

Eile õhtul nutsin sel aastal teist korda sellepärast, et mulle tuttav inimene kaotas oma lapse. Ja ma ei räägi siinkohal katkenud rasedusest… Mitte kunagi varem ei ole minu tutvusringkonnas midagi sellist olnud ja nüüd nii lühikese vahega kaks korda?

Enda suhtes on segased lood. Otseselt õnnetu ei ole, armastus on, lahku minna ei kavatse, ei ole me kumbki üksteisele valetanud ega petnud, aga… KORRAS asjad ka pole. Elame üks päev korraga ja loodame, et leiame oma probleemidele lahenduse.

Mõned kuud tagasi sain teada ühest lahutusest. Täna lugesin teisest. Lahkuminekuid sinna vahele, lihtsalt suhteprobleeme – no ei jõua kokkugi lugeda.

Shit happens all around. Polegi vahet, kas tegu on lähedase sõbraga või (blogi)tuttavaga. Kui inimesega, keda sa mingit pidi tunned, juhtub mingi s*tt, siis… Siis on endal ka s*tt. Väga väga s*tt.

Ja ma vihkan seda, et ma ei saa blogis mitte millestki rääkida. Ma ise võiks, aga kõik on seotud teistega.

Ja ma palun, et need, kes saavad aru, millest/kellest ma kirjutan, ei kommenteeriks seoses teiste isikutega äratuntavas võtmes. See on nende elu ja ma ei taha ennast vähimatki sinna segada. Lihtsalt… Mul jooksis juhe eile õhtul õige põhjalikult kokku ja täna hommikul veel rohkem.

Peatage maailm, ma tahan maha minna.

Scroll to Top