igapäevaelu

Võtsin suve Londonisse kaasa

Olgem ausad, kui ma Rootsis olin ja igapäevaselt Eesti soojakraade vaatasin, tegi kadedaks küll 😛 Esimene päev Rootsis oli täitsa mõnus, laupäev suisa suvine, viimasel päeval oli ka suve moodi, aga siis olin juba ära minemas. No ja Londonis olid ju siiamaani sihukesed pooletoobised ilmad…

Igatahes võin rõõmuga raporteerida, et praegu, kell üksteist hommikul, on väljas 17 kraadi sooja ning tänasest laupäevani lubab 21-25 kraadi. Muidugi ilmateade võib iga päev muutuda ja kindlasti muutubki, aga lootustandev indeed.

Sest viimased Londoni nädalad võiksid ometigi mõnusad olla 🙂 Mul on juba natuke kahju kolida… Ehkki tean, et Eestis saab veel ägedam olema.

Kõik pole siiski kadunud

CIMG0436

Sain oma kannu ja termomeetri mitu nädalat tagasi kätte, täna jõudsin lõpuks katsetamiseni. Lillest ei tulnud muidugi midagi välja, pole ju üle poole aasta praktiseerinud, aga šokolaadisüda õnnestus esimest korda perfektselt. Ja kohv tuli KUUM – termomeetrist on ikka kasu, kui iga päev kohvi ei tee, kaob kuumusetunnetus käe seest üpris kiiresti. Nii et masin töötab ja väike kann õigustas ennast. Nüüd vaja ainult praktikat 😀

Aga me läheme nüüd Vera Cruzi hommikust sööma.

Oeh

Pärast mõni aeg kestnud eBay maratoni sattusin pangaarvet vaatama ja avastasin, et see on kohe-kohe miinusesse minemas. Ise olin arvestanud, et saan umbes-täpselt hakkama, aga ju siis tuli mõni asi juurde või läks mõni asi kallimaks. Ja mõned asjad on muidugi veel. Mis teha, kui Primarkis näiteks hetkel sukkpükse ei müüda, sest pole hooaeg. Või kui üks imearmas müts, mida mul Plikale vaja oli, läks kallimaks, kui ma arvestasin.

Igatahes tuli mul masendus. Pole konkreetselt isegi millelegi ebavajalikule kulutanud, kui nunnufaktor välja arvata – ehk siis ostnud vajalikke asju, mille eest olin välimuse tõttu nõus rohkem maksma, kui kõige odavamast kohast saaks. Ja tegelikult pole need summad üldsegi eriti palju suuremad – olen kindel, et Resti poodides oleks ikka kallim olnud, enamikes siinsetes kah 🙂 Aga mina, ihnur, võrdlen ju kõike vaid Primarkiga.

Igatahes otsustasin, et kuna olen üle kulutanud, tuleb nüüd alakulutada 😀 Mis tähendab, et jätsin täna minemata Camdenisse, kust mul midagi konkreetset vaja polnud, aga transpordi, söögi ja ahvatleva nänni peale, mis raudselt alati ette jääb, oleks omajagu kulunud. Ning homme istun kah kodus, endal muidugi samal ajal süümekad, sest Maris on ju ikkagi mul külas, aga mina saadan ta linna peale ning ise kaasa ei tule. No eilse ja tänase päeva veetis ta Triinuga, homme hängivad Iirisega, seega ega ma tegelikult ju väga paha ei ole. Plikale on ka parem, kui rutiin sassi ei lähe, saab mänguväljakul käia ja lõunaund rahulikult oma voodis magada.

Rahaga on igatahes kitsas käes ja ei oska optimaalselt arvestada, kui palju meil seda vaba raha siin veel üldse on. Mul on listis veel igasugu vajalikke asju, mis Eestist ostes kallimad tuleks, need peab nii ehk naa ära ostma, viimases hädas kasvõi Eesti arvelt pärineva rahaga. Nojah, miks üldse kitsas käes on – olen siin teistele ka hunnikutes asju ostnud, mille kõige eest hiljem Eesti arvele raha laekub. Aga mis mul sellest kasu, UK arvele on vaja – ma ei kavatsegi Resti kaardiga maksta, kui vähegi mingi muu variant leidub, põhimõtteliselt juba. Lootsin, et saame siinse rahaga hakkama, siis hiljem tuleb Eesti arvele nö lisa, nagu oleks suutnud siin miskit säästa. Tutkit 😛

Okei, virina lõpp. Hommik on kindlasti õhtust targem ja küll ma saan esmaspäeval Murakaga kuidagi mõistlikult kulutatud. Alati ju saab.

Värviline rõõm, vol 2

Sai jälle Marisega shoppamas käidud – terve päev Oxford streetil. Eriliseks tegi kogu sündmuse asjaolu, et Plika oli sel ajal Abikaasa töö juures 😀 Ta ise pakkus välja, et võib võtta – raamatupidaja 6-aastane poiss oli ka seal, Abikaasa koolitab praegu oma järglast välja, seega peamiselt kontrollib tema tööd… Nii siis veetiski Plika enamiku päevast temaga ja mina sain rahus poode kammida. Hindamatu!

CIMG0354Päris palju raha kulutasin, samas absoluutselt mitte midagi ebavajalikku ei ostnud. Üks emotsiooniost küll oli – maasikatrikoo Plikale 🙂 Märkasin seda Mothercare’is juba jaanuari alguses, siis ei raatsinud osta, kuna jäi aga südamesse, otsustasin täna, et võin £8/154 kr kulutada küll – lõppeks kolime ju suvepealinna, seega hakkab Plika kõigi eelduste kohaselt palju meres sulistama. See suvi kasutame muidugi veel olemasolevaid ujumispükse, mahuvad küll ja hoiavad igasugu paksema kraami kinni, järgmiseks suveks on Plika loodetavasti mähkmevaba ja trikoo paras 😛 Valisin 2-3 ja 3-4 aastat suuruste vahel, aga kuivõrd Plika on vähemalt siiani oma vanust arvestades keskmisest pisem, siis võtsingi väiksema – ei taha ju aastaid ka oodata, et kanda saaks. Nii et põhimõtteliselt vajalik ost, aga sellega oleks veel aasta viivitada võinud ja kuskilt ka tõenäoliselt odavamalt saanud. No aga MAASIKAS! Ei saanud ju ostmata jätta!

Kõhuelanikul õnneks tarbetuid hüüdnimesid pole, mis edaspidi võiksid selliseid emotsioonioste põhjustada, teda kutsusime nimepidi juba ammu enne, kui soo teada saime 😛

Marks&Spencerist ostsin imetamisrinnahoidjad, aga need viin vist tagasi… Esiteks tundus kodus uuesti proovides, et ei istu ikka päris hästi, teiseks oli see kahene pakk ja valget ma tegelikult ei taha, polnud lihtsalt valikut. Samas pole ma midagi paremat leidnud, no too H&Mi oma ainult, mida pikendusega kasutada saaks, see oli kallim, £16/328 kr (M&S 2 tk £25/450 kr). Tegelikult tahaks veel Mothercare’i sleep brasid proovida, aga minu suurust pole kuskil sees… Argh. No igatahes saab tšeki alusel 35 päeva tagastada, kui nad aga peaksid sama pangakaarti tahtma, millega ost sooritati, siis tuleb Marisega minna… Primarkis vähemalt on nii, et tagastuse saad samale kaardile, niisama vahetada võib lihtsalt tšeki alusel. No kuidagi ikka saab.

Dorothy Perkinsi tall sectioni soodusmüügist leidsin tumesinised kummiga teksad, nood alt kitsenevad ja hirmus ümber, skinny jeans. Allahindlus £18/324 kr -> £12/216 kr 😛 Ega see kumm just eriti esteetiline välja näe, aga kasvavat kõhtu arvestades just see, mis vaja, pealegi on mul kõik praegu kasutuses olevad pluusid nii pikad, et katavad pükste ülemise osa kinni, mingit vahet seega pole – nüüd on vähemalt ühed veidi viisakamad pikad püksid mustade dressikate kõrvale, nood venivad ju kohe põlvedest välja ja üldse… Kõrini on, terve eelmise raseduse olid need ju ka mu ainsad püksid 😀 Ilmad pole alati nii soojad, et seelikut või põlvpükse kanda, rasedatele ju tall pükse ka ei tehta, nii et väga vedas.

Primarkist ostsin kaks toppi, punane maksis £5/90 kr ja hall £4/72 kr – viimane on pealegi organic cotton, väga peen. Mood õnneks soosib pikki T-särke, kõhukandjale asendamatud 🙂 Suurused on muidugi nii, nagu jumal juhatab – kui tavaliselt ostan ma Primarkist 10/38 suurust ja rasedana 12/40, et kõht sisse mahuks, siis seekord sai punane 8/36 ja hall 14/42 😀 No mis teha, üks venis hirmsasti ja teine mitte. Sellest moraal – alati peab proovima, niisama ei julge midagi osta.

CIMG0349

Anneka poisile pükse otsides hakkasid ühed endale nii meeldima, et võtsin Plikale – poiste omad, hall on mänguväljakupüksteks ideaalne. Ja see nunnu jõehobu! Just praegu täitsa parajad, eks väikevend saab hiljem endale. Haa, ja kirsina tordi peal avastasin just, et need ei maksnud mitte £5, vaid £2.50/45 kr – sildil oli hind €5, ma ei pannud poes erinevat märki tähelegi… Aga nüüd tšekil erinevatele inimestele mõeldud oste märgistades (Marise, õekese, Anneka ja minu asjad) avastasin, et miskipärast oli hind naeltes poole odavam. Super!

No ja siis avastasin veel, et nondel imeilusatel värvilistel bodydel on suures poes palju enam värvivalikut. Ei suutnud muidugi vastu panna ja võtsin teisi ka, kohe mitmes suuruses. Et kui endal kõiki vaja ei lähe, siis ehk jällegi katsikukingiks vms.

CIMG0344

Selline saak siis täna. Homme läheb Maris Brightonisse, nii et meie Plikaga oleme kodused, neljapäeval on plaanis Camden, reede-laupäev veel lahtised… Pühapäeval läheb Maris ära, esmaspäeva veedan Murakaga (ja vean ta ilmselt kuskile kummalisse kohta shoppama, kus oleks olemas nii Matalan kui Asda ja Primark kah… Oled hoiatatud, hah), teisipäeval juba Rootsi, saab oma uue peene käsipagasikohvri sisse õnnistada. Nägin õekese pampu täna veebikaameras, no nii lõpp armas, et söö või ära… Ei jõua ära oodata, millal näppida saan!

Kui kõik lapsed sellised tuleks

…siis võiks neid seitse ka olla, nagu Abikaasa järjekindlalt nõuab.

Plika on lihtsalt nii lahe! Jah, potistreik endiselt, viimase poole aasta jooksul pole kümnele sõnale midagi lisaks õppinud jne jne, aga ta muutub iga päevaga järjest osavamaks, saab nii palju rohkem aru, talle saab juba igasugu asju seletada, nii et ta mind ka kuulab…

Ühesõnaga jah, mis ma siin seitsmest räägin, ootaks kõigepealt ära, et esimene rääkimagi hakkaks. Kahese rasket iga ja nii edasi. Mida suuremad lapsed, seda suuremad ja keerulisemad mured ju. Aga praegu tundub küll, et andke aga minna.

Eile öösel, kui Maris ja Abikaasa poole kahe paiku koju jõudsid, polnud kellelgi und. Kolme paiku alles sättisime magama. Plika hakkas just see hetk voodis läbi une vigisema, nii et Abikaasa tõstis ta natukeseks suurde voodisse. 95% ajast magab Plika hommikuni oma voodis, aga nood mõned korrad ta lihtsalt on nii nunnu, et ei raatsi kuidagi voodisse tagasi panna, jätame enda vahele magama. Eile rääkisime Abikaasaga sosinal ja naersime millegi üle. Plika hakkas läbi une ka naerma. See pani meid veel rohkem naerma ja Plika naeris ka edasi. No niiviisi täitsa kõva häälega ja laginal, üles ise kordagi ei ärganud. Nii me siis kõõksusime kõik kolmekesi naeru käes.

Hommikul ärkasin kell pool kaheksa selle peale, et Plika oli mulle näkku roninud 😀 Lõhnadest tulenevalt ei olnud aega voodis uneleda, kiiremas korras vannituppa mähet vahetama ja peput pesema… Katsusin veel suigatada, Plika turnis järgmised tund aega voodis meie otsas ringi ja keeras tuba sassi, siis tõusis Abikaasa koos temaga, mina sain üheksani voodis mõnuleda.

Ilusad hommikud. Ilus elu 🙂

Scroll to Top