igapäevaelu

Kodumajanduse lainel

Ohhohohhhooo, täna on jälle tore päev olnud. Mõned päevad lihtsalt on sellised… Produktiivsed!

Kuna pühapäeval me Plika haiguse pärast Abikaasa vanaema juures ei käinud, siis läksime selle asemel täna – Abikaasa võttis vaba päeva ja puha, no tal on ületunde veel kõvasti. Saime mõnusalt hommikust süüa ja juttu puhuda.

Koju jõudes toimetasime õues ja kojas – memmeke, kes siin enne elas, kurtis, et unustas mingeid asju koja panipaikadest kaasa võtta, me lubasime tal lahkesti kõik vajaliku ära viia. Tegime siis koja korda kah ja vedasime panipaigast tuhakotid kuuri.

Koristasime kah tublisti, no igaks juhuks, et äkki memm tuleb sisse, siis võiks ju korras olla. Ei tulnud sisse, aga kõik on nüüd korras – väga hea ju!

Kuna memm küsis, kas ta võib elutoa akna eest pitskardinad endale saada, sest need olid tal mingi sugulase tehtud (ühesõnaga sentimentaalse väärtusega), siis võtsin need maha ja sain motivatsiooni magamistuppa ka kardin üles riputada (seni oli ainult ruloo) – otsisin nagunii elutoa jaoks uut, kaks kärbest ühe hoobiga. Memm jättis meile mitu kardinat päranduseks, praegu ajavad asja ära, kuni ükskord remondi tehtud saame. Ma juba unistasin, kuidas ise kardinaid valima minna saan! Nende koha pealt on mul vähemalt kujutluspilt olemas – tean üsna täpselt, mida tahan.

Õhtupoolikul tuli ema korraks siia – tõi meile sügavkülmast marju ja moosi ning värsked räimed, mis tema mees meile hommikul turult ostnud oli. Siis me muidugi kasutasime kohe juhust, jätsime ta lastevalvesse ja laenasime autot, et mõned asjad korda ajada. Oli vaja paar pakki saata ja Kaubamajakast elektrihambahari osta, korralikku koorimisnuga tahtsin (kodus on kaks logisevat nikatsit) ja Maximast klaaspudeleid vaadata.

Kõik muu saime korda, aga pudelid põlgasime kalliks. Olid sama kujuga, lehmapildid küll teistsugused, aga hind oli tolles poes, kust ema ostis, €1.90, Maximas €2.87 – no pole nii kiire nendega, ootab Aitäh kaardi soodukat või siis järgmine kuu pidi sinna Riia mnt poodi ka juurde tulema.

Käisime korra Abikaasa ema poolt läbi, sest seal olid mingid lasteraamatud ülearu, ühtlasi saime endale ühe laelambi 😀 Ma ei tea täpselt, kust see neile tuli, aga oli ülearu ja meile meeldis. Pilti panna ei viitsi, eks kunagi siis näete, kui remont valmis saab.

Ahjaa, eile õhtul mööbeldasime natuke. Vahetasime diivani ja tugitooli asukohad ära, diivan on nüüd Abikaasa arvuti vastas, nii et saame kaisus olles filme vaadata. Poisi mähkimisdiivani keerasime teistpidi, nii et lahtine külg jäi vastu seina – nüüd on kõik küljed kinni, julgeme Poissi jälle natukeseks omaette jätta. Lahtise küljega enam üldse ei saanud, ta ju keerab ennast nii kärmelt. Kohe hea meel on, et sellise “aediku” tekitasime, talle paistab ka meeldivat.

Igal juhul viis tänane päev mind jälle täiega kodumajanduse lainele – teate ju küll, ma saan korraga olla emotsionaalselt pühendunud ainult ühele teemale, milleks oli väga pikalt söök. Kodumajanduse teema oleks tulnud juba mõnda aega tagasi ette võtta, sisekujundajaga jäi jutt, et võtan veebruari lõpus ühendust, siis tal on rohkem aega. Nüüd juba pool märtsi läbi… Siiralt loodan, et ta ikka leiab aega siin korra ära käia, siis vaatame, kuidas klapime ja mis ta kogu sellest värgist arvab.

Nädal tagasi saime lõpuks oma termograafilise ülevaatuse tehtud. Tallinna firma ei jõudnud kuidagi kohale, aga me käisime linnavalitsuses igasugu vajalike lubade ja värkide kohta uurimas (tahtsime ju väljast soojustada ja aknaid juurde teha), nad soovitasid Pärnu firmat, paari päevaga tuli mees kohale. Läheb küll €15 võrra kallimaks, aga saab ka kirjaliku raporti – millalgi kuu lõpus küll alles. Üldjoontes me juba teame, mis värk on – suurim soojakadu pole mitte seintest, vaid hoopis põrandatest ja nendest kohtadest lae alt, kus on… No see vahepealne koht, kahe korruse vahe. Nii et seinte soojustamine lükkub edasi, kõige jaoks korraga raha pole. Tuleb hoopis kõik põrandad üles kiskuda ja nood korrustevahelised kohad ära soojustada (pidavat kuskilt luugist kuidagi seestpoolt ligi saama). See mees soovitas meile antud asjaoludel ühe küttevõimalusena hoopis vesipõrandakütet, mis oleks küll üsna armas, aga Pioneer pliidist seda kütta pole vist eriti mõistlik ja mingi peenema katla jaoks meil ka praegu kindlasti raha pole. Või noh, praegu pliit, hiljem nt õhk-vesi soojuspump? Oeh, ei tea, ühesõnaga see kütte teema läks veel tublisti keerulisemaks.

Aa, ja mis akendesse puutub, siis ma ei mäleta, kas ma olen maininud, et mul tuli meelde – Kanters töötab sarnasel alal. Kirjutasin talle ja tõepoolest – aknad olevat tema leivanumber. Ta olla oma Tartu korteri puitaknad ise ära renoveerinud ja termokaameraga tehti pilti – nagu uued. Ja Kanters oli nõus meile näpunäiteid jagama, kuidas ise aknaid renoveerida, väga äge. Nii ma juba täitsa usun, et me võiks seda teha! Termograafiamees soovitas sisemistele raamidele pakettklaasid panna, et siis on soe kah. Ma ei tea, kuidas see kõik küll teostatav on, paketti vist ikka ise ei pane… No tuleb uurida.

Väga põnev on igatahes!

Kui hommikul usin oled, võid õhtu maha molutada

Tänane päev on olnud äärmiselt produktiivne. Hommikul kella üheksaks oli puder juba söödud ja elamine korras. Käisime Plikaga natuke õues, siis küpsetasin kooki.

Lõunaunne Plika ei jäänud (Murphy, eks), ajas mind sellega päris närvi. Aga kui külalised jõudsid, oli kohe nii tore, et ei saanud enam kuidagi kuri olla. Nii palju siis sellest ideest, et Plikale kooki ei anna – no kuidas ei anna, kui teised söövad ja külalised kooki juurdegi tõid 😛

Väiksem külaline oli aasta ja viis kuud vana, Plika muudkui asjatas temaga, käsutas konkreetselt siia ja sinna. Naljakas oli pealt vaadata.

Nüüd on kell nii kaugel, et õige varsti saab lapsed magama panna. Koristada pole vaja, sest kõik on korras. Süüa pole vaja teha, sest meil on korralik laar seljankat ja pool kooki. Abikaasa võttis homme vaba päeva, nii et vara ärkama ei pea kah (okei, ega eriti kauem nagunii magada ei saa, lapsed ju ikka ärkavad). See ongi õndsus, ma ütlen! Vähem kui tunni pärast on lapsed voodis ja siis on õnnis kohustustevaba õhtu, saame poole ööni Gossip Girli vahtida.

Mh, see on muidugi iroonia – mõtlesin, et vaatan seda sarja üksinda, Abikaasat nagunii ei huvita. Aga abikaasa vaatas üle õla, leidis, et see on naljakas ja nõudis, et ma ilma temata ei vaataks. Olgu siis nii!

Kui päeva maha molutad, tuleb õhtul usin olla

Täna oli selline pooletoobine päev, kus alguses mitte miski ei edenenud ja mitte midagi ei viitsinud. Väga laisk asjaolude sunnil siiski olla ei lastud – oli vaja Poisiga tehnokontrollis ja endal hambaarsti juures käia.

Poiss oli paarsada grammi juurde võtnud, pikkust polnud üldse tulnud.

Hambaarsti juures parandati esihammaste asemel üht salakavalat auku, mis tuli välja hambakivi alt vms, igatahes avastas selle alles hügienist, kui ma teist korda tema juures käisin. Sain kõik see pool tundi kuulda hambaarsti siunamist, kui lolli koha peal see auk on. Lõbus oli 😀

Jätsin eelmisel nädalal mahepoes käies pesugeeli ostmata, sest neil oli lahtine otsas ja tahtsin tingimata oma pudelisse. Täna läksin siis rõõmsalt poodi ja mõni hetk enne uksest sisse astumist tuli meelde, et pudel jäi muidugi koju. Ukse peal põrkasin kokku Mormelariga, kes rääkis, kuidas tema oma poelisti koju unustas, nii et vähemalt polnud ma ainus tuulepea. Ostsin siis ikkagi uue pudeli, sest ma iga päev linnas ei käi, aga pesugeel oli juba täiesti otsas. Veidi enne koju jõudmist avastasin, et olen rõõsa koore topsi õnnetult muljunud, nii et pragu sees, ning riidekott, kinnas, jope külg ja teksad on kõik koort täis. Hea, et see pesugeel ikka ostetud sai, eks. Ja hea, et ma siis nüüd jäätist teha saan. Urr!

Kuna homme tuleb mulle klassiõde külla, siis oli vaja õhtul ikkagi asjalikuks hakata. Tegime lastele vanni ning panime nad kaheksast voodisse. Abikaasa keetis seljankat, mina koristasin elamist, küürisin natuke vannituba, pesin kaks masinatäit pesu ja…

Kui oleks puhast marlit või muud sobivat riiet, oleks kohupiima ka teinud, aga pole siin midagi sobivat (vana kaltsu või Poisi marlimähet toidutegemiseks just kasutada ei taha, eks), seega homme muretseb marli ja teeb siis. Jogurtit peaks kah jälle tegema – unustasin enda tehtust osa juuretiseks jätta, nii et ostsin Saidafarmi oma… Koogiretsepti otsisin homseks välja, sinna saab kah osa hapupiima ära kulutada + neid õunu, mis meil tükk aega seisavad. Pool on kindlasti juba ära mädanenud kah.

Kui pesumasin lõpetaks, siis saaks magama minna, päris väsinud on nüüd olla. Samas ühe osa Gossip Girli võiks ju kah veel ära vaadata 😛

Ahjaa, kurtsin hiljuti emale, et hädasti oleks vaja suuri keeratava korgiga klaaspudeleid maapiima jaoks, aga kaltsukatiirult ei leidnud midagi sobivat ja vein ka üldse ei isuta. Selle peale tõi ta mulle täna sellest Riia mnt veidrast nõudepoest kaks lehmaga pudelit. Nii äge! Neil paraku rohkem polnud, mul oleks nüüd kuskilt nelja pudelit veel vaja. Vähemalt 😛

Jogurt valmis!

Täitsa nagu päris 😛

Ja kui Plika üle kahe päeva hommikul esimese asjana multikaid nõudis, siis hakkab vist tema ka terveks saama.

Pudruhelbed panin seekord hommikul kell viis likku, siis ärkasin nagunii laste jorina peale korra üles. Eks üheksast siis keedan putru ja vaatan, kas jääb parem kui eile.

Muu söögi pärast õnneks muretsema ei pea – eilset pajarooga/püreesuppi on veel korralik varu.

Tegelikult on üldse tangupudru isu. Mina, kes ma pole elu sees tanguputru söönud, EELDASIN, et see ei maitse mulle. Abikaasa vanaema juures paar korda sain, ükskord tegi Abikaasa kodus ka, siis kirtsutasin moe pärast nina. Nüüd viimati aga tangusuppi süües maitses kohutavalt hästi. Nii et… Üks tore toit jälle juures. Igati tervislik kah!

Kõige paremini maitseb see puder mulle muidugi siis, kui seal väikesed pekitükid sees on. Vaatame, kas saan kuskilt midagi puhtamat. Kui ei, siis ei osta ka.

Liigse emotsionaalsuse hädad

Ei, ma ei räägi praegu sellest, kuidas me Abikaasaga sõneleme või kuidas ma laste peale kärsituks muutun… Seda kõike juhtub ka.

Aga liigse emotsionaalsuse all pean hetkel silmas hoopis oma kommet kõigisse teemadesse hullu entusiasmi ja põhjalikkusega süveneda. Kui miski asi mulle huvi pakub, siis ma lihtsalt ei oska muudmoodi. Loen ja uurin tunde, päevi… Kuni aju täiesti kärssama läheb ja sellest teemast täielik kopp ette saab. Siis ei taha enam mõnda aega kogu sellest asjast kuuldagi.

Lisaks jääb kõik muu selliste entusiasmipuhangute ajal tagaplaanile. tahaks ainult seda parasjagu nii põnevat ja aktuaalset teemat uurida, kas ma tõesti pean nende lastega tegelema ja koristama ja nõusid pesema ja noh, elu elama? 😀

Ja neid huvitavaid teemasid on nii meeletult palju, et kogu aeg on millegi suhtes selline emotsioonipuhang. Ja siis kõik muu kannatabki.

Ennast muuta ei oska kuidagi. Kui tegu on asjadega, millest ma nii väga ei hooli, siis võin nendega ka ükskõikselt tegeleda – ainult nii palju, kui hädapärast vaja. Aga enamasti köidavad mind ju ikka sellised teemad, mis on ÄÄRMISELT olulised. Ja siis ma kaon nendesse. olgu tegu siis söögi, remondi või lastekasvatusega.

Eks ma hädavajaliku saan ikka läbi häda tehtud. Lastega tegelen, nõusid pesen, kui enam edasi lükata ei anna, siis pesen pesu ja koristan ka. Aga seda kõike minimaalselt.

Oeh. Kõik on sassis ja külm on. Aga mu tervislikuma toitumise plaanid omandavad üha selgemaid mõõtmeid. Loodan, et enne läbi ei kärssa, kui edukaks jätkamiseks piisavalt vajalikku infot koos on.

Scroll to Top