igapäevaelu

Värviline rõõm, vol 2

Sai jälle Marisega shoppamas käidud – terve päev Oxford streetil. Eriliseks tegi kogu sündmuse asjaolu, et Plika oli sel ajal Abikaasa töö juures 😀 Ta ise pakkus välja, et võib võtta – raamatupidaja 6-aastane poiss oli ka seal, Abikaasa koolitab praegu oma järglast välja, seega peamiselt kontrollib tema tööd… Nii siis veetiski Plika enamiku päevast temaga ja mina sain rahus poode kammida. Hindamatu!

CIMG0354Päris palju raha kulutasin, samas absoluutselt mitte midagi ebavajalikku ei ostnud. Üks emotsiooniost küll oli – maasikatrikoo Plikale 🙂 Märkasin seda Mothercare’is juba jaanuari alguses, siis ei raatsinud osta, kuna jäi aga südamesse, otsustasin täna, et võin £8/154 kr kulutada küll – lõppeks kolime ju suvepealinna, seega hakkab Plika kõigi eelduste kohaselt palju meres sulistama. See suvi kasutame muidugi veel olemasolevaid ujumispükse, mahuvad küll ja hoiavad igasugu paksema kraami kinni, järgmiseks suveks on Plika loodetavasti mähkmevaba ja trikoo paras 😛 Valisin 2-3 ja 3-4 aastat suuruste vahel, aga kuivõrd Plika on vähemalt siiani oma vanust arvestades keskmisest pisem, siis võtsingi väiksema – ei taha ju aastaid ka oodata, et kanda saaks. Nii et põhimõtteliselt vajalik ost, aga sellega oleks veel aasta viivitada võinud ja kuskilt ka tõenäoliselt odavamalt saanud. No aga MAASIKAS! Ei saanud ju ostmata jätta!

Kõhuelanikul õnneks tarbetuid hüüdnimesid pole, mis edaspidi võiksid selliseid emotsioonioste põhjustada, teda kutsusime nimepidi juba ammu enne, kui soo teada saime 😛

Marks&Spencerist ostsin imetamisrinnahoidjad, aga need viin vist tagasi… Esiteks tundus kodus uuesti proovides, et ei istu ikka päris hästi, teiseks oli see kahene pakk ja valget ma tegelikult ei taha, polnud lihtsalt valikut. Samas pole ma midagi paremat leidnud, no too H&Mi oma ainult, mida pikendusega kasutada saaks, see oli kallim, £16/328 kr (M&S 2 tk £25/450 kr). Tegelikult tahaks veel Mothercare’i sleep brasid proovida, aga minu suurust pole kuskil sees… Argh. No igatahes saab tšeki alusel 35 päeva tagastada, kui nad aga peaksid sama pangakaarti tahtma, millega ost sooritati, siis tuleb Marisega minna… Primarkis vähemalt on nii, et tagastuse saad samale kaardile, niisama vahetada võib lihtsalt tšeki alusel. No kuidagi ikka saab.

Dorothy Perkinsi tall sectioni soodusmüügist leidsin tumesinised kummiga teksad, nood alt kitsenevad ja hirmus ümber, skinny jeans. Allahindlus £18/324 kr -> £12/216 kr 😛 Ega see kumm just eriti esteetiline välja näe, aga kasvavat kõhtu arvestades just see, mis vaja, pealegi on mul kõik praegu kasutuses olevad pluusid nii pikad, et katavad pükste ülemise osa kinni, mingit vahet seega pole – nüüd on vähemalt ühed veidi viisakamad pikad püksid mustade dressikate kõrvale, nood venivad ju kohe põlvedest välja ja üldse… Kõrini on, terve eelmise raseduse olid need ju ka mu ainsad püksid 😀 Ilmad pole alati nii soojad, et seelikut või põlvpükse kanda, rasedatele ju tall pükse ka ei tehta, nii et väga vedas.

Primarkist ostsin kaks toppi, punane maksis £5/90 kr ja hall £4/72 kr – viimane on pealegi organic cotton, väga peen. Mood õnneks soosib pikki T-särke, kõhukandjale asendamatud 🙂 Suurused on muidugi nii, nagu jumal juhatab – kui tavaliselt ostan ma Primarkist 10/38 suurust ja rasedana 12/40, et kõht sisse mahuks, siis seekord sai punane 8/36 ja hall 14/42 😀 No mis teha, üks venis hirmsasti ja teine mitte. Sellest moraal – alati peab proovima, niisama ei julge midagi osta.

CIMG0349

Anneka poisile pükse otsides hakkasid ühed endale nii meeldima, et võtsin Plikale – poiste omad, hall on mänguväljakupüksteks ideaalne. Ja see nunnu jõehobu! Just praegu täitsa parajad, eks väikevend saab hiljem endale. Haa, ja kirsina tordi peal avastasin just, et need ei maksnud mitte £5, vaid £2.50/45 kr – sildil oli hind €5, ma ei pannud poes erinevat märki tähelegi… Aga nüüd tšekil erinevatele inimestele mõeldud oste märgistades (Marise, õekese, Anneka ja minu asjad) avastasin, et miskipärast oli hind naeltes poole odavam. Super!

No ja siis avastasin veel, et nondel imeilusatel värvilistel bodydel on suures poes palju enam värvivalikut. Ei suutnud muidugi vastu panna ja võtsin teisi ka, kohe mitmes suuruses. Et kui endal kõiki vaja ei lähe, siis ehk jällegi katsikukingiks vms.

CIMG0344

Selline saak siis täna. Homme läheb Maris Brightonisse, nii et meie Plikaga oleme kodused, neljapäeval on plaanis Camden, reede-laupäev veel lahtised… Pühapäeval läheb Maris ära, esmaspäeva veedan Murakaga (ja vean ta ilmselt kuskile kummalisse kohta shoppama, kus oleks olemas nii Matalan kui Asda ja Primark kah… Oled hoiatatud, hah), teisipäeval juba Rootsi, saab oma uue peene käsipagasikohvri sisse õnnistada. Nägin õekese pampu täna veebikaameras, no nii lõpp armas, et söö või ära… Ei jõua ära oodata, millal näppida saan!

Kui kõik lapsed sellised tuleks

…siis võiks neid seitse ka olla, nagu Abikaasa järjekindlalt nõuab.

Plika on lihtsalt nii lahe! Jah, potistreik endiselt, viimase poole aasta jooksul pole kümnele sõnale midagi lisaks õppinud jne jne, aga ta muutub iga päevaga järjest osavamaks, saab nii palju rohkem aru, talle saab juba igasugu asju seletada, nii et ta mind ka kuulab…

Ühesõnaga jah, mis ma siin seitsmest räägin, ootaks kõigepealt ära, et esimene rääkimagi hakkaks. Kahese rasket iga ja nii edasi. Mida suuremad lapsed, seda suuremad ja keerulisemad mured ju. Aga praegu tundub küll, et andke aga minna.

Eile öösel, kui Maris ja Abikaasa poole kahe paiku koju jõudsid, polnud kellelgi und. Kolme paiku alles sättisime magama. Plika hakkas just see hetk voodis läbi une vigisema, nii et Abikaasa tõstis ta natukeseks suurde voodisse. 95% ajast magab Plika hommikuni oma voodis, aga nood mõned korrad ta lihtsalt on nii nunnu, et ei raatsi kuidagi voodisse tagasi panna, jätame enda vahele magama. Eile rääkisime Abikaasaga sosinal ja naersime millegi üle. Plika hakkas läbi une ka naerma. See pani meid veel rohkem naerma ja Plika naeris ka edasi. No niiviisi täitsa kõva häälega ja laginal, üles ise kordagi ei ärganud. Nii me siis kõõksusime kõik kolmekesi naeru käes.

Hommikul ärkasin kell pool kaheksa selle peale, et Plika oli mulle näkku roninud 😀 Lõhnadest tulenevalt ei olnud aega voodis uneleda, kiiremas korras vannituppa mähet vahetama ja peput pesema… Katsusin veel suigatada, Plika turnis järgmised tund aega voodis meie otsas ringi ja keeras tuba sassi, siis tõusis Abikaasa koos temaga, mina sain üheksani voodis mõnuleda.

Ilusad hommikud. Ilus elu 🙂

Ei jõua ära oodata

Sain just kutse ühe kinnise blogi lugemiseks, mille autor kolis Inglismaale minust kaks aastat varem. Ma siis nüüd loen algusest peale, jõudsin just tema sünnituslooni ja lapse esimese elunädalani… No sihuke titeisu tuli peale!

Plikaga on ka väga lahe, see minu teadlikult mitte närvi minemise ja Plikale kõige rahulikult seletamise plaan on siiani edukalt toiminud – mina ei vihasta, Plika on parem laps, ma iga päev sõna otseses mõttes viiskümmend korda vaatan teda ja imestan, kuidas me ikka nii laheda lapse saime. Aga Plika pole enam titt, Plika on juba täitsa inimene 🙂

Ja titeisu on. Selle imepisikese tite isu, kes ainult tissib ja magab… Ja on niiiii pisike ja niiiii nunnu. Oeh.

Kolm kuud ja kümme päeva. 102 päeva. Tähtajani siis. Millal ta tegelikult tulla otsustab, eks seda näitab vaid aeg.

Tänaseks lubas palju vihma, terve päeva oli ilus ilm, tibutama hakkas alles õhtul peale kuute, kui bussipeatusest koju kõndisime. Nüüd lõpuks ladistab täiega. Oi, kui mõnus on seda kuulata, ma jumaldan vihma häält.

Maris peaks juba maandunud olema (sõnum läks igatahes kohale), kõigi eelduste kohaselt hakkab 23 bussiga Stanstedist Victoria poole sõitma. Kuna talle sai lubatud, et keegi läheb vastu ja kaardid-juhised iseseisvalt meie juurde jõudmiseks jäid nagunii saatmata, siis tuleb minna 😀 Abikaasa jäi Plikat rahustades ise ka magama, varsti ajan ta üles, ei taha ise küll välja minna. No rase naine võib nõuda, et mees tema asemel vihmases öös tema sõbrannale vastu läheks, eks. Sellepärast ma tal praegu magada ja puhata lasengi 😛

Nii sürr ja mõnus on olla. vihmaladin ja pilguheit kellegi teise ellu… Mulle meeldib niiviisi blogisid lugeda, nagu raamatut.

Vahelduseks jälle usin ja hea

Võtsin täna nõuks olla parem, kui olin eile – ehk töötada nende koduse elu külgede kallal, millega ma rahul pole. Täpsemalt – mitte mingil juhul Plika peale karjuda (ma küll kõigest väest üritan ennast tagasi hoida, aga vahel, kui ta toiduga plätserdab või absoluutselt ei ütlemisele ei reageeri, tõstan tahtmatult häält), võimalikult vähe üldse närvi minna ja isegi kui lähen, selle juures rahulikuks jääda… Ning teadlikult vähem aega arvutis ning rohkem lapsega veeta. Et siis sel ajal, kui ma tõesti arvutis istun ja midagi vajalikku/huvitavat teen, võiksin talle süümepiinadeta öelda, et mine mängi praegu omaette, emmel on tegemist.

Kõik õnnestus suurepäraselt. Ei karjunud kordagi. Läksin närvi minimaalselt ja suutsin Plikale alati rahulikult ära seletada, miks nii ei tohi, ning ta õigemale teele suunata. Istusin arvutis hommikul pool tundi, õhtupoolikul tunni ja pärast Abikaasa koju tulekut rohkem. Olime Plikaga hommikupoolikul õues tavalise tunni asemel peaaegu kaks, lisaks käis Abikaasa temaga pärast tööd tunnikeseks mänguväljakul, mina koorisin ja tükeldasin samal ajal kodus supimaterjali. Plika lõunaune ajal õmblesin kinni augu Abikaasa jopes, oma jope voodris ja Abikaasa õe poisilt laenatud papude lahtihargnenud krõpsu ning pesin masinatäie pesu.

Sorteerisin Plika riideid ning mõtlesin välja süsteemi, kuidas nende suurustest võimalikult täpne ülevaade saada. Jõudsin kõik riided, mis tal sahtlis olid (ehk need, mis praegu aktiivses kasutuses) süsteemi järgi ära pildistada ja mõõta. Nüüd õhtul, pärast Plika magamaminekut, olen tegelenud kohvritäie riiete pildistamisega – nood on Plikale kas juba väiksed või veel suured. Nüüd on vaja veel mõõdud ja suurused fotode failinimeks kirjutada, siis ongi kõik valmis ja peaks olema tunduvalt kergem aru saada, kas mul on mõtet/vajadust Londonist uue ilmakodaniku jaoks enne Eestisse tagasi kolimist veel miskiseid riideid varuda.

Ühesõnaga… Rahul olen endaga 😛 Ja üritan homme samas vaimus jätkata.

See nüüd küll ei lähe

bbcNonoh, mis sellest sai, et nädala sees on jahedam ja nädala-lõppudel suvi? Viimase kolme nädala trend on vist hääbumas… Muidugi just siis, kui Maris tuleb 😛

Mis seal ikka, kasutame ilusat ilma, kuni antakse… Lähen kohe Plikaga õue 🙂

Scroll to Top