igapäevaelu

Homseni üksi

…tegelikult küll kahekesi, aga lapsest pole suurt abi, pigem vastupidi 😉

Kuna emal oli vaja homme hommikuks Pärnus olla, aga ta polnud autojuhtimiseks vormis, viib Mees ta ära ja tuleb homme hommikul oma perekonnaga tagasi – nad plaanisid eile nagunii meile külla tulla.

Nii et peame tänase õhtu ja öö Plikaga kahekesi hakkama saama, homme lõunaks peaksid nad kohal olema. Ega muud pole ju hullu, ainult kangesti väsinud olen ikka veel – ei jõua eriti last ringi tassida ega temaga väga aktiivselt tegeleda. Üritan tissi, tegelusteki ja erinevate mänguasjadega ära osta. Seni peame vastu 😛

Kedagi appi kutsuda ka ei julge – äkki olen veel nakkusohtlik.

Oeh. Kui see kell vaid üheksa saaks ja lapsel uneaeg tuleks. Lähen üritan nüüd kadunud lutti otsida…

Update

…sest kui ma seda täna ei kirjuta, siis jääbki kirjutamata.

Käisin Pärnus kosmeetikus. Kui jätta kõrvale tigedakstegev pisiasi, et mu lakitud varbaküüned ei olnud pärast 50 minutit veel piisavalt kuivanud (lakk oli katsudes kuiv, aga mitte kivistunud) ning sain neile “vahva” sokimustri (tõmbasin hiljem kihi läbipaistvat lakki peale, see tegi asja väheke paremaks), on siiski sügav rahulolu – kust mujalt saaks 350 krooni eest täieliku depilatsiooni (sääred, kaenlaalused, bikiin, käsivarred, kulmud lasin ka üle pika aja ära kujundada)? 😛 225 krooni pediküüri eest pole vist ka väga palju, igal juhul ei viitsiks ma mujale minna, hea on ühes salongis kõik vajalik ära teha.

Ega ma iga kuu nii palju raha ei raiska, lihtsalt enne sünnipäeva otsustasin endale põhjalikumaid iluprotseduure lubada – millal siis veel, kui mitte nüüd.

Plika õppis uue näo tegemise ära – ajab muudkui põski punni nagu hamster ja teeb sellist purisevat häält. Naera pooleks:

Vanaema tõi lapselapsele väljamaalt (Soome kruiisilt) üleskeeratava lepalinnu, millest mina küll hetkel veel suuremas vaimustuses olen. Ja see värviline kõrin on ka tema kink – hullult äge on, ehkki pildilt ei paista vist niiväga välja.

Superstaar saadab oma andunud fännidele õhusuudlusi (mhmh, Maiden, idee on sinu pildilt):

Maitsev õhtusöök:

Üleüldises plaanis on kõik suht sama sassis kui enne, aga oleme veetnud ülimeeldiva õhtu kahe pudeli veini seltsis, sellest viimased tunnid kahekesi köögis istudes ja elust rääkides (ema ja Mees magavad ammu). Nüüd on väsimus tappev ja juhe koos, läheme ka lõpuks ära magama 🙂

Sooda

Kui ma eile kell pool kaks lõpuks magama minna tahtsin, otsustas laps just sel hetkel, et oleks õige aeg üles ärgata. Alguses ei suutnud ma küll sellele voodist vastu vaatavale rõõmust säravale näole vastu panna, aga kui ta tissi otsas magama ei jäänud, läks asi juba käest ära.

Mees tuli umbes kolmest magama, selleks ajaks polnud mul veel magama jääda õnnestunud. Mees suutis õnneks Plika magama saada, nii et tuli lühike armuaeg… Aga ausõna, minu meelest ärkas see laps kell viis jälle… Või ärkas ta kohe varsti ja oli viieni üleval? Ma ei teagi, ei mäleta, kõik on peas segi.

Fakt on see, et ma magasin väga vähe, killustunult ja üleüldiselt halvasti. Ja laps oli ka miskipärast hommikul tavalise säravrõõmsa asemel närviline – ei teagi, miks, unetusest? Minu meelest oli ta igatahes vähemalt pool ööd üleval. Sain läbi surmahäda pool üheksa üles, et temaga tegeleda.

Selle eest magas ta akna taga üle nelja tunni lõunaund (ca 12-16) ja oli siis õhtuni üleval.

Mina olen terve päeva täielik sooda olnud – aeg-ajalt õnnestus normaalne seisund saavutada, siis tuli jälle surmauni. Ja nii lugematul arvul kordi. Oi, kuidas ma soovisin, et mul oleks võimalik keset päeva lihtsalt voodisse keerata ja MAGADA. Pool tundi hommikupoolikul oli maksimum, mis ma välja pigistasin – siis läks Mees töövestlusele ja laps magas akna taga, rohkemat ei saanud endale kuidagi lubada.

Koristasin ja sättisin päris palju, aga sama palju jäi veel teha. Nii palju siis plaanidest asjaga täna ühele poole saada. Ja homme hommikul juba Pärnusse.

Noh, ega’s muud, kui pean neljapäeval Tartusse jõudes asjad ära lõpetama – veidi aega on enne leeritundi ja pärast ka. Loodetavasti siis päriselt jõuan seekord. Ja tegelikult peaks reedel ka aega olema, päeval vähemalt.

Loodame parimat.

Uurisin täna seda ilmakaarte ja magamise teemat natuke lähemalt ning olen nüüd segaduses. Üldlevinud on arusaam, et parim on magada pea põhjas või idas, siis arvutasin veel konkreetse sünnikuupäeva järgi parimaid asendeid ja sain teised tulemused… Kõige tipuks magasime me esimesed ööd siin pea läände ja väga hästi (ehkki igasuguste arvutuste ja reeglite kohaselt oleks pidanud vastupidi olema), järgmised ööd pea põhja ja suht halvasti (ehkki isegi selle individuaalarvutuse järgi peaks põhi meile kõigile suht sobima), nüüd keerasime pead itta – vaatame, kas on parem.

Ilmselt tuleks kogu see jutt üldse kuu peale saata 😀

See sai nüüd küll üks nigel sissekanne – ma olen nii väsinud, et ei suuda normaalseid lauseid ega ilusat teksti moodustada. Mõtlesin veel natuke koristada, aga lähen parem ära magama – kui eriti hästi läheb, ärkan homme varem ja sätin veel.

Ahjaa, kuna ma hommikul nii sooda olin ja Mees suht sama väsinud, lasin tal poest igavese laadungi süüa tuua ning alles hiljem tuli meelde, et midagi peale piima poleks vaja olnud, läheme ju Pärnusse. Niigi on toidule raha kulunud juba üleliia. Oeh.

Kõige lõppu siiski positiivne teadaanne – meie Tiigi tänava korteril on uued üürnikud ja tagatisest saime ka 2/3 tagasi 🙂

Ilus elu

Mööbel on esialgsete plaanide järgi paigas. Lapsel on hiigelsuur magamistoa põrand, kus tulevikus ringi roomata – tegelikult elutoa põrand kah, kui kõik kotid ükskord lahti pakitud ja sisu kappidesse paigutatud.

Ma panin Plika riideid kummutisse, sortides välja väikeseks jäänuid ja parajaks saanuid, käies neid iga natukese aja tagant tema peal proovimas – ta ukerdas sealsamas tegelusteki peal, keerates ennast mõnuga seljalt kõhule ja tagasi ka – on mõlematpidi selgeks saanud 🙂

Ja käisin köögis, kus tuli praksus pliidi all ning kartulid põgenesid lõikelaualt (Mehel on kartulisalati tegemine käsil, lippas poodi majoneesi ostma).

Ja kui Plika virisema hakkas, siis tõstsin ta lihtsalt õlale, et temaga koos köögis istuda.

Ja ma mõtlen, et ma olen nii õnnelik. Siin uues kodus. just nüüd ja praegu. Ja kindlasti edaspidi ka.

Lihtsalt niii hea on olla 🙂

Scroll to Top