teise ringi mood – Page 4

Teise ringi poed – praktiline hobi

14/01/2015 / rõõm, teise ringi mood / Leave a Comment

Minult küsiti eelmise postituse kommentaaris, miks ma nii tihti Humanas käin, kui mul tegelikult midagi vaja ei ole. See on juhtumisi teema, millel ma olen tahtnud juba ammu pikemalt kirjutada, sulg on soe ja und veel ka pole, nii et…

Mul absoluutselt EI OLE vaja veel rohkem riideid 😀 Ok, vahel on mõni baasese, mille järele on konkreetne vajadus, aga sedagi viimasel ajal pigem harva. Ma võiks ära anda kolmveerandi oma riidekapist ja ma saaks ikka hakkama 😛

Suusapüksid olid sel talvel ainus, mida mul tõesti väga vaja oli – aga neid olen otsinud aastaid, pikkade inimeste rõõm. Varem oli raha, aga ei leidnud midagi sobivat, nüüd polnud enam raha ka. Ja nii ma, lootusetu külmavares, lastega õues möllamisest rõõmu tunda ei suutnudki. Soe jope on, soojad kindad on, saapad on, pikk villa-siidi aluspesu on – aga teksade all polnud sellest tolku ja muid pükse mul üldse polegi. Juhtusin seda mainima Annikale, kes tõi mulle järgmine kord külla tulles proovimiseks imeilusad lillad suusapüksid – tema emale oli keegi andnud, emale ei sobinud, andis Annikale edasi, talle ei lähe jalga, tõi siis mulle. Istuvad ideaalselt! Jah, pikkust on 10 cm puudu, aga topin saapasääre sisse ja ongi korras. Nii et täitsa iseenesest ja ilma rahata tulid need püksid minu juurde. Nüüd pole ainult üldse õues lume sees möllamise ilma olnud 🙂 Kui see tuleb, siis olen lõpuks ometi igakülgselt varustatud!

Aga see, mida ma pidevast Humanas käimisest ja oma kirjust riietekapist saan, on tohutult palju positiivset emotsiooni. Võiks öelda, et teise ringi poodide külastamine on üks mu suurimatest hobidest. Ja on nii välja kujunenud, et just Humanast leian endale kõige rohkem sobilikke asju, ehkki teen iga paari kuu tagant tiiru ka mujal.

Vaatasin huvi pärast üle, kui palju raha ma eelmisel aastal teise ringi poodides oma riietele kulutasin, laste ja Abikaasa riideid ning kodukraami arvestamata. Jaanuar – €1. Mai – €7.53. Juuni – €42.44. Juuli – €23.29. August – €36.44. September – €12.35. Oktoober – €6. November – €7. Detsember – €6.

Pärast viit aastat lastega kodus olemist läksin lõpuks ometi tööle ja sain LÕPUKS OMETI ilusasti riides käia. Seelikud! Sukad! Kõrvarõngad! Idüll 😀 Esimene töökoht mind riiete ostmise suhtes nii väga ei sütitanudki – istusin seal oma kontorilaua taga ja nokitsesin enamik ajast omaette, peale kolleegide mind keegi eriti ei näinud, natuke riideid kodus ju oli, rahaline seis ka eriti kehv. Aga mais sain uue töö, avalikumas kohas 😛 – ja siis lõi naine minus täiega välja. Tööle sobilik (suve)garderoob vajas pärast pikka kodus olemise perioodi paratamatult uuendamist, suvel oli rahaliselt natuke kergem ka, nii et käisin Humanas suht suvalistel aegadel – ka siis, kui hinnad olid kallimad. Ja ostsin kuhjaga riideid 🙂

Septembris käisin korra uue kauba nädala kõige esimesel hommikul, aga tõdesin siis, et esiteks mulle see tunglemine ei istu, teiseks oli rahaline seis selleks ajaks stabiilselt kitsas. Seega tegin uue reegli, et käin Humanas ainult viimasel nädalal, alates kolmapäevast 😛 Ja olen sellest reeglist ka kenasti kinni pidanud.

Iga kord, kui ma Humanasse sisse astun ja neid värvilisi riideid täis stangesid näen (palju põnevam ja rikkalikum valik, kui nö tavalises riidepoes!), tekib minus tohutu elevus. Mida ilusat ma seekord leian? Mulle tohutult meeldib kiirelt riideid läbi lapata, kuhjadega proovikabiinis käia… Tavaline on see, et proovin ühe poeskäiguga selga 3×10 riideeset. Ära ostan neist lõpuks ehk kolm, vähemalt viimased kuud on nii läinud 🙂

Mulle nii tohutult meeldib see, et mul on riidekapis valikut. Et ma saan kanda iga päev erinevaid riideid, nii mitu nädalat järjest. Kas teate, millist tohutut elevust ja rahulolu ma olen viimased neli päeva tundnud, sest mul on olnud igal hommikul täiesti uued värvilised kõrvarõngad, millega sobitada kogu ülejäänud riietus? 😀

Pärast augustikuist ülevaadet tegin oma riidekapis sügisel põhjaliku suurpuhastuse. Andsin ära palju riideid, mida polnud ammu kandnud. Tõenäoliselt sattus nende hulka ka mõni samal suvel Humanast ostetud hilp. Aga mul pole selle vastu mitte kõige vähematki, otse vastupidi – mul on hea meel, et kõik on ringluses. Mulle meeldib ilusasti riides käia, mulle meeldib vaheldus, mul on samas vähe raha – seega on teise ringi poodides shoppamine minu jaoks ideaalne süümepiinade vaba naiselik hobi, mida saan endale võimaldada ka siis, kui eelarve on rangelt piiritletud. Ühtaegu on see minu jaoks väga õpetlik – järjest enam oskan realistlikult hinnata, mida ma ka reaalselt kandma hakkan ja mis sel hetkel ilus tundub, aga hiljem pigem seisma jääb. Eks vahel jääb midagi seisma ikkagi, see on paratamatus – aga sellisel juhul annan need asjad ka kiirelt ära.

Mõni kogub marke, mõni kingi, mina kogun ilusaid teise ringi poest ostetud riideid – see on tunduvalt praktilisem 🙂 Suurim nõrkus on seelikud ja kleidid, seejärel kõrvarõngad ja sukad – viimaseid muidugi teise ringi poest ei saa. Kõrvarõngaid leiab õnneks ka väga soodsalt, aga sukad on Eestis üsna kallid, nii et olen ostnud vaid mõned ühevärvilised neis toonides, mida kõige rohkem kannan, üldiselt kasutan vanu varusid ja mängin rohkem muude riietega. Väga palju kannan mugavaid pluuse ja kampsikuid, neid Humanast ikka leiab.

Müüa asju, mis ma olen ostnud teise ringi poest paari euroga? Tõesti ei viitsi 🙂 Müüki panen vaid need asjad, mis olen ostnud uuelt, aga pole mingil põhjusel siiski kandnud. Ära andnud olen väga palju ja annan edaspidigi. Sõpradele või lasterikaste perede liitu. Igakuiselt oma hobi eest €5-10 maksta, arvestades saadud positiivsete emotsioonide hulka ja igapäevaselt suurepärast väljanägemist – ma ütleks, et väga hästi kulutatud raha!

Vaiksed kiired päevad

13/11/2014 / igapäevaelu, rõõm, teise ringi mood / 2 Comments

Kiired selles mõttes, et tegemist jagub. Vaiksed selles mõttes, et midagi erilist ei toimu. Aga katsun aeg-ajalt siiski kirja panna, ka kõige üldisemad asjad. Analüüs on ikka kasuks.

Teisipäeval olime hommikupoolikul Poisiga kodus. Tegin kõik vajalikud toimetused ära, jäi aega ka kahekesi olemiseks. Lasin Poisil endale riided valida – õigemini tema valis seeliku ja mina ülejäänu sellega kokkusobiva. Valituks osutus pruun seelik, mille allääres on värvilised litrid – teadagi, mis silma jääb, see on laste lemmikseelik.

Poiss teab, et üks mu lemmikmänge on raudtee ehitamine, eelmise raudtee olime me mõni aeg tagasi just kasti pannud, sest see seisis rohkem niisama ja sealt joosti lihtsalt üle, nii et tükid olid taga. Nüüd vedas ta mind jälle raudteekasti juurde ja ehitasime uue. Meil käib see pigem nii, et mina ehitan, tema vaatab pealt ja sõidab rongide või autodega.

Tööpäev oli meeldiv nagu tavaliselt. Õhtul läksime mu ema juurde Poisile järele ja jäime Plika soovil sinna – lapsed vaatasid multikaid, mina sain süüa ja emaga jutustada. Abikaasa sai rahulikult üksi kodus olla ja puhata, meie jõudsime koju alles magamise ajaks.

Samas oli üsna keeruline lapsi ema juures koju minemiseks riidesse ja hiljem kodus magama saada. Kui on õhtu ja kell on juba kaheksa ligi, olen ma reeglina pikast päevast väsinud ja laste lollitamise tuju (iga pisiasja peale meeletult naermine ja teineteise üles keeramine sel ajal, kui nad peaks kas õue minekuks riidesse panema või rahulikult magamiseks valmistuma) paneb mu kannatuse tublisti proovile. Pole mingi probleem jääda alguses rahulikuks, aga kui seda rahulikku juttu lihtsalt ei kuulata, vaid sellest üle lõkerdatakse… Pole asjale veel head lahendust leidnud.

Väga hulluks asi õnneks ei läinud, oli küll veidi kõva hääle tegemist ja tülitsemist, aga saime nad siiski kenasti magama. Ise mõtlen, et töö/lasteaiapäevadel külas käimine vist siiski väga ei toimi – kui lapsed saavad viiest-kuuest alates kodus mängida, on nad ennast magamamineku ajaks enamasti piisavalt “välja elanud”, kui aga tulla õhtul kell kaheksa külast, kus nad on veel telekat vaadanud, siis on nad kodus kõike muud kui valmis magama minema. Peaks vist külaskäigud ikka pigem vabadele päevadele jätma.

Üks FB tuttav jagas just teemaga sobivat artiklit, kuidas saab vanem vähendada lasteaialapse stressi – nõuanded on kõik ju üsna tuttavad ja iseenesestmõistetavad, samas kipuvad ikka ununema, nii et minule tuli meelde tuletamine igal juhul kasuks. Katsun neid kõiki järgida ja loodan konfliktisituatsioonide vähenemisele.

(Mis tuletab meelde, et laupäeval oleme kutsutud Tage plika sünnipäevale ja laste taas plaani võetud lõunauni jääb seega vahele… Noh, minemata ikka ei jäta… Peab kuidagi hakkama saama)

Eile oli õnneks idüll. Plika oli küll hommikul taas viril, seega pidime uuesti kaisutama ja kõik eelmisel hommikul räägitud jutud uuesti ära rääkima, aga aitas jälle 🙂

Tööpäev oli pigem vaikne.

Sattusin üle pika aja Humanasse, polnud seal seekordse kauba ajal üldse käinud – see oli tegelikult täiesti sihilik otsus. Polnud eriti ei aega ega tahtmist ja rahaline seis on ka kitsas. Nüüd, kus päevahind oli lõpuks €1.50, tuulasin aga mõnuga. Käisin tunni aja jooksul kolm korda hunnikut riideid proovimas ning ostsin ühe villaseguse jaki (ma küll eelistan üldiselt pikemaid, aga rattasõidul on selline mugav) ja kaks imepehmet kudumit täpselt sellistes sügavates mõnusates sügistoonides, nagu mulle meeldib. Pilt ei saanud just kõige parem, sest valgusolud on teadagi olematud, aga aimu saate… See kõik siis €4.50 eest 🙂

Ja õhtu kodus oli eriti nauditav. Poiss oli ema juures söönud, Plika lasteaias… Seega ei tundnud me ülearu suuri süümekaid sellepärast, et soe söök tegemata jäi. Keetsin meile mõned munad, suuremas osas sõime värsket kraami – terve kausitäie mungube, banaani, õuna, külmutatud vaarikaid… Ühesõnaga lapsed olid rahul. Meie, kes me polnud päeva jooksul nii palju süüa saanud, sõime õhtul kell kümme veel ahjust tulnud sooja leiba.

Abikaasa käis õhtul üht arvutit parandamas, nii et me olime lastega pool ajast omaette. Toimetasin vaikselt oma tegemisi ja olin valmis pöörama lastele tähelepanu niipea, kui seda peaks vaja minema. Aga nad olid kahekesi nii mõnusas mänguhoos, et mul polnud teha muud, kui kõrvalt vaadata ja nautida. Teate seda vanusele 1+ mõeldud plastist vikerkaarevärvides poolkerade komplekti, mida saab teha nii torniks kui viieks palliks, mis mahuvad kõik üksteise sisse? Nendest tehti planeete ja terve mäng keerles selle ümber. Üks väike mehike, kes tavaliselt motika seljas istub, oli ühel mängimiseks ja teisel vist mingi teine mehike… Ja siis nad muudkui mängisid ja mõtlesid igasugu asju välja. No puhas rõõm oli, ausõna. Nii ma lihtsalt koristasin veidike ja veetsin hiljem aega erinevaid riidekomplekte selga proovides – et saada aru, millised olemasolevad pluusid uue lilla kampsiku alla kõige paremini sobivad.

Jalavann ja magamaminek olid samuti mõnusad ja rahulikud. Ja Abikaasa tundis end üle mitme päeva veidi kobedamalt, nii et ei vajunud õhtul kell kaheksa magama, vaid vaatasime koos Castle’it ja Bonesi.

Tänane hommik oli jälle veidi närviline, nii et kui Abikaasa ja lapsed olid lasteaia poole teel ning mina harjumuspäraseid hommikusi toimetusi tegin, olin alguses üsna pahas tujus. Paha tujuga tulevad teadagi meelde igasugu varasemad pahad asjad, mille üle siis ka hea puhiseda on. Kuna mulle aga tujutsemine üldse ei meeldi, siis ütlesin üsna kiirelt: “STOPP” ja hakkasin mõtlema, kuidas tuju paremaks teha. Panin küünla põlema ning mängima jõululaulu, mis mul eile pool päeva kummitas. Ja tõepoolest – nii läks tuju kohe paremaks. Kui siis Abikaasa veel korra kodust läbi tuli ja naljatlemisi küsis, mis pidu mul siin on, sain tallegi rahulikult paari lausega ära seletada nii tänahommikuse kui eelmises postituses mainitud paari õhtu taguse juhtumi ning minu tunded nendega seoses. Et mul oli halb, aga minu meelest oleks olnud tibake teistsuguse käitumisega võimalik neid probleeme ennetada. Nii et see sai ka südamelt ära ja ilma igasuguse tülita. Loodetavasti oleme järgmises sarnases situatsioonis juba targemad.

Lõpetuseks tahtsin näidata teile origamikomplekti, mille Plikale sünnipäevaks kinkisin. Meie viimase aja ühine tegevus on voltimine – enamasti voldin mina talle, lihtsamaid asju voldib ta minuga koos (no näiteks laeva ja mütsi jne). Mul on arvutis PDFina lapsepõlvest tuttav kollase kaanega Steinbergi “Paberist voltimine”, aga isegi täiskasvanuna rahulikult kõiki algvõtteid otsast peale tehes ei saa ma neist kõigist lihtsalt aru ja see ajab mind närvi. Olen otsinud ja teinud paar asja ka interneti õpetuste järgi – need on olnud arusaadavad, aga mulle lihtsalt ei meeldi netis sobrada, Plikaga koos veetmise aeg võiks olla arvutivaba. Nii et raamatupoes origami teema peale sattudes rõõmustasin väga ja valisin tükk aega, millist kinkida. Mulle meeldis väga see raamat, aga otsustasin lõpuks raha kokkuhoiu ja proovimise mõttes ühe tunduvalt odavama, ca €4 maksva komplekti kasuks, kus oli taustaks papist džungel ning kaasas 30 lehte paberit erinevate loomade voltimiseks. Raamat maksis €12, selles olid suuremad ja mõnusamad õpetused ning 50 suuremat paberit, aga polnud papist “tausta”. Ühesõnaga mõtlesin, et alustuseks sobib väike küll ja vaatab, kuidas sellega läheb – kui tundub, et on huvi, võib hiljem raamatu ka osta.

Nojah, sellest komplektist voltisin kõik loomad siiski mina – Plika voltis koos minuga ühe linnu, aga ülejäänu on tema jaoks veel veidi keeruline. Pakil on kirjas for ages over 5, adult assistance recommended – ehk on asi pigem selles, et minul pole piisavalt kannatust teda juhendada? 😛 Igal juhul on ta suurepäraselt rahul ka sellise töökorraldusega, et mina voldin, tema voldib mõne lihtsama asja, kleebib elukatele silmi pähe (need olid ka komplektis) ja muidugi MÄNGIB nendega. Nii et kink läks igati asja ette ja seda raamatut tahaks ikkagi ka 🙂 Mõne aasta pärast ehk, kus me saame koos voltida nii, et ta suudab juba ise juhendit järgida ning vajab vähem assisteerimist. Igal juhul on voltimine väga äge!

Homseks on mul suured plaanid – kell üks on linnas kokkusaamine ja ma pole nii ammu kesklinna sattunud, et tahaks igasugu asju teha, mis juba tükk aega meeles mõlguvad. Ema lubas autot laenata, see teeb liiklemise oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Plaanin suurt taaskasutusringi ning samuti kõigi ökopoodide külastust (mõtleks, ma pole senimaani jõudnud Mai ökopoodi, mis avati juba kevadel). Terve rida asju on üles kirjutatud, mida oleks vaja osta või vähemalt hinnauuringut teha (sest raha tuleb teadagi kokku hoida). Ootan kannatamatult!

Eelmise nädala teise ringi leiud

16/09/2014 / kodumajandus, rõõm, taaskasutus, teise ringi mood / Leave a Comment

Esmaspäeval ostsin Papiniidu Humanast kaks pluusi, mõlemad €2:

Reedel sain Ülejõe Humanast €1 eest pruuni kampsiku:

Uuskasutuskeskusest seelik, €2.50:

Jenny Krusest kaks vaasi (kokku €4.70) ja Sõbralt Sõbrale poest kolm klaasi (kokku €1.20):

August on ostukuu

30/08/2014 / edevuse laat, rõõm, teise ringi mood / 1 Comment

Nagu ma Liisile ükspäev muigamisi kommenteerisin – augustikuus pole mu blogis olnud muud, kui vaid “vaadake, mis ma ostsin” postitused. Sellel on peamiselt kolm põhjust – esiteks suvised allahindlused, teiseks fakt, et rahaline seis oli sel ühel ja ainsamal kuul parem, kui ülejäänud aasta jooksul (septembris jätkub tavapärane kokkuhoid). Ning kolmandaks – kes see suvel ikka blogi kirjutada viitsib, parematki teha. Selliseid sügavmõttelisemaid postitusi, mis nõuavad päriselt mõtlemist – neid mõtteid saab pigem heas seltskonnas suuliselt mõlgutatud. Sestap jah – blogisse jõuavad peamiselt ostud. Sest on ju ikkagi suve lõpp ja allahindlused ja üleüldine naiselik rõõm, kui midagi ilusat garderoobi lisandub.

Humanasse jõudsin pärast kuu alguse suurepärast saaki veel kahel korral – poolteist nädalat tagasi tegin tiiru Papiniidu Humanas ning täpselt nädal tagasi Tallinnas Järve keskuses. Mõlemal puhul sattusin poodi täpselt õigel ajal, mil happy houri raames kõik kraam -30% oli. €25 eest sain kolm seelikut, kaks toppi, ühe kampsiku, musta vöö, väikese musta õlakoti ja Poisile seljakoti.

Kaks seelikut jahedamaks ajaks:

Ja üks suvine, mis on tiba pikem, kui reeglina kannan, aga oli lihtsalt nii imeilus – Monsooni värvilisi riideid ma Londonis elades ikka imetlesin, aga osta ei lubanud rahakott toona midagi, räigelt kallid olid. Nüüd siis läks õnneks 😛

Heledat mugavat kampsikut, mida tööl peale tõmmata, kui konditsioneeritud ruumis jahe hakkab, otsisin terve suve. Ideaalset ei leidnudki, seega ostsin ära enam-vähem normaalse variandi, mis lõpuks Järve Humanas näppu jäi. Värvuselt võiks olla tibake heledam, eest võiks käia nööpidega kinni ja lõige võiks olla kinnisem, aga samas on kena, materjal on mõnus ja ei paista läbi, nii et selle raha eest küllalt. Ainult et suvi on vist läbi ja heleda seelikuga ma enam tööl ei käi, sestap jääb kampsik järgmist suvehooaega ootama.

Selle musta topi võtsin proovikabiini ainult selleks, et mul oli tol päeval väga kirju pluus seljas ja tahtsin värvilisi seelikuid millegi neutraalsemaga proovida. Olin ju eelmisel Humana tretil kolm erinevat lühikeste käistega musta pluusi ostnud ning vajadust neljanda järele, olgem ausad, polnud. Aga see oli nii mõnusast pehmest materjalist ja need voldikesed-krooked jällegi, mu nõrkus. Nii ta minuga koju rändaski.

Ja ehkki lillasid käisteta toppe mul juba ka leidub, siis see oli täpselt mu lemmiklilla (selline külmem, pigem sinaka kui punaka alatooniga) ja mulle meeldis see ülemine osa…

Olen juba mõnda aega mõelnud, et peaks oma väikese musta õlakoti välja vahetama – kasutan seda küll pigem harva, aga vahel on vaja ja senine variant on umbes aastast 2006 (kusjuures ka Humanast), mil mu maitse oli veidi teine. Nüüd leidsin enam-vähem normaalse ja mõtlesin, et võib ju ära osta, olemasolevast parem. Küll mitte ideaalne (veidi liiga tibilik mu jaoks), aga maksis ca €3, nii et kui midagi ägedamat leian, võin südamerahus välja vahetada. Ämblikmehe seljakotti nähes teadsin, kui väga see Poisile meeldiks, nii et haarasin kaasa. Ja musta peenikest vööd oli mul ka juba ammu vaja, sest olemasolev on üsna vana ja katkine. Mulle hullult meeldib see lipsuke seal ees – palju ägedam, kui tavaline pannal.

Nädal tagasi tegin ekspromtvisiidi Tallinna. Lihtsalt sattusin reedel Pipsiga rääkima, kelle puhkus hakkas just läbi saama ja tuli mõte, et läheks. Saime temaga laupäeval kokku ja shoppasime terve Kristiine läbi. Leidsin heledad lahtised kingad, mis olid üsna teisikud nondele, mis ma eelmisel suvel ostsin. Aga kuidas ma jätan ostmata mugavad ilusad Tamarise nahkkingad, mis on €55.95 pealt 50% alla hinnatud ja siis veel viimase paari lisaallahindlus 10%, nii et lõppkokkuvõttes maksin nende eest €22.66 😀 Kui ma praegused kingad ribadeks kannaks ja alles siis uusi otsima hakkaks, siis raudselt ei leiaks selle raha eest 😛

Noh, ja lõpetuseks juhtus veel nii, et paar päeva tagasi emaga kaasa lonkides leidsin Takko soodusstangelt ühe lilla pluusi, mille suurus oli XS, aga seljas oli paras, nii et koju ta minuga rändas. €6.99 hinnaga ma võin ju mõne pluusi uuelt ka osta…

Lastele ostsin täna Maximast neli paari odavaid sukkpükse, ehkki praegused VIST pole veel väikseks jäänud. Aga noh, jäid ette ja kasutasin juhust. Pildistada ei viitsinud 😛

Tegelikult läksin ma Maximasse hoopis riidepuid ostma, sest rohked uued riided ei mahu enam ammu kappi ära. Olen siiani eelistanud puidust riidepuid, aga kuna riidekapis on kitsas, ostsin seekord hoopis eriti peenikesed sametise materjaliga kaetud variandid – vahetasin oma kapist kümme veneaegset palju ruumi võtvat riidepuud välja, lisaks kaheksa uut ja tegelikult oleks umbes kuut riidepuud veel vaja, aga ma täitsa umbes ostsin (haa, Abikaasa läks nüüd uuesti poodi salatimaterjali ostma ja toob mulle puuduolevad ka ära). Kaks seelikupuud ostsin ka, rohkem ei olnud. Aga seelikupuudega on endiselt tõsine ikaldus – sellist sorti, nagu mulle kõige rohkem meeldib, LIHTSALT EI MÜÜDA. Ma ei teagi, kust ma neid nii palju saanud olen – mõned Londonist, kui seeliku ostmisel küsiti, kas soovin puud ka, aga nii palju ma kindlasti seelikuid ei ostnud, kui mul selliseid puid kodus on. Eestis sellist asja paraku ei küsita ja Humanas ma olen küll üritanud neid moosida, et müügu mulle, aga no ei olda nõus.

Need tänased, mis ma Maximast ostsin, on parimad, mis ma meie kaubandusest siiani leidnud olen – vähemalt laius on piisav, mitte nagu noil keskmistel, mis kunagi varem Novaluxist leidsin. Aga minu lemmikud on sellised, nagu fotol kõige all ja neid ma pole kuskil müügis näinud. Kui kellelgi on üle, siis palun andke või müüge mulle, hädasti oleks 10-15 seelikupuud juurde vaja!

Mida leiab minu riidekapist?

10/08/2014 / edevuse laat, teise ringi mood / 1 Comment

Seoses eelmise postitusega hakkasin mõtlema, et huvitav, kui palju asju mu riidekapist pärineb Humanast ja kui palju mujalt. No ja üldse, mis hinnaklassis riided mul on. Mis seal muud, kui hakkasin kokku lugema – mulle ju meeldib statistikat teha 😀

Kleite on viis – kaks Humanast (mõlemad €10), üks Reservedist (€15), üks hiina poest (€15), üks ema riidekapist.

Seelikuid on 25 – 16 Humanast, kaks andis Tage, kaks ostsin Londonist soodushinnaga (sellised soojemad villasegused ja korralikud, mõlemad maksid ilmselt ca £15), ühe veel Londonist, Camdeni turult, vist £5 eest (või oli £10? Ei mäleta, rohkem kindlasti mitte), üks Uuskasutuskeskusest (€2.50), üks kirbuturult (€1), üks Reservedist (soodukas €10), üks Zarast (199 kr).

Pikki pükse on kümme paari, aga ma ei kanna neid eriti 😛 Kolm paari Humanast, tõenäoliselt kõik €1, kodus kandmiseks. Ühed tumesinised linasegused laia lõikega Terranovast, ka kodus kandmiseks (täpselt samasugused olid heledad ka, need kandsin ribadeks, sinised pole nii kenad). Mustad laia lõikega veidrast libedast õhukesest riidest püksid Naomist – maksid äkki ca 200 kr ja olid nii pikad, et pidin lühemaks tegema 😀 Aga väga mugavad on, kannan ikka kodus vahel. Mustad viikarid fotopoes töötamise ajast (Monton ja 800 kr, aga töökoht maksis vist osa kinni). Mustad alt laienevad Londoni ajast Topshopi tall sectionist, mis olid üsna kallid (vist näiteks £32 vms), aga mida ma pole kunagi eriti kandnud. Mustad ja tumesinised skinny lõikega teksad Takkost (mõlemad €20, aga mustad olen nii halliks pesnud, et vist ei kanna enam) ning ühed tumesinised sirge säärega teksad, mis ma jaanuaris Londonist ostsin, aga mis on mulle nats laiad, nii et ka eriti ei kanna (£15). No ja üheteistkümnenda paari leiaks ilmselt veel kuskilt kapipõhjast, samamoodi halliks pestud skinny teksad, mis ma olen igaks juhuks alles jätnud “mustade tööde” jaoks.

Põlvpükse on viis paari – neli paari (kolmed õhukesed heledad ja ühed hallid velvetid) Humanast, ühed türkiissinised Londoni ajast, H&Mi soodukas vms, maksid £5, ma arvan – kandsin raseduse ajal viimati, aga on armsad, pole raatsinud ära anda.

Lühikesi pükse on viis paari – kolm paari (heledad, punased, pruunikad) Humanast, mustad teksad Seppäläst (täishind oli neil üle 400, ma ostsin soodukaga ja 96 kr), sinised lillelised Terranovast (odavad ja ostetud raseduse ajaks, sest venisid).

Retuuse kaks paari – mustad ja valged täpilised, mõlemad emalt saadud. Esimestega käin vahel kodus, teistega käisin joogas.

Käisteta/õlapaeltega toppe on 16. 10 Humanast, neli H&Mist (mahepuuvillast, kolm maksid €10, üks soodukaga €5), kaks New Yorkerist (ostetud hirmodavalt soodukaga raseduse ajal).

Lühikeste käistega toppe on 14. 8 Humanast, üks Uuskasutuskeskusest (€2.50), üks Pariisist (oli odav, äkki €5 vms), üks Takkost (oli kah odav, hinda ei mäleta), üks Reservedist (€10), üks New Yorkerist (ilmselt kah €10 kanti), üks ema kapist.

Lühikeste käistega viisakamaid pluuse (selliseid eest nööpidega ja kehasse õmmeldud) on kuus – neli Humanast, kaks ema kapist.

Poolpikkade/pikkade käistega pluuse on 20. Üheksa Humanast, kolm Reservedist (199 kr, €8, ema sünnipäevakink), kaks Primarkist (mõlemad £6 kandis, täpselt ei mäleta), üks Espriti oma kuskilt Soome keskusest (€15), üks Kapp Ahlist (€8), üks A&G-st (ema ostis), üks Liisilt, üks ema kapist, üks õekeselt.

Sviitreid/kampsuneid on 10. Neli Humanast, kaks H&Mist (£5, €18), üks TK Maxxist (£13), üks Lindexist (€20), üks Terranovast (99 kr), üks Abikaasa õelt.

Suviseid jakke on neli. Üks Humanast (€13.49), üks Seppäläst (€35), üks Reservedist (€20), üks New Yorkerist (€20).

Kingi, pesu, sukki, mütse-salle-kindaid, mantleid-jopesid, õlakotte ja kõrvarõngaid ei viitsi üle lugeda. Las jääda midagi teiseks korraks ka 😀

Kokku 122, neist Humanast 64. Nii et jah, pool garderoobi 😀 Humana puhul mainisin ära vaid kallimad hinnad, üldiselt olen maksnud sealsete asjade eest €1-5.

Üldiselt nii ongi, et lihtsamate riiete eest (topid, pluusid, seelikud) ma üle €5 väga maksta ei taha, vajalike asjade puhul võin ka €10 maksta. Kleidid, pikad püksid, jakid, kampsunid – nende eest võin häda pärast rohkem välja käia. Esimene eelistus on alati teise ringi kraam ja mida sealt ei saa, seda otsin tavapoodidest – enamasti soodukate ajal. Reserved, H&M, New Yorker ja Seppälä on vist need poed, kust ma kõige tihemini miskit leian.

Jalatsid ja joped-mantlid – neile on kindlasti kõige rohkem kulunud. Kui tuju tuleb, teen kunagi neist ka ülevaate.

Aga rääkides nendest 122 üles loetud asjast, siis toppidest ma muidugi pooli eriti ei kanna, pikkadest pükstest enamikku ka harva, seelikutest kolmandikku üsna harva, kampsunitest-sviitritest pooli üsna harva jne. Ma ikka harvendan aeg-ajalt kappi ja viskan kraami välja, aga kõike ju kohe ei raatsi… Erinevatel aegadel on erinevad lemmikud – näiteks punased lühikesed püksid, mis ma eelmisel suvel Humanast ostsin, tundusid siis liiga kitsad, nii et jäid seisma, sel suvel aga on need ühe topiga mu lemmik vabaaja riietus, samas kui eelmisel suvel palju kantud heledad lühikesed püksid on sel suvel enamik ajast sahtlis olnud.

Sellepärast ongi hea käia teise ringi poodides – kui €1.50 maksnud asi kappi seisma jääb, siis ei ole erilist häda 😛 Ma katsun küll hoolega valida, aga ikka saab alles aja jooksul aru, milline riie saab lemmikuks ja milline mitte.