Ikka rõõm
Ei ole midagi erilist juhtunud, igasugu halbadest asjadest (kõvaketta jamad jms) teadikult ei mõtle, igapäevaelu pisiasjad on endiselt võrratud.
Plika on oma kellakeeramise järgsetest uneprobleemidest üle saanud – kui ei lase tal just üle väsida, siis saab ükskõik kumb meist ta nüüd nii lõunal kui õhtul ilusti voodisse. Lihtsalt musi ja mõmmi ja pai, läheme minema ning jätame toaukse poolenisti lahti. Püstiajamise ja kaisuloomade voodist välja viskamise periood on möödas – ma ei viitsinud pärast paari sellist päeva neid talle enam tagasi andma minna, ju sai aru, et see ei vii kuskile. Eile õhtul lalises vähemalt pool tundi omaette voodis, aga püsti ei ajanud kordagi, virinat ka ei olnud. Ei pea enam juures olema ega laulma ega midagi. Lõpuks ometi iseseisvus!
Päevasel ajal tegeleb ka üle poole ajast omaette, vahel peaaegu kogu aeg. Sööb üheksast oma hommikupudru ära, siis asjatab omaette – mina saan rahus arvuti taga hommikukohvi ja võileibu nautida. Üheteistkümne paiku läheme tavaliselt õue, aga kui mingil põhjusel ei lähe, siis mängib lihtsalt tunni kauem omaette. Kaheteist-poole ühe paiku lõuna, ühest tuttu. Kolme-nelja paiku ärkab. Poole nelja-nelja paiku õhtuoode, siis mängib ka suht hästi omaette, kuni Abikaasa koju jõuab. Õhtuti nõuab pigem rohkem tähelepanu, aga kui Abikaasa on kodus, siis on issikas nagunii. Minu elu on puhkus 🙂
No tegelikult nii muidugi pole, et Plika päris terve päev omaette oleks. Ikka käib aeg-ajalt mul arvutijuhtmeid tirimas või segamas, mis ma siis ka parajasti ei teeks. Aga seda on siiski võrdlemisi vähe 😀 Ikka super hea ja iseseisev laps on. Pean rohkem ennast kasvatama, et tema juhtmesikutamiste peale mitte närvi minna, kui ma ka parasjagu mingisse oma asja süvenenud olen. Laps tahab ju lihtsalt tähelepanu 🙂
Potilkäimisega on nii, kuis juhtub. Viimasel ajal jookseb kodus üle poole ajast poolpaljalt ringi, nii et mähkmeid kulub päevas veidi vähem. Potil istub rõõmuga, aga viimastel päevadel ei taha sinna midagi teha, pigem ootab, kuni mähkme alla saab. Eks suvel soojal ajal saab Eestis korralikku treeningut tehtud.
Rääkima pole rohkem hakanud, aga aru saab väga paljust. Igasuguseid asju toob ja viib palumise peale – banaanikoored kööki prügikasti, köögist Abikaasale mahlapaki tuppa jne. No selle muidugi mina andsin talle külmkapist, ise ei võtnud 😀 Ja kui köögisahtlitest või recycling kastist asjad välja tirib, siis paneb need minu juhatusel ka ilusti õigetesse kohtadesse tagasi.
Igahommikune traditsioon on näiteks see, et kui Plika puder pliidil podiseb ja mina nõuderesti tühjendan, siis sel hetkel, kui ma söögiriistu nõuderestilt võtan, jookseb Plika kohale ja tirib nugade-kahvlite sahtli lahti, et ma saaks need sinna sisse panna.
Trepist tahab ainult püsti käia – see on kerge siis, kui käsipuu on olemas, aga meie kodutrepp läheb ju nö kahe seina vahele. siis toetub ettevaatlikult kätega vastu seina ja läheb ikka püsti. Varasema kõhuli minemisega sai poole kiiremini, aga tema on ju suur tüdruk!
Samamoodi ei taha enam kõhuli liumäest alla lasta, ikka istuli. Nüüd pean tal jälle ekstra silma peal hoidma, esiteks ta väga ei julge ennast lahti lasta, teiseks kipub külili vajuma. Aga noh, eks areneb.
Igatahes üldiselt käitub Plika väga hästi ning lubab mul puhata. Ja ma pean tunnistama, et võtan ka viimast – olen arvestanud, et alates augustist läheb jälle kiireks. Seni naudin, kuni antakse!
Abikaasal on homme sünnipäev. Ülehomme õhtul on kauaoodatud UH – pöidlad pihku, et kõhuelanik jalgu ristis ei hoiaks!
Ilmateade lubab järgmiseks neljaks päevaks 14-18 kraadi ja puhast päikest. Tundub tulevat kolmas nädal, kus nädala sees on pigem veidi jahedam, aga nädalavahetusel, kui tööinimesed (loe: Abikaasa) ka kodus, on supersoe ja suvine.
