igapäevaelu

Vanaks hakkan jääma

…ei jõua enam poole ööni raamatut lugeda, kustusin eile juba kella kümne paiku lootusetult ära 😛 Tegelikult oli asi muidugi selles, et pühapäeval sai jogurti valmimist oodates öösel kaheni üleval oldud, esmaspäeva õhtul oli ka vaja sättida ja koristada, nii et kaks ööd jäid õige lühikeseks – hommikuti kauem magada ju ei lasta. Niisiis jõudsin eile lugeda ainult 60 lk, hetkeks on läbi 145 lk, mis pole poolgi… Noh, päev on pikk.

Oo, ja Abikaasa tegi mulle maailmaparima sünnipäevakingituse 😀

CIMG3308

99% nõudest pesen meie peres mina ja üldiselt ma ei suuda pärast selliseid suuremaid söömaüritusi enne magama minna, kui kõik segadus on likvideeritud. Aga eile jäin diivanile magama ja täna hommikul oleks selle läbu sisse küll väga nukker ärgata olnud. Abikaasa oli kõik ära koristanud, ülejäänud koogid ära pannud ja hunniku nõusid pesnud… No tõesti, see oli parim, mida ma oleks osanud soovida.

Lisaks eile mainitule olid kinkide hulgas veel Bingo loto pilet ja pajalapid. See viimane oli täiesti teadlik kink ja leidis väga tänuväärse vastuvõtu – oleme kogu siin elatud aja jooksul kasutanud memmekese pärandatud õhukesi ja väikseid heegeldatud lappe, mis kaitsevad kuumuse eest neljaks kokkuvoldituna, sel kombel olid aga nii imepisikesed, et… Kõrvetasime tihti käsi 😛 Abikaasa pere jõulupeol tuli see korra jutuks ja kellelegi oli meelde jäänud. Me olime igatahes väga rõõmsad – ise ometigi ei jõudnud pajalappe osta, see oleks ju olnud ületamatult keeruline ülesanne. Ja tegelikult saime Abikaasa vanaema käest veel ahjupoti ka.

CIMG3312

Panin Poisi hommikul elutoas põrandale ja tegelesin natuke oma asjadega, järgmisel hetkel otsima minnes leidsin ta köögist briketihunniku juurest tikutopsi lutsimas. See, et tikud põrandal olid, on muidugi kivi Abikaasa kapsaaeda, aga noh… Naerda mugistada sain küll – vastutustundetu lapsevanem nagu ma olen.

CIMG3301

Eile oli mu sünnipäeva puhul tõeliselt kevadine ja soe ilm – ma ei mäleta, et päris viit kraadi oleks see aasta veel olnudki. Täna jätkub üsna samas vaimus:

CIMG3313

Kus nüüd alles peaks õnne tulema!

Abikaasa vanaema käis mulle homse puhul lilli toomas. Neile vaasi otsides pillasin klaasi käest… Ja ei, seekord mitte neljaks ega kuueks, vaid sadadeks tükkideks, kogu põrand ja laud oli täis. Laud, millel oli päris palju asju, muuhulgas minu kohv ja võileivad, mida just sööma hakata tahtsin. Selle asemel sain kõik ära visata ja pool tundi klaasikilde puhastada. Laua tõstsin ükshaaval asjadest tühjaks ja puhastasin need ükshaaval ära, põrandat pühkisin harja ja lapiga väga hoolikalt. Tolmuimejaga praegu ei jõua, nälg võtab silmanägemise ära.

Panin uued munad keema, uus kohv vaja ka teha ja… Siis saabki lõpuks hommikust süüa.

Aga no tegelikult ka, sellise killukoguse peale peaks küll õnne lademetes tulema. Ma siis ootan näiteks ülehomse Bingo loto jackpotti või vähemalt täismängu võitu 😛

Taas sajab valget lund väljas…

…ehkki käes on juba märtsikuu.

Ühesõnaga ajaloo mõttes võib ju ära mainida, et pärast pikemat päikeselist ja kevadist ilma, kui mu mõtted olid juba peatse kevade ja sünnipäeva saabumise peal, hakkas jälle lund sadama.

Aga üldiselt mulle lumesadu meeldib. Veidi kohatu ta kevade saabumist arvestades ju tundub, aga ega meie kliimas ei tea kunagi. Eks siis on natuke mõnusat pehmet valget katet, õige pea sulab see ju nagunii ära.

Poiss hämmastas mind täna – ta ärkab tavaliselt kuue paiku, laliseb maksimaalselt tunnikese ja hakkab siis protesteerima, kuni teise tuppa saab. Täna hängis mul voodis kolmveerand üheksani! Kaheksast alates küll koos Plikaga, kes teda üsna hästi lõbustada oskab, aga siiski. Juba see, et ta kella kaheksani minu kõrval nii rahul oli, on ime. Sain tavapärasel kombel kauem voodis vedeleda, ehkki täna oli minu kord vara tõusta, sest Abikaasa jõudis töölt koju öösel kell neli.

Naljakas, kuidas väärtushinnangud muutuvad. Vanasti tähendas kaua voodis vedelemine kaheteistkümne või kaheni magamist, nüüd on 6-7 väheke vara, 8 tavaline, 9-10 puhul juba tunne, et luksus. Õnneks oleme me Abikaasaga hoolimata pool ööd üleval olemise lembusest mõlemad hommikuinimesed, nii et ümber harjumine pole just üleliia keeruline olnud.

Kodumajanduse lainel

Ohhohohhhooo, täna on jälle tore päev olnud. Mõned päevad lihtsalt on sellised… Produktiivsed!

Kuna pühapäeval me Plika haiguse pärast Abikaasa vanaema juures ei käinud, siis läksime selle asemel täna – Abikaasa võttis vaba päeva ja puha, no tal on ületunde veel kõvasti. Saime mõnusalt hommikust süüa ja juttu puhuda.

Koju jõudes toimetasime õues ja kojas – memmeke, kes siin enne elas, kurtis, et unustas mingeid asju koja panipaikadest kaasa võtta, me lubasime tal lahkesti kõik vajaliku ära viia. Tegime siis koja korda kah ja vedasime panipaigast tuhakotid kuuri.

Koristasime kah tublisti, no igaks juhuks, et äkki memm tuleb sisse, siis võiks ju korras olla. Ei tulnud sisse, aga kõik on nüüd korras – väga hea ju!

Kuna memm küsis, kas ta võib elutoa akna eest pitskardinad endale saada, sest need olid tal mingi sugulase tehtud (ühesõnaga sentimentaalse väärtusega), siis võtsin need maha ja sain motivatsiooni magamistuppa ka kardin üles riputada (seni oli ainult ruloo) – otsisin nagunii elutoa jaoks uut, kaks kärbest ühe hoobiga. Memm jättis meile mitu kardinat päranduseks, praegu ajavad asja ära, kuni ükskord remondi tehtud saame. Ma juba unistasin, kuidas ise kardinaid valima minna saan! Nende koha pealt on mul vähemalt kujutluspilt olemas – tean üsna täpselt, mida tahan.

Õhtupoolikul tuli ema korraks siia – tõi meile sügavkülmast marju ja moosi ning värsked räimed, mis tema mees meile hommikul turult ostnud oli. Siis me muidugi kasutasime kohe juhust, jätsime ta lastevalvesse ja laenasime autot, et mõned asjad korda ajada. Oli vaja paar pakki saata ja Kaubamajakast elektrihambahari osta, korralikku koorimisnuga tahtsin (kodus on kaks logisevat nikatsit) ja Maximast klaaspudeleid vaadata.

Kõik muu saime korda, aga pudelid põlgasime kalliks. Olid sama kujuga, lehmapildid küll teistsugused, aga hind oli tolles poes, kust ema ostis, €1.90, Maximas €2.87 – no pole nii kiire nendega, ootab Aitäh kaardi soodukat või siis järgmine kuu pidi sinna Riia mnt poodi ka juurde tulema.

Käisime korra Abikaasa ema poolt läbi, sest seal olid mingid lasteraamatud ülearu, ühtlasi saime endale ühe laelambi 😀 Ma ei tea täpselt, kust see neile tuli, aga oli ülearu ja meile meeldis. Pilti panna ei viitsi, eks kunagi siis näete, kui remont valmis saab.

Ahjaa, eile õhtul mööbeldasime natuke. Vahetasime diivani ja tugitooli asukohad ära, diivan on nüüd Abikaasa arvuti vastas, nii et saame kaisus olles filme vaadata. Poisi mähkimisdiivani keerasime teistpidi, nii et lahtine külg jäi vastu seina – nüüd on kõik küljed kinni, julgeme Poissi jälle natukeseks omaette jätta. Lahtise küljega enam üldse ei saanud, ta ju keerab ennast nii kärmelt. Kohe hea meel on, et sellise “aediku” tekitasime, talle paistab ka meeldivat.

Igal juhul viis tänane päev mind jälle täiega kodumajanduse lainele – teate ju küll, ma saan korraga olla emotsionaalselt pühendunud ainult ühele teemale, milleks oli väga pikalt söök. Kodumajanduse teema oleks tulnud juba mõnda aega tagasi ette võtta, sisekujundajaga jäi jutt, et võtan veebruari lõpus ühendust, siis tal on rohkem aega. Nüüd juba pool märtsi läbi… Siiralt loodan, et ta ikka leiab aega siin korra ära käia, siis vaatame, kuidas klapime ja mis ta kogu sellest värgist arvab.

Nädal tagasi saime lõpuks oma termograafilise ülevaatuse tehtud. Tallinna firma ei jõudnud kuidagi kohale, aga me käisime linnavalitsuses igasugu vajalike lubade ja värkide kohta uurimas (tahtsime ju väljast soojustada ja aknaid juurde teha), nad soovitasid Pärnu firmat, paari päevaga tuli mees kohale. Läheb küll €15 võrra kallimaks, aga saab ka kirjaliku raporti – millalgi kuu lõpus küll alles. Üldjoontes me juba teame, mis värk on – suurim soojakadu pole mitte seintest, vaid hoopis põrandatest ja nendest kohtadest lae alt, kus on… No see vahepealne koht, kahe korruse vahe. Nii et seinte soojustamine lükkub edasi, kõige jaoks korraga raha pole. Tuleb hoopis kõik põrandad üles kiskuda ja nood korrustevahelised kohad ära soojustada (pidavat kuskilt luugist kuidagi seestpoolt ligi saama). See mees soovitas meile antud asjaoludel ühe küttevõimalusena hoopis vesipõrandakütet, mis oleks küll üsna armas, aga Pioneer pliidist seda kütta pole vist eriti mõistlik ja mingi peenema katla jaoks meil ka praegu kindlasti raha pole. Või noh, praegu pliit, hiljem nt õhk-vesi soojuspump? Oeh, ei tea, ühesõnaga see kütte teema läks veel tublisti keerulisemaks.

Aa, ja mis akendesse puutub, siis ma ei mäleta, kas ma olen maininud, et mul tuli meelde – Kanters töötab sarnasel alal. Kirjutasin talle ja tõepoolest – aknad olevat tema leivanumber. Ta olla oma Tartu korteri puitaknad ise ära renoveerinud ja termokaameraga tehti pilti – nagu uued. Ja Kanters oli nõus meile näpunäiteid jagama, kuidas ise aknaid renoveerida, väga äge. Nii ma juba täitsa usun, et me võiks seda teha! Termograafiamees soovitas sisemistele raamidele pakettklaasid panna, et siis on soe kah. Ma ei tea, kuidas see kõik küll teostatav on, paketti vist ikka ise ei pane… No tuleb uurida.

Väga põnev on igatahes!

Kui hommikul usin oled, võid õhtu maha molutada

Tänane päev on olnud äärmiselt produktiivne. Hommikul kella üheksaks oli puder juba söödud ja elamine korras. Käisime Plikaga natuke õues, siis küpsetasin kooki.

Lõunaunne Plika ei jäänud (Murphy, eks), ajas mind sellega päris närvi. Aga kui külalised jõudsid, oli kohe nii tore, et ei saanud enam kuidagi kuri olla. Nii palju siis sellest ideest, et Plikale kooki ei anna – no kuidas ei anna, kui teised söövad ja külalised kooki juurdegi tõid 😛

Väiksem külaline oli aasta ja viis kuud vana, Plika muudkui asjatas temaga, käsutas konkreetselt siia ja sinna. Naljakas oli pealt vaadata.

Nüüd on kell nii kaugel, et õige varsti saab lapsed magama panna. Koristada pole vaja, sest kõik on korras. Süüa pole vaja teha, sest meil on korralik laar seljankat ja pool kooki. Abikaasa võttis homme vaba päeva, nii et vara ärkama ei pea kah (okei, ega eriti kauem nagunii magada ei saa, lapsed ju ikka ärkavad). See ongi õndsus, ma ütlen! Vähem kui tunni pärast on lapsed voodis ja siis on õnnis kohustustevaba õhtu, saame poole ööni Gossip Girli vahtida.

Mh, see on muidugi iroonia – mõtlesin, et vaatan seda sarja üksinda, Abikaasat nagunii ei huvita. Aga abikaasa vaatas üle õla, leidis, et see on naljakas ja nõudis, et ma ilma temata ei vaataks. Olgu siis nii!

Scroll to Top