elu koos kassi(de)ga – Page 23

Nüüd võivad jõulud tulla

19/11/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, kodumajandus, rõõm / 2 Comments

Eilsele vastukaaluks oli täna absoluutselt asjalik päev.

Hommikul voodis uneledes kuulsin, kuidas miskit vastu katust rabistab… Novat siis esimene lumi 😀 Mis alguses oli pigem rahe, aga hiljem täitsa helbed hõljusid.

Nagu pühapäeval ikka, käisime esimese asjana jõusaalis – tükk aega oli allkorrusel privaatjõusaal, me like! Vanapaberi ja taara viisime ära, Selveris käisime… Kodus lappisin kuivatitäie pesu kokku ja juba kell kaks 😀 sõime hommikust. Siis istusin natukeseks maha, et kulud kirja panna, aga kella kolmest läksin kappe koristama ja… Täitsa lõpp, õhtuni koristasin! Tagumise esiku kapid said kõik korda, pakkisime juba ära andmise asjad autosse ära, siis tuli meelde, et elutoas on ka üks kapp ja üks sahtel, mis koristamist vajavad… No jätkasin siis, sorteerisin muuhulgas ära hunniku telefonide kaitseklaase ja taguseid, panin neile kleepsud peale, et mis mudelile sobivad ja näe, sai veel ära andmiseks asju juurde.

Lisaks oli mul plaanis kapikoristuse kõrvalt dušinurk puhtaks küürida – katlakivi ja seebijäägid, üsna jube. No mitte nii jube, kui eelmise aasta sügisel, aga meil vahepeal oli seal pirn, mis vähem valgust andis, kui Kaaslane selle siis normaalse pirni vastu vahetas, nägin jälle, kui räpane kõik välja näeb 😀 Tegin pinnad märjaks, pihustasin katlakivieemaldi peale, läksin kappe koristama… Mingi hetk tuli meelde, lasin uuesti vett peale… Siis unustasin täielikult ära 😀 Õhtul peale kaheksat alles meenus, Kaaslane oli vahepeal isegi jõudnud duši all käia ja ei saanud midagi aru 😀 Igatahes, lasin siis jälle kõik veega üle ja kõik tuli üsna kergelt metallnuustikuga hõõrudes maha, ei pidanud erilist vaeva nägema ega tunde küürima. Ütleks, et 10 minutit ja korras. No vb oli 20, ma ei tea, ega ma ei vaadanud. Põhiline, et lihtne tundus seekord 😀

Nii et nüüd võivad jõulud tulla. Täpsemini siis alustuseks kuusk – palusin kolmandat aastat metsaomanikust sõbrannalt, lubas tuua.

Uhh… Ma ju ütlesin, et kui ma ennast kokku võtan, siis see on paari tunni töö. No ok, kuue tunni töö 😀 Aga ikkagi, ainult pool päeva! Ise ka ei usu, et tehtud! Nii kaua lükkasin edasi seda, nüüd lõpuks ometi tehtud! Imeline tunne on!

Postituse lõpetuseks mõned kasspildid ikka kah, kuidas siis muidu.

Me ostame ikka aeg-ajalt kassidele kana (pool)tiibu – alati, kui Selverist poole hinnaga leiame. Tänased olid väikesed, iga kassi kaussi sai 2-3 tükki. Hiljem vedas Siim kõigi teiste kasside näritud kondid keskpõrandale kokku 😀

Kaks kassi

18/11/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu / Leave a Comment

Võiks ju eeldada, et laupäeval on rohkem aega kõige jaoks, aga vahel on hoopis nii, et uni jääb sinust sõltumatutel asjaoludel kuuetunniseks ja järgmisel päeval ei funktsioneeri just kõige efektiivsemalt. Ehk siis mu tänase päeva saavutused on kolme masinatäie pesu pesemine ja lõhesupi tegemine. Nüüd olen omadega läbi ja lähen varakult magama, siis vast homseks jälle adekvaatne 🙂

Teie aga leidke pildilt kaks kassi 😀

Hilisõhtuseid kassipilte

15/11/2023 / elu koos kassi(de)ga / Leave a Comment

Prioriteedid on ilmselgelt mujal. Kassikuhja all lugemine, kasside ja Kaaslase silitamine ning lastega jutustamine on kõik palju olulisemad vaba aja tegevused kul blogimine 🙂 Äkki nädalavahetusel on aega ja jaksu midagi sisulisemat kirjutada?

Lubasin endale, et ei osta enne koju mitte ühtki uut küünalt, kui imelikud küünlad, mis on aastaid sahtlis oma aega oodanud, saavad ära tarbitud. Näiteks oli seal pakk neid ülipeenikesi küünlaid – mäletate oma lapsepõlvest, kuidas päris küünlaid kuuse külge pandi? 😀 Kuidas kuused põlema ei läinud, küsin ma? 😀 Igatahes lähenesin asjale loominguliselt ja leidsin viisi nende ära kasutamiseks 😀

Aga üldiselt jah, mis muud, kui veel kassipilte 😀

Kodukontor

14/11/2023 / elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, rõõm, tervis / 3 Comments

Olen reedest saati tõbine olnud. Ei miskit tõsist – algas öise kurguvaluga, mis pärast soolaveega kuristamist hommikuks kadunud oli, selle asemel aga väsimus ja paks pea, nii et suurt midagi teha ei jaksanud. Laupäeva hommikul tegin covid testi, mis oli negatiivne – võtsin paratsetamooli ja sõitsime Tallinnasse. Paratsetamool töötas ülihästi, enesetunne normaliseerus täiesti… Päeva peale aga tekkis köha ja pühapäeva õhtupoolikul pärast tunnipikkust vestlust autos kadus pool häält. Ja nii ta on jätkunud – selle mööndusega, et hääl oli eile õige tibake pühapäevast parem ja täna juba oluliselt parem, aga veel mitte päris korras. Köha tundub kinnine ja muutusteta. Jumala pikalt saan köhimata olla, aga vahelduva eduga käivad köhahood peal. Neelan igasugu taimseid kapsleid ja vitamiine, joon liitrite kaupa ingveri-sidruni ja köhateed. Tegin eile õhtul igaks juhuks teise covid testi, endiselt negatiivne (teste oli õnneks üks karp alles, mis kunagi lastele koolis jagati – kui poleks olnud, siis poleks neid nii palju teinud kah :D). Lõhna- ja maitsemeel on alles, kohv maitseb endiselt 😀 Enesetunne on muidu kobe. Aga… Tööle minna ikkagi ei julge, sest äkki nakatan kedagi ja seda häda pole ometi vaja. Parem köhin siis kodus. Ehkki see köha ei idane ega mädane ja ma ei tea, kui kaua ma peaks kodus olema niiviisi. Kolmapäev on näiteks jõusaalipäev ja sinna tahaks ikka minna 😀 Aga krt, vist oleks targem vahele jätta. Nädalavahetusel vast juba julgeb küll trenni minna.

Kodukontor on praeguseks harjumatu, aga kui tuleb olla, siis tuleb nautida. Saatsin täna lapsed ~~tööle~~ kooli 😀 ning nautisin rahu, vaikust ja üksindust. Olin tänulik Kaaslase poolt pliidi alla tehtud tule eest, tema eile toodud köhatee eest, tema Alexa värske home office seadistuse eest, mille aktiveerides soojuspump ka aeg-ajalt päeval töötab… Selle eest, et mu töö iseloom võimaldab kodus töötada. Üleüldse oma võrratu kodu ja kasside eest. Panin jõulutuled üles, sest nagu ühes varasemas postituses mainisin, november on meie peres nüüd ametlikult jõuluootuskuu – ja nii sai kodune kontor veel hubasem.