Tänase päeva otsus: ostame aurutaja
Kuna ma siin mitmendat päeva ökopilves hõljun ja vastavatel teemadel (mahetoit, riidemähkmed jne) mõtisklen, jõudsin täna kuidagi mõtteni, et peaks ostma aurutaja – sellega on ju jube hea igasuguseid juurikaid ja muudki valmistada, kõik vitamiinid jäävad alles ja puha. Lugesin siis jälle mitmelt poolt kõvasti arvustusi ja valisin lõpuks sellise välja (Tefali kohta kurdeti, et minevat aktiivselt kasutusel ruttu katki, sest on üleni plastikust, Russell Hobbs oli teine arvestatav valik, aga Morphy Richards jäi siiski peale, nende järelteenindust kiideti ka). Nüüd on ainult küsimus, kas peaks julgema tellida sihukesest netipoest (ilmselt ei julge), kus about as ja terms and conditions all pole midagi kirjas, samuti ei tule mingit infot googeldades välja – no see on kas alles alustav pood või siis petupood. Seal maksab see £22, mujalt alla £40 eriti ei saa – osades kohtades on odavamad, aga postikulu nullib vaheltkasu suht ära ja no jällegi – usaldusväärsus. Amazonist vähemalt teab, et jõuab kohale.
Nii et kui Abikaasa järgmisel reedel palka saab, tellime ära. Ja mahejuurikate kasti ka. Ja oi, kuidas siis hakkab süüa saama 😛
Üleüldiselt tunneme puudust igasugustest asjadest, mis meil Tartus panipaika ära pakitud on – näiteks tekki ja patju oleks vaja (meil endal on nüüd küll suur tekk ja üks padi olemas, aga teine puudu ja külalistele pole ka miskit), suurt potti ja panni (Abikaasa vanaema kinkis meile soolaleivaks komplekti, me ei jõudnud kasutadagi, sest Tartu korteris olid olemas), blenderit Plikale smuutide valmistamiseks (mis on pealegi UK pistikuga – lihtsalt ei mahtunud kohvrisse) – ja Abikaasa õed tulevad novembri alguses autoga, nii et need mahuks vabalt peale. Ainus häda on selles, et õed ja auto on Pärnus, aga asjad Tartus ja enamik neist üle mõistuse korralikult ära pakitud, nii et sealt on väga raske midagi üles leida. Blender vist isegi jäi sisse pakkimata (ei mäleta… Annekas, räägi, kas on väljas?), pann ja potid olid oma originaalpakendis, mida ehk ka üle ei pakkinud (mina seda igal juhul ei teinud, Abikaasa arvas, et tema võis vabalt teha), nii et ehk oleks leitav, aga tekk ja padjad… Jumal teab. Ja neid asju, mida me tahaks, on veelgi. Grr.
Oh, ja ma tahan jälle DVD-sid osta. Ei ole väga mõttekas raha kulutamise viis, ma tean. Aga ma tahtsin neid juba siis, kui ennist Londonis elasin. Ja juba enne seda. Ja nüüd endiselt. Ma olen FÄNN. Gilmore Girls (£43.99), SATC (£49.99+£4.49), Brosnani Bond (£14.77) – peale SATCi on kõik tunduvalt odavamad kui toona, kiusatus on niiiii suur. Aga eks ma hoian ennast tagasi… Vähemalt nii kaua, kuni on selge, kuidas meil rahaasjad olema saavad. Siis võib uuesti mõelda. Või Abikaasalt jõulukinki küsida 😛