Author name: Tikker

Teatris käidud!

“Isa” nähtud 😛

Esimese etenduse poolega ma niiväga ei samastunud. Natuke küll, naersin kaasa ja nii edasi… Aga noh, oleks rohkemat oodanud.

Teise poole algus oli ka nii ja naa, aga siis läks kohe väga-väga heaks. Just see kaheste värk ja… Kõik muu ka.

Ühesõnaga lõppkokkuvõttes jäin väga rahule.

Täismaja oli, otse loomulikult. Aga huvitaval kombel olid meie kõrval kaks kohta vabad – ju siis keegi jättis tulemata. Meil olid suurepärased kohad – täpselt saali keskel, enam paremini poleks saanud.

Pips ütles, et temale meeldis “Ürgmees” rohkem. Mina ei oskagi võrrelda. Mis teie arvate?

(Ma olen ikka jubehea arvustuste kirjutaja, ah? 😛 )

Telepaatia

Üritasin küll eile kätlemist (loe: kleite) vaadata, aga vahepeal oli vaja lapsi magama panna, vahepeal tegin midagi muud… Ühesõnaga kõike ei näinud. Vaatasin siis täna Postimehe galeriid ja avastasin sealt Evka. Mõtlesin, et pagan, pole niiiii ammu temast midagi kuulnud. Teadagi, miks – panin Orkuti konto kinni, aga teda FB-s pole.

Siis mõtlesin, et peaks Küllile helistama – pole teda ka ammu näinud ja tema suhtleb Evkaga ju kogu aeg. Ja teate mis? Külli helistas mulle selle mõtte peale umbes kümme minutit hiljem ise 🙂

Muuhulgas küsis ta suhkruvaha soetamise kohta, kusjuures mina olin varem oma poolikut purki vaadates mitu korda mõelnud, et ise enam ei kasuta (elan ju nüüd Pärnus, kosmeetikus käia on mugavam), annaks kellelegi ära, Külli kunagi kasutas. No näed – täitsa õigesti mõtlesin, saangi talle anda.

Ahjaa, ja lõpetuseks sain Küllilt teada, et Evkal on nüüd FB küll. Siis, kui ma Orkuti konto kinni panin, siis veel ei olnud 😛 Oh seda õnne ja rõõmu! Minul on küll hea meel, et FB olemas on – paljude sõprade-tuttavatega ei jõua muidu eriti suhelda, saab vähemalt pilte vaadata ja nende mõtteid lugeda.

Ühesõnaga rõõm. Mõtlemisest on kasu! Ja Külli lubas Pärnusse jõudes külla tulla. Peab vaatama, ehk saab Evka ka millalgi külla meelitada.

See imeline, imeline päev

Kell on alles kaks ja nii palju toredat on juba olnud, et…

Hommikul käisin trennis. Ja uskuge mind, ma kahetsesin nii eile õhtul kui täna hommikul, et aja kinni panin… ÜLDSE ei viitsinud. Kuna olin aga Tagega kokku leppinud, siis isegi ei mõelnud mitte minemisele. Kui ma olin lõpuks voodist välja saanud ning istusin oma kohvi ja võileibadega köögis, tuli otse loomulikult täitsa inimese tunne peale. Kui ma imeilusa päikeselise ilmaga Tervise Paradiisi poole jalutasin, oli tuju juba õige hea. Ja trenni lõpus suisa suurepärane. Nagu alati!

Täna olin esimest korda teise treeneri trennis. Ja oh seda üllatust siis, kui selleks osutus mu kehalise õpetaja. Kuigi kehalist ma kooli ajal suht vihkasin, siis õpetaja meeldis küll 😀 Pärast trenni jäime Tagega temaga pooleks tunniks jutustama – trennist, personaaltreeningust, lastest, koolist, kehalise tundidest, maast ja ilmast…

Oo, ja siis ma sain neilt teada (ja kodus Abikaasalt ja siis telefonis emalt), et Sütevakasse tulevad algklassid. Saate aru! SÜTEVAKASSE TULEVAD ALGKLASSID!!! Ma olen lihtsalt hüsteeriliselt rõõmus!!! Ma olen kogu aeg mõelnud, et kuidas ma panen lapsed alguses Ühisesse ja veenan neid hiljem, et tegelikult on Sütevaka palju lahedam koht – kui neil on juba sõbrad tekkinud, ei pruugi nad koolivahetuse ideest üldse vaimustuses olla. Noh, see mure langes nüüd ära. Ühis on meie kodule küll lähemal, aga Sütevaka algklasside majja on ka vähem kui kilomeetri kaugusel – ja mööda tunduvalt vaiksema liiklusega tänavat, kui oleks teekond ühisesse.

Nii et tõesti, ma olen vaimustuses. Ei koli me siit Pärnust kuskile! Peaasi, et Sütevaka plaan ikka ilusti tööle hakkaks, aga küll hakkab. Ja ma olen täiesti kindel, et kui mina sinna sisse sain, saavad minu lapsed ka. Vähimagi kõhkluseta viin katsetele, juba esimeses klassis – sest ma armastan Sütevakat, tõsiselt armastan. Ja see pole mingi eliitkooli värk, see on väike ja armas ja MINU kool… Ja ühtlasi lihtsalt parim. Ja Plika on Tage plikaga ühevanune, nad saavad ühte klassi minna 😛 Ja katsed lubati inimlikud, muuseas ma ise käisin ka algklassi minnes katsetel, see oli Ühise inglise keele eriklass… Ei olnud midagi jubedat.

Aga minnes tagasi trenni teemade juurde, siis saime teada, et €16/250 krooni eest on võimalik saada personaalset nõustamist, kus treener sinu soove ja vajadusi silmas pidades koostab individuaalse treening- ja toitumisplaani. See on täiesti okei summa mu meelest… Ja tuleks kasuks. No selle üle me veel mõtleme. Igal juhul tore teada, et võimalus on olemas ja üldsegi mitte hingehinnaga.

Jutustamist oleks meil ilmselt kauemakski jätkunud, aga üks ootas tissi, nii pidin lõpuks ülehelikiirusel koju põrutama. Kui Poisi magama sain, hakkasin e-valima. Olin otsustanud seekord sotside kasuks – ja kui nimekirjast Lauristin vastu vaatas, siis imestasin suurest rõõmust ja valik oligi tehtud. Alles hiljem jõudis kohale, et jajah, ma olen ju Tartusse sisse kirjutatud, imestada pole midagi. Novot, see oluline asi on nüüd kah tehtud.

Siis läksin poodi süüa ostma… Ja ilm oli endiselt niii ilus ja päikeseline, ainult et palju mõnusam ja soojem kui hommikul. Ja kui ma sisse astusin, mängis parasjagu mu lemmiklaul – “Ei ole üksi ükski maa”. Ja muuhulgas nägin Abikaasa vanaemat, kellele just kaks minutit varem mõelnud olin… Telepaatia.

Ja ma sain täna aru, miks ma olen siin elamise aja jooksul siiani nii vähe rohelist ostnud – sest ma pole oma uue koduselveri paigutusega harjunud, idud-salatid on juurikatest edasi ja näoga lihaleti poole. Täna oli konkreetselt idusid vaja, sest hakkame hiina nuudleid tegema (mhm, just, vabariigi aastapäeval hiina nuudleid – tegelikult oli juba üleeile plaanis, aga lükkus edasi ja kana ei kannata enam kauem oodata) – nüüd teadlikult otsisin ja leidsin üles. Me vahepeal ei söönud üldse värsket, sest ei jäänud silma, ei tulnud meelde otsida, valik on ka praegu na väike. Nüüd on kodus kurki, salatit ja idusid. Mõnus!

Tahaks õhtul kleite vaadata – loodetavasti on ETV kvaliteet arvutis okei, sest vastuvõtt jookseb laste uneaja sisse ja kellelegi külla ei hakka minema.

Igal juhul on äärmiselt tore päev olnud… Ja pool on alles ees!

Võeh

Ma võtsin nüüd Super size me ette. Seal mainiti, et kiirtoidukohtadest on võimalik osta half-gallon ehk meie mõõdus 1,89-liitrine limonaad – hiigelsuures papptopsis, ühele inimesele… Mis sisaldab 48 teelusikatäit suhkrut.

Ega keegi meist vist kaht liitrit Cocat korraga ära ei joo, aga siiski… 48 teelusikatäit suhkrut!!! Õõvastav.

EDIT: Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ilmselt see limps siiski ei sisaldanud kõike seda suhkrut, lihtsalt kalorikogus oli võrdeline… 😛 Aga ikkagi!

Scroll to Top