igapäevaelu

Täna oli selline pooletoobine päev, kus alguses mitte miski ei edenenud ja mitte midagi ei viitsinud. Väga laisk asjaolude sunnil siiski olla ei lastud – oli vaja Poisiga tehnokontrollis ja endal hambaarsti juures käia.

Poiss oli paarsada grammi juurde võtnud, pikkust polnud üldse tulnud.

Hambaarsti juures parandati esihammaste asemel üht salakavalat auku, mis tuli välja hambakivi alt vms, igatahes avastas selle alles hügienist, kui ma teist korda tema juures käisin. Sain kõik see pool tundi kuulda hambaarsti siunamist, kui lolli koha peal see auk on. Lõbus oli 😀

Jätsin eelmisel nädalal mahepoes käies pesugeeli ostmata, sest neil oli lahtine otsas ja tahtsin tingimata oma pudelisse. Täna läksin siis rõõmsalt poodi ja mõni hetk enne uksest sisse astumist tuli meelde, et pudel jäi muidugi koju. Ukse peal põrkasin kokku Mormelariga, kes rääkis, kuidas tema oma poelisti koju unustas, nii et vähemalt polnud ma ainus tuulepea. Ostsin siis ikkagi uue pudeli, sest ma iga päev linnas ei käi, aga pesugeel oli juba täiesti otsas. Veidi enne koju jõudmist avastasin, et olen rõõsa koore topsi õnnetult muljunud, nii et pragu sees, ning riidekott, kinnas, jope külg ja teksad on kõik koort täis. Hea, et see pesugeel ikka ostetud sai, eks. Ja hea, et ma siis nüüd jäätist teha saan. Urr!

Kuna homme tuleb mulle klassiõde külla, siis oli vaja õhtul ikkagi asjalikuks hakata. Tegime lastele vanni ning panime nad kaheksast voodisse. Abikaasa keetis seljankat, mina koristasin elamist, küürisin natuke vannituba, pesin kaks masinatäit pesu ja…

Kui oleks puhast marlit või muud sobivat riiet, oleks kohupiima ka teinud, aga pole siin midagi sobivat (vana kaltsu või Poisi marlimähet toidutegemiseks just kasutada ei taha, eks), seega homme muretseb marli ja teeb siis. Jogurtit peaks kah jälle tegema – unustasin enda tehtust osa juuretiseks jätta, nii et ostsin Saidafarmi oma… Koogiretsepti otsisin homseks välja, sinna saab kah osa hapupiima ära kulutada + neid õunu, mis meil tükk aega seisavad. Pool on kindlasti juba ära mädanenud kah.

Kui pesumasin lõpetaks, siis saaks magama minna, päris väsinud on nüüd olla. Samas ühe osa Gossip Girli võiks ju kah veel ära vaadata 😛

Ahjaa, kurtsin hiljuti emale, et hädasti oleks vaja suuri keeratava korgiga klaaspudeleid maapiima jaoks, aga kaltsukatiirult ei leidnud midagi sobivat ja vein ka üldse ei isuta. Selle peale tõi ta mulle täna sellest Riia mnt veidrast nõudepoest kaks lehmaga pudelit. Nii äge! Neil paraku rohkem polnud, mul oleks nüüd kuskilt nelja pudelit veel vaja. Vähemalt 😛

Täitsa nagu päris 😛

Ja kui Plika üle kahe päeva hommikul esimese asjana multikaid nõudis, siis hakkab vist tema ka terveks saama.

Pudruhelbed panin seekord hommikul kell viis likku, siis ärkasin nagunii laste jorina peale korra üles. Eks üheksast siis keedan putru ja vaatan, kas jääb parem kui eile.

Muu söögi pärast õnneks muretsema ei pea – eilset pajarooga/püreesuppi on veel korralik varu.

Tegelikult on üldse tangupudru isu. Mina, kes ma pole elu sees tanguputru söönud, EELDASIN, et see ei maitse mulle. Abikaasa vanaema juures paar korda sain, ükskord tegi Abikaasa kodus ka, siis kirtsutasin moe pärast nina. Nüüd viimati aga tangusuppi süües maitses kohutavalt hästi. Nii et… Üks tore toit jälle juures. Igati tervislik kah!

Kõige paremini maitseb see puder mulle muidugi siis, kui seal väikesed pekitükid sees on. Vaatame, kas saan kuskilt midagi puhtamat. Kui ei, siis ei osta ka.

Ei, ma ei räägi praegu sellest, kuidas me Abikaasaga sõneleme või kuidas ma laste peale kärsituks muutun… Seda kõike juhtub ka.

Aga liigse emotsionaalsuse all pean hetkel silmas hoopis oma kommet kõigisse teemadesse hullu entusiasmi ja põhjalikkusega süveneda. Kui miski asi mulle huvi pakub, siis ma lihtsalt ei oska muudmoodi. Loen ja uurin tunde, päevi… Kuni aju täiesti kärssama läheb ja sellest teemast täielik kopp ette saab. Siis ei taha enam mõnda aega kogu sellest asjast kuuldagi.

Lisaks jääb kõik muu selliste entusiasmipuhangute ajal tagaplaanile. tahaks ainult seda parasjagu nii põnevat ja aktuaalset teemat uurida, kas ma tõesti pean nende lastega tegelema ja koristama ja nõusid pesema ja noh, elu elama? 😀

Ja neid huvitavaid teemasid on nii meeletult palju, et kogu aeg on millegi suhtes selline emotsioonipuhang. Ja siis kõik muu kannatabki.

Ennast muuta ei oska kuidagi. Kui tegu on asjadega, millest ma nii väga ei hooli, siis võin nendega ka ükskõikselt tegeleda – ainult nii palju, kui hädapärast vaja. Aga enamasti köidavad mind ju ikka sellised teemad, mis on ÄÄRMISELT olulised. Ja siis ma kaon nendesse. olgu tegu siis söögi, remondi või lastekasvatusega.

Eks ma hädavajaliku saan ikka läbi häda tehtud. Lastega tegelen, nõusid pesen, kui enam edasi lükata ei anna, siis pesen pesu ja koristan ka. Aga seda kõike minimaalselt.

Oeh. Kõik on sassis ja külm on. Aga mu tervislikuma toitumise plaanid omandavad üha selgemaid mõõtmeid. Loodan, et enne läbi ei kärssa, kui edukaks jätkamiseks piisavalt vajalikku infot koos on.