igapäevaelu

Tuleb vist Tallinna kingapoodidesse minna

Käisin täna läbi enamiku Pärnu kingapoodidest ja ei leidnud mitte midagi 😛 Proovisin küll igasuguseid, aga ikka oli midagi viga, neid ÕIGEID ette ei juhtunud. Kingi on aga vaja, nii et võtsin tõsiselt plaani järgmisel nädalal Tallinnasse minna – see nädal ei jõua, aga kauem oodata pole midagi, praegu on veel hooaja algus ja suuri numbreid mõnusalt palju, valik läheb ajaga järjest kehvemaks.

Muide, kus üldse Pärnus veel kingapoode on? Ma peale Port Arturite ja Kaubamajaka ei osanudki kuskile vaadata.

Kaidi sõidutas mind ja pidi rohkem niisama kaasas olema, aga tema näiteks leidis ABC kinga soodusnurgast kingad, mida kunagi täishinna eest osta ei raatsinud. Nagu tavaliselt – kui endal ostuplaani pole, siis raudselt leiad midagi, kui on kindel plaan midagi saada, siis ei saa 😀

Mul oli kaasas hiiglama pikk nimekiri asjadest, mida oleks vaja. Vajalikku hambapastat ma ei leidnud, seepi ei viitsinud valida, Rimi kassajärjekorrad olid nii pikad, et ei viitsinud oma ökokohvi pärast sinna seisma minna…

Plikale ostsin juukseklambreid, no see oli plaanitud. Kusjuures ta jõudis ühe juba kodus ära lõhkuda, kiire töö. Maximast ostsin talle veel mõned paarid aluspükse ja lõpumüügi kastist sokke. Aluspüksid on nii kehva kvaliteediga, et need, mis suvel ostetud sai, on enamikus hargnenud ja luitunud. Tuli siis ikka uued asemele osta, et samamoodi läheks, eks… Ma luban, et ma edaspidi ostan kuskilt mujalt, midagi kvaliteetsemat! Aga suvest nagu mäletan, et nii väiksele oli raske leida ka, enamasti algasid suurused 3-4 aastast. Plika on eriline kilu ka, isegi Maxima kõige väiksem suurus on talle veel veidi suur.

Tegelikult ma sain ikkagi ühe asja endale ka – täiesti plaanimatult. Clipsonist Plikale klambreid ostes jäi näppu punane küünelakk. Minu kõige lemmikum ideaalne küünelakivärv on läbi aegade olnud üks kindel punane ja kindlasti pärlmutter, mitte ühtlane toon. Sõrmeküüsi ei laki ma kunagi, aga varbaküüsi soojal ajal alati. Viimased aastad pole ma kuskilt seda ideaalset punast leidnud – ikka on kas liiga hele või liiga tume või pole pärlmutter… Seni kasutuses olev lakk oli pärit Camdenist ja värvilt õige, aga polnud pärlmutter. Noo, täna siis leidsin ideaalse. Maksis 65 senti 😀 Olin just eile varbaküüned sel aastal esimest korda ära lakkinud, tõmbasin kihi uut peale… Ilus on.

Küünelakk on küll asi, mida ma ökolt otsida ei viitsi. See kord paari nädala jooksul varbaküünte lakkimine vaevalt et miskit hullu teeb. Küünelakieemaldi ja aluslakk võiks muidugi ökod olla… Eemaldit mul veel vanast ajast on, aluslakki polegi hetkel, võiks ju iseenesest muretseda. Eks näis.

Kas keegi teab midagi niisutavate silmatilkade hindadest? Kas mulle ainult tundub nii või ongi 10+3 ml eest €10.81 maksta natuke liiga palju? Oxyali omad, teist korda ostsin need, enne seda oli Renu vist. Ma olen igasuguseid proovinud, aga ega ma ju ei mäleta, kust millised ostnud olen, kui suured pudelid olid või palju maksid… Mul on täiesti ükskõik, mis firma omad, siiani pole saanud ühegi kohta öelda, et ei sobiks. Peaks olema lihtsalt suvaline niisutav tilk, mis sobiks läätsekandjale… Ja võimalikult odav 😛

Sai üle pika aja Maximas käidud ja peale Plika riiete rändas korvi kaks kilo maheapelsine, kilo mahekiivisid ja üle kahe kilo mahebanaane. Kolm Intsu talu tomatit kah 😛 Polnud kõige hullemad, aga need (Hispaania omad vist), mis ma eelmisel nädala Mahedast Margist sain, olid ikka palju magusamad ja maitsvamad… Oo, aga banaanid, need olid täpselt õige küpsusega, maitsesid ideaalselt, me sõime kohe terve perega mitu-mitu tükki ära, isegi Poiss lutsis mõnuga.

Poiss, vana suslik, ei huvitu minu tehtud toitudest. Lillkapsas, kapsas, kõrvits, kartul, tatrajahust puder… Mõned ampsud meelitan sisse, rohkem mitte. Kuna ta on juba peaaegu üheksakuune ja peaks sööma lisa kordi rohkem, kui ta seda teeb, otsustasin lõpuks ikka magusate variantidega proovida (ei tahtnud alguses maitsemeeli ära rikkuda). No ja muidugi – banaanipüree peale ajas esimest korda suu ammuli ja kallutas lusika poole, täna olevat terve purgi õunapüreed mõnuga sisse ahminud. Ma nüüd katsetan vist vahelduseks soolaseid purgitoite ka, kui neid paremini sööb, siis olgu nii – peaasi, et üldse sööb.

Aga see selleks. Ma nüüd lähen magama. Ja homme hakkan Tallinna-reisi plaanima. Kas pole kedagi, kes tühja autoga Pärnu-Tallinna vahet sõidaks ja tahaks mind Poisiga ilusa naeratuse ja sõidu ajal surnuks rääkimise eest kohale viia? 😀

Nädal aega vaikust

…saab katkestatud ainult sellepärast, et tahtsin mainida oma kavatsust tunni aja pärast kuningliku pulma otseülekannet vaadata. Nii palju, kui see laste kõrvalt võimalik on 😛

Aga kui mul kunagi vaba hetk tekib ja ma ennast blogi kirjutamiseks kokku võtan, siis saab kuulda nädalavahetuse Tartu muljetest ja sellest, kuidas ma tuba ümber tõstsin ning maniküürikääridega akna ees olevast kardinast juppi maha lõikasin.

Kas see vaba hetk ka täna tekib, ei julge lubada. Sel nädalal ehk ikka.

Nädalavahetus on alanud!

Minu maailmaparim mees võttis mulle teadmata vaba päeva. Lasi mul kauem magada ja küpsetas hommikusöögiks pannkooke. Isegi nõusid pesi! Kui ma veidi enne üheksat kööki tulin, tehti etteheide, et ma oleks pidanud alles siis ärkama, kui koogid valmis on 😛

Sellised üllatused on absoluutselt kõige paremad!

Imeline päev

Olen viimasel ajal olnud liiga kannatamatu. Vihastanud liiga kergelt Plika lollitamiste peale, läinud igasugu pisiasjade pärast liiga kergelt närvi. Mõtlesin just eile õhtul, et kehv on sedaviisi olla. Et oleks vaja uut jõudu, uut energiat – olemaks heas tujus, sellest tulenevalt ka kannatlikum ja rõõmsam.

Noo, mu soove võeti kuulda, täna just nii läkski. Hommikust saati oli hinges selline õnn ja rõõm, et hoia ja keela. Miks? Ei tea, otsest põhjust nagu polegi. Raske oli tõusta, olin unine. Aga Plika oli nii armas, vaatasin tema mängimist. Jõin kohvi ja sõin võileibu, käisime pikalt õues. Kutsusime Tage ja Annu mänguväljakukohtingule, hiljem käisid nad meil külas. Plika jäi pärast seda ilusasti lõunaunne (viimasel ajal on sellega probleeme olnud, aga kui eelnevalt korralikult väsitada ja kahest voodisse panna, siis enamasti ikka jääb).

Õhtupoolikul käisin hambaarsti juures, hakkasime mu esihammastega pihta. Üks sai korda, kolm veel. Kaks neist kolmest on surnud ja vajavad valgendamist. Ühele pandi täna valgendaja sisse, aga teisele, kõige tumedamale, ei jõudnudki panna, nädala pärast siis. Järgmisel esmaspäeval tehakse teine hammas korda ja pannakse tumedasse valgendaja ja… Siis on rõõmus ootus, kas seespidine valgendamine mõjub või ei. Nagu ma aru sain, siis mõni käib kuu aega ja vist vahepeal pannakse juurde vms. No loodame parimat, et ikka mõjub. Jube tüütu on see värk küll, hamba ülesehitamine võtab kohutavalt aega. Aga see üks, mis täna korda sai, on küll parem kui enne. Varem oli augu ja plommi vaheline ala tumedam, nüüd on kõik ühtlaselt hele, nagu päris 😀

Ja kogu selle päeva jooksul oli lihtsalt võrratult hea tunne. Tunne, et kõik on õige ja hea. Et kõik on nii hästi läinud, et paremat ei oskaks tahtagi. Tähendab, tahaks muidugi veel üht, teist ja kolmandat (lühidalt palju raha ja kutsumust, kõigi muude asjadega saaks ise hakkama), aga küll kõik vajalik tuleb ajaga. Mulle meeldib unistada sellest, kuidas asjad olla võiksid – ma usun, et oma mõtetega loome reaalsust. Ehk et halbade mõtetega meelitamegi endale s*tta ligi, aga kui mõelda sellest, mis on hea ja mida tahaks, siis nii lähebki.

Niisiis ma muudkui rõõmustasin. Selle üle, et me elame nii ideaalses kohas. Et remondi tegemine on nii põnev. Et talv hakkab ümber saama ning lumi muudkui sulab. Et mänguväljak on kodule nii võrratult lähedal. Et ilmad on sellised, mis lubavad seal olemist nautida. Et Tage elab nii lähedal, et me saame kergelt kohtuda ja jutustada, kuni lapsed mängivad. Et noh… Et kõik on nii hästi 😀

Plika peale vihastasin täna kõigest mõned korrad – suutsin ennast tagasi hoida ja ei karjunud üldse. Kurjemat häält tegin paar korda küll – see hääl oleks võinud veidi vähem kuri ja veidi rohkem lihtsalt konkreetne olla, aga no pole hullu 🙂 Ei tekkinud kordagi tahtmist teda nt tuppa luku taha panna, sest ta ei teinud kordagi mingit sellist lollust. Sest mina olin paremas tujus ja temaga rahulikum ja tegelesin temaga rohkem 🙂 See kõik on nii tihedalt seotud, ma ju tean. Aga ometigi olid viimased nädalad jälle sellised, kus ma ei suutnud sellest teadmisest hoolimata rahulikuks jääda. Asi polnud õnneks nii hull, kui eelmise aasta lõpus, aga ma ei olnud nii hea ema, kui oleksin tahtnud olla. Tänasega võib juba täitsa rahule jääda, loodetavasti jätkub samas vaimus.

Aga mis saakski halvasti olla, kui kevad tuleb sellise hooga. Hing hõiskab sees!

Kevadekuulutajad

CIMG3348

CIMG3351

Tegin eile Kaidile sünnipäevaks mustikamuffineid. Lubasin ühe emale degusteerimiseks jätta, aga unustasin. Täna oli ema oma mehega siin külas ning tuli jälle jube küpsetamise isu, tegin siis ühe laari veel. Eile olid ka head, aga täna veel paremad! Eile panin suhkrut veerandi võrra, täna poole võrra vähem 😛

CIMG3338

CIMG3340

Poiss ei käputa veel, aga ajab ennast juba põlvedele ja käed üsna sirgu ning nõkutab niiviisi edasi-tagasi, täpselt nagu Plika omal ajal. Küllap varsti läheb käima ka, seniks aga roomab jubekiirelt, jällegi täpselt nagu Plika kunagi. Roomamine käib tal umbes nii, nagu minul ujumine – kätega tõmbab ennast edasi, jalad on niisama taga 😀

CIMG3336

Scroll to Top