TIKKER 36
Taneli tungival nõudmisel, kahepäevase hilinemisega 😀 Sünnipäev karantiinis isolatsioonis, läbi kaamerasilma. Mul on maailma parim kodu ja pere 🙂
A woman cannot survive a wine alone, she also needs a cat 😛
FB-s katsusin kassipiltidega tagasi hoida, aga blogis õnneks ei pea 😀
6km jooksuring sai tehtud, pusle sai kokku pandud, lisaks suuremas koguses päikest, lilli, häid soove ja maitsvat toitu. Mida enamat veel elult tahta?
IMDB-d pole mõtet panna ja erilist tutvustamist vast ei vaja 🙂
Kas teate, et ma ei ole vist “Suve” ja “Sügise” filme näinud ega raamatuid lugenud? “Kevade” raamatut ilmselt olen lugenud rohkem kui korra, filmi näinud vähemalt korra… No “Kevade” on klassika, sealt ma mäletan ikka igasugu asju… Ja samas on need fragmendid, põhiliin mul tegelikult pole meeles 😀 Mis liin seal üldse oli? 😀 Igatahes, mul oli taust puudulik, mitu “peatükki” vahelt puudu, sellegipoolest tahtsin kindla peale filmi ära näha.
Ja no super oli, mulle VÄGA meeldis. Rohkem, kui oleks eeldanud. Nalja sai, head näitlejatööd… Mõnus. Nüüd tahan kõik raamatud läbi lugeda ja kõik eelmised filmid ka ära vaadata 😀
Sel aastal on üldse paljud filmid mu lugemislisti pikendanud. “The Good Liar” raamat ootab lugeris, “Väikesed naised” ja kõik selle järgnevad osad on öökapil kuhjas, nüüd siis Lutsu teosed ka plaanis… Aga kõigepealt katsun siiski olemasolevate raamatukogu raamatutega ühele poole saada – lugesin viimase nädalaga kolm läbi ja neli on veel ootel… Ja no teada on, et eks ma Fredrick Backmanilt vean siis raudselt järgmise raamatu koju ja…
Aga küllap ma mingi hetk jõuan Lutsuni ka. Peab “Kevade” öökapile valmis vedama, see on mul raudselt riiulis olemas.
Parasite – IMDB 8,6, Oscarite võitja.
Komöödia, krimi, draama.
Kui kaaslane mulle selle filmi lingi saatis, arvasin esialgsel pealiskaudsel vaatlusel, et tegu on õudusfilmiga 😀 Selgus, et siiski mitte. Ise poleks ma seda filmi valinud, aga kuna ta soovis näha ja liialt vägivaldne ei tundunud olevat, siis mõtlesin, et miks mitte – ikkagi Oscar ja tasub silmaringi laiendada vahelduseks võõrkeelsete filmidega ka.
Mis ma oskan öelda – ma saan aru, miks seda heaks peetakse, aga minu isiklik maitse on pisut midagi muud. Ehk et ei kahetsenud vaatama minemist, aga uuesti kindlasti näha ei taha 😀
See komöödia pool oli minu jaoks nauditavam, mida edasi, seda sürrimaks ja süngemaks läks – vägivaldne pool mulle nii väga ei istunud.
Aga noh, vähemalt olen ära näinud selle aasta Oscarite suurima tegija 🙂
Little Women – IMDB 8,2. Igati nõus 🙂
Romantiline draama.
Kes ei teaks Louisa May Alcotti legendaarset raamatut “Väikesed naised”? Ma olen suur selle ja kõigi järgede fänn, koolieast saati. Eesti keeles minu teada 1990-ndatel “Good Wives” ei ilmunud – vähemalt mul on sellest ajast raamaturiiulis vaid “Väikesed naised”, “Väikesed mehed” ja “Plumfieldi poisid”. Vaatasin järele, 2006 on välja tulnud “Väikeste naiste abielud” – seda eeldasingi, et praeguseks kindlasti juba on. Mina ise lugesin viimatimainitut hiljem Londonis ja olin hiiglama rõõmus, sest vahelt olid ju seni olulised sündmused puudu.
Eks neid filme ole sellest raamatust kindlasti tehtud mitmeid, ehk olen isegi mõnd näinud… Aga ei mäleta midagi. Kui selle filmi treilerit nägin, olin väga elevil, sest see tundus nii sümpaatne.
Küsisin kaaslaselt, kas ta üldse soovib minuga seda vaatama tulla, tundus selline… Naistekas 🙂 Aga kuna hinnangud olid väga head, siis ta tuli meelsasti. Ja talle meeldis ka väga. Saal oli täna täitsa täis, palju ka vanemaid inimesi, nii tore.
Film oli super. Lugu oma tuntud headuses, paralleelselt jooksid kaks liini – minevik ehk “Little Women” ja olevik ehk “Good Wives”. Kuna viimast raamatut olen lugenud kõige vähem, siis olin peale põhilise (kes sureb, kes kellega abiellub jne) kõik nüansid unustanud – ääretult tore oli meenutada. Minevikust muidugi tulid absoluutselt kõik stseenid tuttavad ette, sest esimest raamatut olen ma kindlasti kõige rohkem lugenud.
Ühesõnaga – soovitan, väga soojalt. Ilmselgelt on raamatutes rohkem nüansse, mis kõik filmi ei mahu, aga see oli tõesti väga hästi tehtud film, mis minu jaoks raamatutegelastele näod juurde andis 🙂
Tekkis nüüd tahtmine need raamatud ka üle lugeda… Peab seda millalgi tegema.
Te ei tea, KUI KAUA ma seda oodanud olen… Et mõnigi nädalavahetus oleks mul tuju ja viitsimist väheke asjalikum olla, kui minimaalselt 😛
Eile võtsin tegelikult ju suht vabalt nagunii, sain lebotada piisavalt. E-raamatute ja fotode sorteerimine oli mõnus ja tekitas soovi enama asjalikkuse järele…
Nii et täna hommikul hakkasingi kohe asjalikuks ja tegin köögis suurpuhastust, mis koos hommikusöögiga võttiski esimese poole päevast.
Pärastlõunal käisime jõusaalis, sai tehtud üks mõnus pooleteisttunnine trenn – kella sõnul kulutasin ma 558 kalorit 😀 Ei loe, aga need on kogu aeg ekraanil, sellepärast tean 😀 Kellal, mille endale kevadel ostsin, oli täitsa eraldi olemas strength training, aga mingil põhjusel intensiivsusminuteid ei suutnud see jõusaalis kuidagi genereerida. Hetkel kasutan kaaslase vana kella, kus saab valida jõusaalis lihtsalt cardio ja minuteid tuleb mühinal… Ütlen ausalt, VÄGA motiveeriv on trenni teha, kui minuteid ka saab 😀 Ma pean seda kella kiigujoogas ka katsetama, eelmise kellaga ei viitsinud seda tööle panna, sest sealtki ei tulnud minuteid 😀 Tuli ainult jooksmise ja rattasõiduga, aga nende asjadega ma ju külmal ajal ei tegele, nii et täitsa tore on nüüd, kui kell sisetrenne ka õigesti arvestab. Mul oli sel nädalal esimesest jõusaalist ja eilsest jalutuskäigust juba 135 minutit koos, päras tänast jõusaali sai nädala lõppskooriks 223.
Mu enda kell mulle muidu väga meeldis, just see, et oli nii väike – ja kui töötas, oli kõik hea… Aga läheb nüüd garantiisse, sest treppe lakkas lugemast juba ammu, suvel jooksis pidevalt kokku ja sügisest alates on aku nii kehv, et pidin iga päev laadima. Kuni jooksuhooaeg kestis, ei saanud garantiisse saata, sest oli vaja kasutada. Hiljem ma nagunii mingit trenni ei teinud, sammude ja unetundide lugejana kõlbas küll, seega venitasin garantiisse saatmisega, kuni kaaslane endale uue kella tellis ja vana mulle andis 😛 Näis siis nüüd, ilmselt saan uue samasuguse vastu – eks siis ole näha, kas see paremini funktsib… Kui ei, siis jäängi kaaslase kella kasutama. Tegelikult mulle meeldib tema kell täitsa hästi – treppe see ei loe, aga neid mul nagunii eriti pole ja jõusaalis ma nagunii ei viitsi kogu aeg pausile panna ja uuesti alustada, nagu strength training seda nõudis… Mul ongi mugavam, kui terve aja üldine cardio jookseb 😀
Ühesõnaga jälle mingi pikk spordijutt, kes oleks arvanud, et minust selline saab 😀 Ma ausalt soovin, et ma viitsiks sellistel teemadel eraldi postitusi teha, et igapäevane loba oleks eraldi ja pikem jõusaali- ja spordikella jutt eraldi… Aga no ei viitsi, antagu mulle andeks 😀
ÜHESÕNAGA. Pärast jõusaali käisime toidupoodides, koju jõudsime õhtul kell kuus… Mõõõnusalt väsinud. Ja tegime üle pikema aja chili con carnet ning ägisesime hiljem mõnust, see on meie ühine lemmiktoit (kahjuks lapsed meie arvamust ei jaga :D).
Nii et terve päeva olen olnud rakkes ja väga asjalik. Ja rahulolu on määratu. Nüüd on köök korras, lapsed magavad, mina saan teed juua ja raamatut lugeda.
No ja et oleks mõni pilt ka, siis eilse sorteerimise tulemusena… Kõik teised kaaslase tehtud pildid olid kassidest, ma siis panen need kaks, mis minust olid 😀 Et ma ikka päriselt elus 😀
Uue aasta esimese tööpäeva lõpp. Kellaaega vaadates, olen 9 minutit üle aja läinud ja kaaslasel oli mind oodates nii igav, et tegi pilti 😀
Ja 3. jaanuari õhtu, kus ma sõin ära viimase glasuuritud piparkoogi – see oli kõige ilusam, nii et Plika enne ei lubanud 😀
