igapäevaelu

Liiga külm!

Ilm oli häbematult ilus ja päikseline, nii arvasin, et oleks patt mitte jalutama minna. Toppisin ennast hirmsoojalt riidesse, et ikka mõnus oleks ja meelitasin isegi pohmaka küüsis vaevleva Mehe endaga kaasa.

Algselt oli plaan minna turule ja vanasse kaubamajja värskelt küpsetatud saiakesi ostma. Mina kujutasin kodus isegi optimistlikult ette, kuidas võtame topsi kohvi ja paar saiakest ning sööme väljas. Jajah.

Soojadest riietest ja külmakaitsekreemist polnud eriti kasu – paar minutit väljas ja mu põsed valutasid külmast ning sõrmed olid kanged. Seega kihutasime hirmkiiresti otseteed turule, kus sai jälle värske kraamiga liigselt hoogu mindud – peale supikondi, süldi ja vürtsikilude ostsime veel rohelist sibulat, mugulsibulat, redist, tomatit, kaalikat, mandariine, viinamarju, kiivisid, granaatõuna ja sidruni.

140 krooni vaesemana matsin saiakeste mõtte heaga maha, sellise külmaga ei tahtnud nagunii kaugemale minna. Mees, kellele külm miskipärast mingit mõju ei avaldanud, läks Plikaga veel väiksele raekoja platsi tiirule ja mina sibasin lühimat teed pidi koju.

Iseenesest on sutsu veider – vanasti -13 mulle küll nii hävitavat mõju ei avaldanud… Igatahes on palju mõnusam seda päikest sooja toa aknast vaadata 🙂

Tavaline värk

Ja kuniks kõik teised on peol, kuhu ka mina oleks tahtnud väga-väga minna, istun ma kodus ja rõõmustan selle üle, et sain lapsest täna imearmsaid pilte ning sõin just suuuuure tüki kooki. Kõik sõin ära, Mehele ei jätnud midagi 😛

Huvitav

Tartu linna kodulehe info põhjal on meile lähim taarapunkt:

Tiigi Toidukaubad OÜ, kauplus Õnnelik Juhus, Tiigi 6 P-R 9-22, L 9-18

Jättes kõrvale selle, et ma ei saa aru, milline idioot paneb poele sellise nime, selle, kuidas ma vihkan väikeseid olematu valiku ja hirmkallite hindadega poode ning fakti, et minu meelest on see ka pühapäeval avatud [EDIT: panin alles nüüd tähele, et kirjas on P-R – samas Mehe väitel olevat see ikkagi pühapäeva õhtul kinni], jääb vaid üks küsimus:

Kus see taarapunkt on? Pole seal küll kunagi midagi taolist näinud, automaati ka mitte.

Aga äkki olen lihtsalt pime.

Elust ja olust

Oleme nüüd kaks päeva järjest külalisi vastu võtnud – eile käis Vaska ja täna Haide. Mõlemat polnud juba nii kuu aja kanti näinud, oli ka viimane aeg! Kohvitasime, koogitasime, imetlesime last ja rääkisime juttu. Külalised on toredad 🙂

Millegipärast on nii, et ma ei oska sellistest külaskäikudest midagi põhjalikumat kirjutada – alati on küll hiiglama tore, aga blogisse pikemalt üles tähendada ei õnnestu.

Kui Vaska eile edasi liikus, läksime teda saatma ja Plikaga jalutama, munakarbid kotis. Kuna jõudsime turule kella ühe paiku, mil kõigi sobivate lettide ees oli vähemalt neli inimest järjekorras, ei viitsinud ootama jääda ning poetasime karbid Anttile, et too need ahju topiks. Nii palju siis sellest 😛

Kui lõpuks koju tagasi jõudsime, olime nii väsinud, et tuksusime ülejäänud õhtu lihtsalt arvutis.

Täna läksime samamoodi Haidet saates Plikaga jalutama. Kui Maximas käidud sai, läks Mees lapsega Antti juurde, kunas mina kammisin natuke poode.

Käisin muuhulgas Walkingus odavaid kummikuid vaatamas ja lõpetasin viie paari kingade proovimisega. Kummikuid ei ostnudki, sest kuigi kollane on hiiglama lahe, ei sobi see mu riietega ja punase-mustaga kummikuid oli ainult 46-47 suurust 🙂 Küll aga jäid hinge ühed kingad.

Leidsin oma auväärses 24-aastases elus esimese lemmikkingadisaineri – seni polnud kunagi ükski firma meelde jäänud, aga netist kingade pilti otsides vaatasin neid kohe hulgim läbi ja pidin tõdema et see kaubamärk istub mulle ülihästi – sellised… Elegantsed ja mugavad (vastandina ebapraktilistele hirmkõrgetele tikk-kontsaga monstrumitele, mida Eesti kaubandusest nii palju leida võib). Ega kõik muidugi ei meeldi, aga päris paljud siiski.

Kui järgmisel kuul rahaasjad lõplikult jonksus ja 41 number veel alles, siis ostan vast ära 🙂 Praegu olid 899 -> 629 – ma loodan, et jälle täishinna peale tagasi ei lähe, pigem ehk ikka odavamaks. Tegelikult peaks vist kohe ära ostma, 41 kaob ju imekiiresti… Mh, ehk isegi võib juba praegu – ma mõtlen selle üle.

Tänase päeva avastuseks on tõdemus, et 10-meetrine rull fooliumit maksab Maximas seitse krooni rohkem kui Kaubahalli Comarketis (22.90 vs 15.90) – peaks nagu vastupidi olema…?

Mõned fotod ka. Ostsin Maximast täna 15 krooni eest beeži kohvitassi – suht igav värv, aga kuju on õige 🙂 Nii mu kollektsioon ühe-kahe kaupa täieneb ja köögiriiul ajab juba üle.

Juhtus ime, et ka mina jäin täiesti arvestatava välimusega pildile (99% ajast olen teatavasti kaamera taga):

Ja muidugi traditsiooniline ööpilt (huvitav, kas ma ka kunagi tüdinen?):

Väga veider

Läksin just netipanka, et uurida, kui s*tt seis täpselt on – homme nimelt hambaarsti juurde ja see on teadagi va raharöövel.

Ja mida ma näen – mingi kummaline summa raha on. Uurin lähemalt – eile oli mulle vanemahüvitist kantud. Aga mis aja eest, seda teab vaid jumal taevas. Minu arvutuste kohaselt peaks see olema umbes poole kuu raha, aga miks pagana pärast peaks nad just poole kuu raha mingil suvalisel kuupäeval kandma?

Minu jaoks on ainus mingilgi määral loogiline seletus, et nad maksid mulle novembri eest – aga samas oli mul tol kuul saada ainult 12 või 13 päeva eest (unustasin teatavasti UK töökohta õigel ajal lahkumisavalduse kirjutada ning mu töösuhe lõppes alles novembri teises pooles) ning sel juhul tuleb igakuine summa tunduvalt suurem, kui ma arvutasin.

Ega’s midagi – tuleb oodata 9. veebruari, siis saab vast selgust. Peaasi, et mingeid selliseid jamasid ei oleks, mis minu arvutatud summa väiksemaks teeksid.

Praeguseks on aga hambaarsti raha olemas. Ja natuke söögiraha. Ja järgmise kuu üüriraha. Ja tundub, et veebruaris saame võlad ka tagasi makstud 🙂

Scroll to Top