aed – Page 14 – Tikri blogi

Hullumeelne mahlamaraton

17/10/2011 / aed, kodumajandus, rõõm / 3 Comments

Nagu plaanitud sai, tegime eile jälle õunamahla, seekord tunduvalt paremate tulemustega.

Abikaasa ema oli pool päeva abiks ja Abikaasa õde suisa terve päeva siin. Üks Abikaasa sugulane käis ka vahepeal läbi, tema sai peale mahlateo juures abistamise veel Abikaasaga mööblit tassida 😛

Kuna meile oli kohale jõudnud, et piisab sellest, kui õunad neljaks lõigata (väiksemad isegi vaid pooleks), nii sööb kombain neid küll, edenes puhastamine kiiremini. Alguses puhastasid Abikaasa ema ja õde, mina korjasin väljas ülejäänud õunu kokku ja koristasin teist poolt, et sinna kuurist toodud mööbli jaoks ruumi teha. Hiljem, kui ema ära läks, puhastasime meie edasi, Abikaasa muudkui purustas ja pressis mahla. Kui tema õde õhtul oma poistega koju läks, siis puhastasin üksi edasi ja Abikaasa pressis…

Lõpuks enne keskööd sai kopp lõplikult ette, kolm ämbritäit õunu jäi tegemata – nendest üks oli nagunii välja korjatud plekkideta isendid, mida tuleviku kookide jaoks säilitada, ülejäänud tuleb siis lihtsalt esmajärjekorras ära kasutada. Mahla sai 70 liitri kandis, sellest 10 andsime abilistele kohe toormahlana kaasa, 60 ringis sai kuumutatud ja pudelitesse-purkidesse villitud.

30-liitrise potitäie 80 kraadini kuumutamine võttis nii kaua aega, et lõpetasime alles hommikul kell seitse 😛 Abikaasa magas vahepeal kolm-neli tunnikest, mina valvasin mahla. mis tähendas, et istusin arvutis ja käisin mõningase aja tagant temperatuuri kontrollimas, et ohata – üldse ei taha tõusta. Mis siis, et kogu aeg pliidi alla puid juurde loopisin.

Pudelid said poole pealt otsa, siis sai kiiruga kõik purgid majapidamisest kokku kraabitud, üle loputatud, praeahjus kuumutatud… Pudelikorkidele mõtlesin seekord küll toidukile alla panna, aga unustasin, olin väsimusest sooda. no loodame parimat, EHK said purgid piisavalt puhtaks, EHK said korgid piisavalt kindlalt peale, EHK ei lähe mahl halvaks.

Mõtlen, et järgmisel suvel tahaks teha mahla ise, jooksvalt ja väiksemates kogustes. Ma pole absoluutselt kursis sellega, millised pressid müügis on, aga tahaks sihukest, mis ongi mõeldud nö “kohe joomise” toormahla tegemiseks, aga millega saaks teha ehk veidi rohkem, kui vaid üks klaas korraga. Siis saan vaikselt paari liitri kaupa teha, pole probleemi, et osa õunu veel toored, aga osa juba maha kukkunud ja plekkidega, pole sellist rabamist. Õunamoosi ma nagunii eriti keeta ei viitsiks, sügavkülmutatud maasikamoos on sellest palju etem.

Nii et mahlapress tuleb osta. Järgmisel aastal ei taha enam ühtki õuna raisku lasta!

Seekord oli kogu mahlategu nii ülejala, viimasel minutil, halvasti läbi mõeldud… Aga ometigi saime tehtud! 80 liitrit mahla pole esimese korra kohta sugugi paha saavutus – no vaatame, palju neist ära juua suudame, ega miski enne käärima ei lähe.

Ja mahl ise on lihtsalt imeliselt hea. Toormahl oli muidugi kõige parem… Aga keedetud mahl on ka väga mõnus. Magus ja kange, võib rahulikult kolmandiku veega lahjendada.

Hoolimata sellest, et eile terve päeva rügatud sai, oli tuju äärmiselt hea, ise tegemise rõõm oli lihtsalt niivõrd rahuldust pakkuv. OMA aia õunad, ENDA tehtud mahl. Imemaitsvad ja kasulikud talvevarud, täiesti tasuta 🙂

Ootan juba järgmist õunaaega, siis juba läbimõeldult ja kogemustega edukamale teisele ringile!

Laisk teeb ise oma elu raskeks

14/10/2011 / aed, kodumajandus / 2 Comments

See pealkiri käis nüüd täiesti meie endi pihta ehk et me tegime eile natuke õunamahla 😀

Normaalsed inimesed, eks, korjavad õunad õigel ajal puu otsast ära, viivad vastavasse kohta ja saavad tagasi õunamahla, mis maksab 15 senti liiter. Ja siis on ainult kuumutamise ja pudelisse panemise vaev.

Laisk seevastu ootab, kuni kolm puud neljast on kompostihunnikusse veetud, korjab viimase puu alt õunad lõpuks kokku, laenab sõbrannalt igivana mahlapressi ja purustaja, millest viimane tööle ei hakka, siis laenab selle asemele hädaga hoopis köögikombaini, mis ei suuda terveid õunu purustada, nii et need tuleb enne veel tükkideks teha…

Peseb õunad ära. Lõikab õunalõikuriga tükkideks. Lõikab mädaplekid ja ussiaugud välja. Purustab need tükid köögikombainis. Pressib mahla… Lõpuks hilisõhtul jõuab ka selle keetmiseni, aga köögis oleva läbu koristamiseni küll mitte.

Kuumutasime 80-ni, siis võtsime kohe tulelt ära, vahtu tuli üsna vähe, selle riisusime, pudelid olid ca 75 kraadi juures praeahjus, korgid keevas vees, kiletükki vahele panna ei viitsinud, sest korgid tundusid kindlad.

Ühesõnaga mõtlesime, et katsetame, kui lihtsalt saab. Kas saab nii vähese kuumutamisega, kas saab ilma korkide lisasulgemiseta. Kui saab, milleks rohkem vaeva näha 😛 Oma kogemus on ikka parim.

Ja tulemus? No “kõva” 12 liitrit imemaitsvat mahla 😀

Normaalsed inimesed, ma pakun, oleks selle ühe päevaga ilusti (paar)sada liitrit ära teinud.

Korjatud õuntest jõudsime ära teha alla poole, osad on lisaks veel korjamata.

Abikaasal on homme ka tööpäev, nii et pühapäeval saame oma kilplaslikku tegevust jätkata. Kuna nüüd on vähemalt süsteem käpas ja muud käimised ei tule segama, saab ilmselt varem alustada ja aktiivsemalt tegeleda, ehk saab siis isegi ühele poole? Lootus on lollide lohutus 😛

Kui ainult lapsed pühapäevaks jalust ära saaks, siis jõuaks vast tõesti valmis. Aga minu ema on sel ajal Itaalias ja… No eks tuleb vaadada, äkki keegi Abikaasa perest on nõus vähemalt mingil ajal lastega tegelema. Eile oli vahepeal paar abilist küll ja olid abiks ka.

Einoh. 12 liitrit on parem kui mitte midagi. Küll me saame need ülejäänud õunad ka tehtud, säilivad päris hästi, ei juhtuks suurt midagi ka siis, kui veel nädal oodata. Ja kogemus, see on ju hindamatu.

Laiskade värk 😛 Järgmisel aastal oleme juba virgemad.

PS. talveõunte mure langes kah ära. Neljas puu on tühjaks sadanud 😀 Teeme siis kõigest mahla.

Ah et mahl või?

11/10/2011 / aed, igapäevaelu, kodumajandus, lühinägelikkus / 2 Comments

…ikka pole veel tehtud 😛

Me saime pühapäeval pressi küll. Purustaja ka. Aga too viimane ei hakanud tööle… Ja Abikaasa oli haige, tundis ennast üsna halvasti, magas pool päeva maha. Ühesõnaga otsustasime mahlateo veidi edasi lükata.

Abikaasa lootis, et saab nädala sees vaba päeva võtta, no siiani pole olnud aega vaadata, kas see on võimalik. Ma siiralt loodan, et need õunad ei lähe halvaks – need on küll sellised kõvad, nö talveõunad, ja nad on kuuris, kus on jahe, aga vihm peale ei saja… Aga paljud on väikeste plekkidega, need lähevad nagunii suuremaks. No loodame parimat.

Kuidas me nüüd siis õunu purustame, ei teagi. Ainus variant, mille välja mõtlesime – laename Tagelt ja Abikaasa emalt köögikombaini ja nendega siis. Aga see on ju paras orjatöö!

Kas minu blogi ei loe mõni pärnakas, kel oleks kodus miskine õunapurustusmassin, mida ta oleks nõus päevakeseks laenama?

Mõtlen, ehk peaks ikka kuskile tegemisse viima, aga kodus mõtlesime ise teha just sellepärast, et on need plekid, et saaks puhastada… Ei kujuta ette, kas võiks plekilised õunad ka panna… Kui halvasti see mahlale mõjuks. Suuremate plekkidega õunad viskasin nagunii komposti, aga jah, nüüdseks võivad väiksemad plekid juba muidugi kah suuremad olla.

Jättes kõrvale purustamise teema, siis siiani pole veel otsustanud, kuidas sellele järgnev täpselt toimuma peaks. Mõtlen, et laseme mahla hästi korraks keema, riisume vahu pealt ja siis pudelisse, tükk toidukilet korgi alla, et kindlasti õhukindel saaks. Aga kas kergem oleks pudelid enne kuumast veest läbi lasta või need praeahju panna, ei tea…

Oeh. Et see mahl ikka tehtud saaks! PEAB saama!

Ja need õunad, mis veel puu otsas on, tuleb ju kiirelt ära korjata, enne kui kõik maha kukuvad. Miks me seda nädalavahetusel ei teinud, ah? Ilm oli siis ideaalne, nüüd ainult sajab.

Aga pühapäev oli tõesti ideaalne. Kui Tage mahlapressi ära tõi, jäi ta oma plikaga meile natukeseks külla. Lapsed mängisid üsna rõõmsalt omaette, nii et meie saime kohvi juua ja jutustada. Ja hiljem jäätisekokteili teha.

Täna on mul mingi silmajama. Hommikul üks lääts kohutavalt torkis, silm oli tulipunane… Läätsevedelikku ega -topsi mul ju kodus pole, panin siis läätse ajutiselt teelusikasse füsioloogilise lahuse sisse, kuniks Abikaasa mulle apteegist vajaliku kraami tõi. Siis sain teise läätse ka silmast välja võtta ja olen terve päeva prillidega olnud. Hommikupoole ei saanud ma õieti silmi lahtigi hoida (ja kinni oli peaaegu sama halb), ei kannatanud üldse valgust, päeva jooksul läks asi paremaks. Arvutis olen minimaalselt istunud, aga ma ikka päris ilma ei oska 😀

Silmapõletikuga igatahes tegu pole, puudub sellele iseloomulik silmast erituv läga. Suurest tundlikkusest jooksevad silmad küll aeg-ajalt vett, aga see on teine asi.

No loodame, et homseks on korras, ööuni mõjub sellistele asjadele alati hästi.

Lõppu ei paista

07/10/2011 / aed / Leave a Comment

…õuntel siis 😛

Mõtlesin eile ka korjama minna, ei viitsinud. Täna aga paistis päike jälle mõnusasti, nii sai mitu tundi aias rügatud. Tahaks öelda, et kõik õunad on nüüd kokku korjatud, aga paraku pole see nii. Mul on kõik vähegi suuremad anumad juba täis ka, ma arvan, et see viimane hunnik võib nii kauaks jääda, kuni me selle jooksvalt ära korjame ja puhastame. Ükskord siis, kui me oleme kõigi juba korjatud õuntega ühele poole saanud.

Kuivõrd seekord sai kokku korjatud õunte kogus võrreldes üleeilsega tunduvalt tagasihoidlikum, siis panen üles enne ja nüüd pildid – no et oleks ikka aru saada, mis tehtud sai 🙂 Lisaks õunte korjamisele puhastasin ka vaarikate ümbrust umbrohust, kuivanud okstest, maha sadanud lehtedest ja muust sodist.

Enne:

Nüüd:

Too pooltühi plekkvann, mis esimesel pildil näha, on nüüd kuhjaga täis. Lisaks veel need kaks kasti ja viimase pildi vann.

Enne:

Nüüd:

Loodetavasti saame ikka nädalavahetusega kõik tehtud!

Tegus päev

05/10/2011 / aed, igapäevaelu, kodumajandus / 4 Comments

Eile oli plaanimatult sülle langenud puhkepäev – ema viis meid autoga võimlema ja kuna Plika tahtis talle pärast seda külla minna, siis jäin ma täiesti ootamatult kuni õhtuni ainult ühe lapsega. Ja kuna Maris oli eelmisel õhtul külas käinud, oli ka elamine tema auks korda tehtud, nii võisin ma Poisi lõunaune ajal rahulikult lebotada ja omi asju teha. Mida muud ma ikka tegin, muudkui tegelesin blogiga. 30 sissekannet on vaja iga päev üle vaadata, muidu ei jõua valmis 😛

Täna sai see-eest hirmus palju ära tehtud. Kohe hommikul panin pesu pesema, tegin jogurtit, käisin ise pesus… Terve päeva korjasin aias õunu kokku, õhtul küpsetasin veel vahvleid. Nüüd on selg suurest küürutamisest valus, aga rahulolu on meeletu.

Tänane päevatöö:

Nii palju jõudsin kokku korjata:

Ja nii palju jäi veel korjamata:

Need kah:

Kompostihunnik:

Täiesti süüdimatult ei viitsinud me õuntega õigel ajal tegeleda, nii et kaks puud neljast on täiesti tühjaks sadanud, kolmandal on mõned õunad otsas, neljandal veidi rohkem… See neljas, Tartu roos, selle alust ma täna tühjaks korjasingi, ülejäänute alt olime jooksvalt korjanud, seal polnud suurt midagi teha.

Kui me üldse õunamahla tahame, peame seda ise tegema – need maast kokku korjatud õunad on ju plekilised, tuleb enne ära puhastada. Tage käest pidime mingi pressi laenuks saama, eks näis siis… Nädalavahetusel tuleb ära teha. Ja nood Tartu roosid, mis veel puu otsas on, tuleks kärmelt ära korjata ja talvevarudeks talletada. Ma ei teagi, kuidas neid kõige parem säilitada oleks, meil pole selleks head kohta – toas on liiga soe ja kojas läheb talvel miinusesse.

Järgmisel aastal, luban pühalikult, keedan jooksvalt õunamoosi ja korjame õigel ajal õunad puu otsast ära, siis ei pea ise mahla tegemisega jamama. No seekord lihtsalt läks nii, ei saanud õigel ajal pudeleid ja nii need nädalad läksid. Sihuke õunauputus ja praktiliselt kõik läks raisku… Täitsa piinlik. Perele ja sõpradele sai muidugi antud õunu, aga no komposti läks ikkagi kõige rohkem.

Ah, mis seal ikka. järgmisel aastal paremini. Peaasi, et selle vähesegi mahla tehtud saaks.