Fifty Shades…
…of Black:
Seda vaatan ma kindlasti 😀
Ma olen lugenud neid arvustusi uue Bondi kohta, nagu ikka seinast seina – mõni ütleb, et parim, mõni, et täielik jama. Ja näiteks Abikaasa kurtis ka, et jubedalt venis. Aga ma ei tea, on’s asi selles, et ma olen nii lootusetu fänn või et Craig mulle nüüd lõpuks ometi seks tundub, aga ma täiega nautisin kogu filmi. Ok, jah, kohati tõesti tibake venis, aga mind see ei häirinud.
Ma arvan, see meeldis mulle Craigi eelmistest rohkem sellepärast, et oli rohkem seksi ja rohkem nalja. Need, kes varasemaid Craigi Bonde kiitsid, tõid esile, et Ian Flemingi Bond oligi sünge. Et filmides tehti ta hoopis teistsuguseks, kui tema looja oli mõelnud. Et nüüd on hea ja tõesem. Noh… Mulle meeldib filmi-Bond 🙂
Aga kas ei olnud mitte nii, et kui Spectret alles filmiti, siis kinnitasid kõik filmiga seotud isikud otsekui ühest suust, et kurikael EI ole Blofeld? Või ma mäletan valesti? Igatahes, üle pika aja ka selline paha, keda ma tõeliselt nautisin. Seks mees kah. No vabandust, ma olen nii tühine ja mulle meeldib, kui Bondi filmides on seksikad näitlejad.
Naised jätsid pigem külmaks, sest imelise punapea Eva Greeni vastu ei saa keegi. Aga samas täitsa okeid olid.
Judi Denchi M jääb minu jaoks muidugi alati minu ainsaks ja õigeks ja Ralph Fiennes on mu meelest endiselt kole, aga ta oli ka täitsa okei.
Q meeldis mulle Skyfallis rohkem. Nüüd ta oli kuidagi liiga Bondi tallaaluseks tehtud. Äpu mulje jättis. Samas pandav oli ta ikka 😀
No ühesõnaga, mulle väga meeldis. Ülimõnus oli üle pika aja näha Bondi jälle kinos suurel ekraanil. Ostsin seekord kõige kallimad piletid tagumisse ritta, millel nimeks love seat. Ideaalne filmi vaatamiseks ja jalgadel oli mõnusalt ruumi, aga sellega panid nad mu meelest küll mööda, et toolidel oli ühine vaid istme osa, aga mitte seljatugi – kuidas seal siis mõnusalt kaisutada, kui küünarnukk kogu aeg sinna seljatugede vahelisse prakku ära kaob… Ja popcorn oli õudselt soolane 🙂 Aga need olid siiski pisiasjad, mis üldist naudingut mitte kuidagi ei seganud.
Me alustasime üksvahe Abikaasaga Bondi-saagat otsast peale, jõudsime vist umbes viienda filmini, kui jäi pooleli… Aga ei, vist ikka kaugemale, sest Lazenby sai nagu ka ära vaadatud. Kus siis pooleli jäi, ei mäleta, lõppu kindlasti ei jõudnud. Peaks vist uuesti otsast peale alustama. Vanu Bonde on ikka tore vaadata 😀 Kuidagi tuleb ju järgmised 2+ aastat uue Bondini ära sisustada…
Kuulasin just uue Bondi nimilaulu – Sam Smith “Writing’s On The Wall”. No ma ei tea, ei ole minu tassike teed. Laul ise on kusjuures üsna okei, aga mul hakkab peaaegu füüsiliselt halb, kuulates selles konkreetses esituses nii kõrget meeshäält. Oleks sama laul kas meeshääle poolt madalamas helistikus või lihtsalt naise esituses, oleks mitu korda parem.
Naispeategelased ei ole kah seekord eriti pandavad. Tahaks rohkem silmailu 😛 Aga no ega ma seepärast filmi vähema õhinaga ei oota!
Muidugi ei tule midagi välja mu plaanist minna kinno kõige esimesel õhtul, sest noh, Plika sünnipäevapidu… Ja muidugi ei või olla rohkem seansse, kui 18.30 ja 00.00. Kui oleks näiteks 21.00, siis võib-olla isegi mängiks välja, parseldaks lapsed Plika sünnipäevaõhtul emale maha ja… 😀 Aga keskköö oleks siiski veidi ekstreem.
Laupäeva õhtul äkki, kui ema on nõus lapsed endale võtma. Ainult esimeseks päevaks on praegu võimalik pileteid osta, nii et kui peale passida, millal järgmiste päevade müük lahti läheb, peaks head kohad saama küll…
Sest kui miski on püha, siis see, et uut Bondi tuleb vaadata kindlasti kinos ja soovitavalt kõige esimesel õhtul. Üle-eelmise Bondi ajal sündis päev enne esilinastust Plika. Eelmise Bondi ajal olime Norras. Nüüd saab lõpuks ometi seda traditsiooni jätkata!
Lubasin Plikale möödunud nädalal, et teeme millalgi filmiõhtu ja vaatan temaga Frozenit. Esialgne plaan oli küll mõlema lapsega, aga kuna Abikaasa läks täna Poisiga oma õele külla ning meie Plikaga kahekesi koju jäime, vaatasimegi kahekesi.
Popkorniga katsin õhukeselt poti põhja… Nagu näha, oli seegi liiast 🙂 Oleks võinud vabalt teise poti võtta, mis on umbes sama laia põhjaga, aga kõrgem… Aga sellel pole läbipaistvat kaant 🙂 Ja nii vahva on vaadata, kuidas maisiterad hüplevad ja plahvatavad. No ja midagi ju ei juhtunud ka – kaas jäi peale 😀 Paras kogus kahele, et filmi ajal isu täis pugida.
Nii et vedelesime voodis, mugisime popkorni ja rüüpasime teed. Idüll. Ja Frozen on mul siis nüüd lõpuks nähtud. Teist korda ei viitsiks 😛 Elsat oli ilus vaadata, aga see ülejäänud iba… No liiga vana olen, mis teha. Kunagi Jääaega küll täiega fännasin, see oli ülikoolis – ei tea, kas see enam meeldiks?
Kõige naljakam koht oli minu jaoks terves filmis see, kui Kristoffi saan (või misasi see tal oligi?) õhku lendas ja ta pobises: “Just tegin viimase osamakse”. Küüniline tänapäeva inimene, seda ma olen.
Kui Maris Eestis käis, sain temalt hilinenud sünnipäevakingiks Apollo kinkekaarte. Käisin küll mitu korda poes uitamas, aga ei suutnud kuidagi otsustada, mille peale sooviksin neid kulutada.
Mai lõpus lugesin, et ilmub Minu Eesti 3. Esimene mõte – kahju, et varem ei ilmunud, oleks saanud sünnipäevakingiks paluda. Järgmine mõte – aga ma ju saangi 😀
Kui Tartus Kessul külas käisime, siis soovitas ta meil minna perega Supilinna Salaseltsi vaatama, et olevat tõeliselt mõnus film. Eile käisimegi. Muidugi oleks võinud ette teada, et kui filmis on midagi vähekenegi actionit meenutavat, siis Plika hakkab kartma ja ei taha vaadata… Pidime talle üsna filmi alguses vanaema järele tellima, kolmekesi vaatasime lõpuni.
Tõsiselt hea film oli, sobilik nii suurtele kui väikestele. Väga soojalt soovitan! Mulle tavaliselt Eesti filmid pigem ei meeldi, reeglina on need sünged või masendavad. Aga see oli lahe – lõbus ja põnev ja eestlaste kohta hästi näideldud. Ma armastan Tartut ja Supilinna, ka sellepärast oli vaatamine nii nauditav. Ja väga vahvalt oli kokku miksitud vanaaegsemat sorti väljanägemisega elukeskkond ja riided tänapäeva moodsa tehnikaga – läpakate ja nutikatega.
Ühesõnaga absoluutselt suurepärane sünnipäevakingitus 🙂