Ma ei tea, mis värk on, aga mul on viimasel ajal kogu aeg lõpmata mõnus olla. Tähendab, eks ma iga päev lähen vahel ikka närvi ja pahandan kellegagi, aga seda juhtub tavalisest oluliselt vähem, valdava osa ajast olen eluga hirmus rahul.
Tõenäoliselt on asja taga remondi suhtes ümber otsustamine. Plaanisime liiga suurt tükki hammustada, ei jõudnud aga neid plaane kuidagi valmis ja kogu aeg oli rõhuv tunne, et tuleks kähku palju suuri otsuseid teha. Nüüd on sellised plaanid, mille välja mõtlemine ja ellu viimine on puhas rõõm ning asjad liiguvad mõnusalt edasi – ei pea üle pingutama, sest nendega jõuab ka aeglasemas tempos suve jooksul valmis. Võib rahulikumalt võtta, aga samas oleme viimasel ajal just rohkem ära teha jõudnud kui enne – ikka sellepärast, et nüüd käib jõud asjast paremini üle.
Eile oli Abikaasal niisiis vaba päev. Kutsusime Kaidi isa külla, et ta meie elektrisüsteemi lõpuks üle vaataks (olevat paras porno) ja ütleks, kuidas me saame seda ajutiselt nii palju putitada, et teisel pool pesumasinat ja sügavkülma hoida, ilma et korgid läbi läheks. Abikaasa peaks nüüd täna-homme materjalid ära ostma ja mõne päeva pärast saab sellega loodetavasti ühele poole.
Ema oli Tallinnas, kus ta käib alati bussiga, nii et saime tema auto päevaks kasutada. Kutsusime Abikaasa ema ja õe siia lapsi hoidma, et ise esikusse nagisid/mütsiriiulit/vms otsima minna ning mõned uksehinged ja muud taolist nodi osta. Kuna mööblipoes olid kõik riiulid ja nagid jube kallid ning välimuselt mingit muljet ei jätnud, torkas pähe hoopis kasutatud mööbli poodides üks tiir teha. Ma ükskord Tagega käisin, helistasin talle mälu värskendamiseks, ühe poe asukoht oli ununenud. Käisime Riia mnt Shalomis ja Aleksandri pubi vastas asuvas Samaarias, kus kohtasime Abikaasa ema endist töökaaslast, kes ütles, et Tallinna mnt Humana maja allkorrusel on nüüd ka üks uus pood Sõbralt sõbrale, lõpetuseks läksime siis sinna.
Ma alati nois kasutatud kraami kauplustes vaatan ja vaimustun ja imestan, MIKS ma peaks ostma mööblit uuena kalli raha eest, kui seal on palju ägedamaid ja odavamaid asju. Nagisid ja mütsiriiuleid liigub muidugi nii vähe, et need ostetakse kiirelt ära ja me ei saanud midagi, aga igasugu ägedaid diivaneid ja tugitoole ja lihtsalt toole ja laudu ja kappe (eriti meeldisid meile mõlemale nurgakapid) ja kõikvõimalikku muud nodi… Kui midagi sellist vaja peaks minema, siis läheme kindlasti uuele tiirule.
Sõbralt sõbrale poest ostsin ma paar asja küll. €1.60 eest mõnusalt suure puulusika, €3.20 eest musta seeliku, 96 sendi eest Plikale põlle (see on küll väheke suurematele mõeldud, aga õnneks liiga suur pole, ta oli sellest vaimustuses)… Ja €20 eest vaiba. Jajaa, täitsa sünteetilise vaiba. Ja uskuge mind, see oli täiesti plaaniväline ost, aga see lihtsalt hakkas silma ja hakkas meeldima ja kui me veel lõpuks tükk aega arutasime, kas osta või mitte, siis tegi müüja veel natuke alla ka (€22 -> €20) ja noh, nii me selle ära ostsimegi. Vaatasin kaltsuvaipu ka, mis olid muidugi veel kümme korda odavamad, aga üsna väiksed ja värvid ei meeldinud väga.
Pood meeldis igatahes väga, nii tore, et Pärnusse selliseid kohti juurde tekib.
No ja siis ma läksin veel Humanasse, et piiluda, kas seal ka äkki kaltsuvaipu on ja helistasin viie minuti pärast Abikaasale, kes oli vahepeal oma õelapse üle tee asuvast lasteaiast ära toonud, et mingu nad autoga koju, ma tahan veel pikalt ringi vaadata ja võin hiljem bussiga järele tulla. €3 päev oli ja ma proovisin mitukümmend asja selga, lõpuks ostsin ainult kaks – põlvpüksid ja velvetseeliku, mõlemad istuvad ideaalselt, ma olen väga rahul.
Kui ma lõpuks koju jõudsin, avastasin köögilaualt ämbri ja suure kasti maasikaid. Küsisin hämmastunult, kust need tulid – Abikaasa ema oli meie maasikapeenrad tühjaks korjanud 😀 Meil on päris palju maasikaid jah, aga mina korjasin siiani kausi päevas ja ainult kõige tumepunasemaid, enda meelest olin korralikult korjanud… No vat siis. Kasti andsime neile kaasa, ämbri puhastasin ära ja saime kaheksa karpi toormoosi sügavkülma. Ja meil peaks sealt veel päris palju maasikaid tulema, ehk saame see aasta ilma turult talvevarude ostmiseta läbi.
Lisaks oli Abikaasa ema meie porgandipeenart rohinud, kartuleid mullanud ja hunniku tilli korjanud – no lapsed ju magasid, tal oli igav 😀 Tema on ühesõnaga meie aiahaldjas.
Oma käikude tulemusena otsustasime, et kui säästuremont, siis säästuremont, tuleb ikka mööbel ka ise teha. Nägime ühes kasutatud mööbli poes kitsast ja kõrget valget riiulit, mille eest €30 küll maksma ei kippunud (€10 ehk oleks maksnud), aga mis andis idee teha ise meile veel sobivamates mõõtudes riiul ja see valgeks värvida, meil peaks sobivat materjali olema küll. Nagide koha pealt juhtis Tage mu heale ideele, vot selline on plaanis teha. Eks näis kas meie plaanidest ka asja saab, praegu tunduvad igatahes vägagi teostatavad 🙂
Ja lõpetuseks veel puhast rõõmu laste une teemal. Ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii või Plika ongi hakanud jälle paremini magama jääma. Me enam väga ei sunni ka – lõunal läheb voodisse kahe paiku, õhtul kümme-üksteist. Lõuna ajal võib ta tund-poolteist omaette rääkida, aga toast välja eriti ei tule ja lõpuks jääb magama. Õhtuti saab endaga üsna hästi ise hakkama, sellist nuttu ja jorinat nagu eelmisel suvel enam absoluutselt pole. Eks ta ikka tahab natuke meie tähelepanu ja väsinuna viriseb kergemini, aga üldiselt on superluks, muidu me ei lubaks tal mingil juhul nii kaua üleval olla.
Poisi kaks viimast ööd on ka üsna imelised olnud. Üleeile oli ta õhtul üsna vara väsinud ja sai juba kaheksast voodisse pandud, uinus seal kohe ja ärkas hommikul veerand seitsmest rõõmsalt. Eile õhtul käisid lapsed Abikaasaga küla peal ja jõudsid koju peale üheksat, nii et Poiss sai magama alles kolmveerand kümme – uinus jälle probleemideta ja ärkas rõõmsalt pool kaheksa!!! Ma ise muidugi olen programmeeritud kuue-seitsme vahel ärkama, nii et ma ülejäänud aja vedelesin voodis ja vaatasin kella 😛 Igatahes superluks, ei mingeid öiseid ärkamisi.
Plika ajal ei tulnud selle pealegi, et võiks proovida, mis juhtub siis, kui jätta ta oma voodisse ja ise oma magamine teise tuppa kolida. Äkki oleks temaga samamoodi läinud ja poleks nädalapikkust üsna vaevalise algusega öist tissivõõrutust vaja olnudki? No eks lapsed on erinevad ka… Igatahes kolmandaga ma enam ei kõhkleks, katsetaks juba nooremagagi eraldi tubades magamist.
Ühesõnaga… Mis ma nüüd tahtsingi öelda… Suvi on mõnus 🙂 Ja homme on reede, mis tähendab, et Abikaasa on varsti jälle kaks päeva kodus… Ja siis veel viimane töönädal ja siis on puhkus ja remont 😀