Author name: Tikker

Täiesti juhuslikult sattusin MSNis rääkima ühe tuttavaga ja tuli välja, et ta on ise suurtes poodides töötanud ning teadis seega, kuidas seal asjad käivad. Lubas mul neid blogi kaudu teiegagi jagada.

Näiteks salatite jaoks juurikad aurutatakse ja tükeldatakse ning peale saab säilivusaeg 48h. Kui need salatisse saavad, hakkab salatil 48h uuesti jooksma. Tihtipeale on lahtine salat müügis ka kolmandal päeval peale valmistamist, nii et pole mingi ime, kui selles salatis, mida sa valmistoidu letist ostad, on 4-5 päeva vanad juurikad, samamoodi vorst.

Soe toit tohiks letis olla neli tundi ning peaks siis minema visatama. Reaalis pannakse siis aga neli tundi uuesti lugema. Ära visatakse vaid viimases hädas – kui kartulipuder on kõvaks läinud vms.

Ükskord oli peakokk käskinud tal uued kellaajad peale kirjutada ning samal ajal juhtus mööda jalutama sisekontroll. Trahvi pidi maksma tema. Nii selle töökohaga lõpparve tehtud saigi.

Ükskord tõi peakokk sügavkülmast juba korra grillitud kanatiivad, pani need ahju ja käskis välja panna, kui valmis saavad. Tuttav keeldus ja sai peatäie sõimata.

Te vist ei imesta, et nende pere valmistoitu ei osta.

Mul on tõeliselt hea meel selle vestluse üle. Seda inimest tundes pole mul mingit põhjust arvata, et ta kuidagi liialdas või valetas – tal pole selleks mingit põhjust. Ta enam ei tööta ka selles vallas. Ega ma ju ei tea, kuidas asjad praegu kõigis poodides on, aga tema rääkis Selverist, Maximast, Konsumist… Ma miskipärast ei usu, et asjad palju paremuse poole muutunud on.

Kusjuures unustasin salatite läbi pesemise kohta küsida – on see linnalegend või tegelikkus. Oleks huvitav teada. Kui ta jälle MSNis on, siis uurin.

EDIT: Ütles, et on kuulnud vaid jutte, aga ise kokku puutunud pole ja pood seda kindlasti ei tee (vat köögid on vahel eraldi).

Sain veel teada ka seda, kuidas Maximas ahjukartuleid tehakse: kui keedukartulid juba tumedaks muutuma hakkavad, visatakse need fritüüri, peale hunnik Vegetat ja tulemuseks ilus krõbe ja värviline kartul. Head isu!

Aga lõpetuseks üks rõõmustav uudis mahetoidu vallast – Morme kirjutas Pärnumaal asuvast Sepa mahetalust, kust saab kaks korda nädalas piimatooteid, mune ja muud kraami ka. Tuuakse koju kätte! Ja hinnad on väga mõnusad. Tellin kohe reedeks laari piima ja proovin ära. Ma olen juba ette vaimustuses, ausõna.

Näe, Bioneeris on täna üks mõnus lugu. Ma ju teadsin tegelikult seda kõike… No peaaegu kõike, mõnele asjale polnud teadlikult mõelnudki (ehkki ega üldse ei üllatanud).

Kui mul on kiirelt süüa vaja ja üldse pole aega ega viitsimist teha, siis otsin riiulilt mõne purgisupi, kuhu ei ole lisatud naatriumglutamaati. Selliseid täitsa on ja tuleb juurde ka. Ega see suppki just oma toiteväärtusega hiilga, aga tunduvalt parem variant, kui nood sooja toidu letid.

Salateid ma ei julge ka enam üldse lahtiselt osta. Nii harva, kui ostan, siis eelpakitud karbis. Vanasti mõtlesin küll, et letis peaks ju kõige värskem kraam olema, aga tegelikult on oma iva selles, et lahtiselt seisev toit rikneb pigem kiiremini. No ja need jutud salatite läbi pesemisest… Ma ei usu, et seda harrastatakse kogu aeg ja igal pool, aga karta on, et mõnes kohas vahel ikkagi nii tehakse. Ja miskipärast mul on tunne, et väiksem tõenäosus saada mitte pestud salatit on eelpakituna.

Mh, ma olen sel aastal ostnud poesalatit vist kaks korda. Üritan sihukestest asjadest eemale hoida. Sooja toidu letist ostis Abikaasa korra siis, kui Soomest tagasi tulime, mina ise poleks üldse ostnud 😛

Ühesõnaga jah… Valmistoit on jama. Kui vähegi võimalik, tasub vältida. Ja kui te nüüd tulete mulle rääkima, et mõnedel inimestel on see ainus võimalus tööl lõuna ajal sooja toitu süüa, siis ma arvan, et ise kodus kaasa tehtud tervislik võileib või salat oleks igatahes toiteväärtuslikumad. Sellest rääkimata, et tegelikult ongi parem süüa kergem külm lõuna, ennast sooja rasvast toitu täis puukides tahaks hiljem pigem magada, mitte tööd teha.