Tavaline värk
Ja kuniks kõik teised on peol, kuhu ka mina oleks tahtnud väga-väga minna, istun ma kodus ja rõõmustan selle üle, et sain lapsest täna imearmsaid pilte ning sõin just suuuuure tüki kooki. Kõik sõin ära, Mehele ei jätnud midagi 😛
igapäevaelu
Huvitav
Tartu linna kodulehe info põhjal on meile lähim taarapunkt:
Tiigi Toidukaubad OÜ, kauplus Õnnelik Juhus, Tiigi 6 P-R 9-22, L 9-18
Jättes kõrvale selle, et ma ei saa aru, milline idioot paneb poele sellise nime, selle, kuidas ma vihkan väikeseid olematu valiku ja hirmkallite hindadega poode ning fakti, et minu meelest on see ka pühapäeval avatud [EDIT: panin alles nüüd tähele, et kirjas on P-R – samas Mehe väitel olevat see ikkagi pühapäeva õhtul kinni], jääb vaid üks küsimus:
Kus see taarapunkt on? Pole seal küll kunagi midagi taolist näinud, automaati ka mitte.
Aga äkki olen lihtsalt pime.
Elust ja olust
Oleme nüüd kaks päeva järjest külalisi vastu võtnud – eile käis Vaska ja täna Haide. Mõlemat polnud juba nii kuu aja kanti näinud, oli ka viimane aeg! Kohvitasime, koogitasime, imetlesime last ja rääkisime juttu. Külalised on toredad 🙂
Millegipärast on nii, et ma ei oska sellistest külaskäikudest midagi põhjalikumat kirjutada – alati on küll hiiglama tore, aga blogisse pikemalt üles tähendada ei õnnestu.
Kui Vaska eile edasi liikus, läksime teda saatma ja Plikaga jalutama, munakarbid kotis. Kuna jõudsime turule kella ühe paiku, mil kõigi sobivate lettide ees oli vähemalt neli inimest järjekorras, ei viitsinud ootama jääda ning poetasime karbid Anttile, et too need ahju topiks. Nii palju siis sellest 😛
Kui lõpuks koju tagasi jõudsime, olime nii väsinud, et tuksusime ülejäänud õhtu lihtsalt arvutis.
Täna läksime samamoodi Haidet saates Plikaga jalutama. Kui Maximas käidud sai, läks Mees lapsega Antti juurde, kunas mina kammisin natuke poode.
Käisin muuhulgas Walkingus odavaid kummikuid vaatamas ja lõpetasin viie paari kingade proovimisega. Kummikuid ei ostnudki, sest kuigi kollane on hiiglama lahe, ei sobi see mu riietega ja punase-mustaga kummikuid oli ainult 46-47 suurust 🙂 Küll aga jäid hinge ühed kingad.
Leidsin oma auväärses 24-aastases elus esimese lemmikkingadisaineri – seni polnud kunagi ükski firma meelde jäänud, aga netist kingade pilti otsides vaatasin neid kohe hulgim läbi ja pidin tõdema et see kaubamärk istub mulle ülihästi – sellised… Elegantsed ja mugavad (vastandina ebapraktilistele hirmkõrgetele tikk-kontsaga monstrumitele, mida Eesti kaubandusest nii palju leida võib). Ega kõik muidugi ei meeldi, aga päris paljud siiski.
Kui järgmisel kuul rahaasjad lõplikult jonksus ja 41 number veel alles, siis ostan vast ära 🙂 Praegu olid 899 -> 629 – ma loodan, et jälle täishinna peale tagasi ei lähe, pigem ehk ikka odavamaks. Tegelikult peaks vist kohe ära ostma, 41 kaob ju imekiiresti… Mh, ehk isegi võib juba praegu – ma mõtlen selle üle.
Tänase päeva avastuseks on tõdemus, et 10-meetrine rull fooliumit maksab Maximas seitse krooni rohkem kui Kaubahalli Comarketis (22.90 vs 15.90) – peaks nagu vastupidi olema…?
Mõned fotod ka. Ostsin Maximast täna 15 krooni eest beeži kohvitassi – suht igav värv, aga kuju on õige 🙂 Nii mu kollektsioon ühe-kahe kaupa täieneb ja köögiriiul ajab juba üle.
Juhtus ime, et ka mina jäin täiesti arvestatava välimusega pildile (99% ajast olen teatavasti kaamera taga):
Ja muidugi traditsiooniline ööpilt (huvitav, kas ma ka kunagi tüdinen?):
Väga veider
Läksin just netipanka, et uurida, kui s*tt seis täpselt on – homme nimelt hambaarsti juurde ja see on teadagi va raharöövel.
Ja mida ma näen – mingi kummaline summa raha on. Uurin lähemalt – eile oli mulle vanemahüvitist kantud. Aga mis aja eest, seda teab vaid jumal taevas. Minu arvutuste kohaselt peaks see olema umbes poole kuu raha, aga miks pagana pärast peaks nad just poole kuu raha mingil suvalisel kuupäeval kandma?
Minu jaoks on ainus mingilgi määral loogiline seletus, et nad maksid mulle novembri eest – aga samas oli mul tol kuul saada ainult 12 või 13 päeva eest (unustasin teatavasti UK töökohta õigel ajal lahkumisavalduse kirjutada ning mu töösuhe lõppes alles novembri teises pooles) ning sel juhul tuleb igakuine summa tunduvalt suurem, kui ma arvutasin.
Ega’s midagi – tuleb oodata 9. veebruari, siis saab vast selgust. Peaasi, et mingeid selliseid jamasid ei oleks, mis minu arvutatud summa väiksemaks teeksid.
Praeguseks on aga hambaarsti raha olemas. Ja natuke söögiraha. Ja järgmise kuu üüriraha. Ja tundub, et veebruaris saame võlad ka tagasi makstud 🙂
Edusammud
Ausa ülestunnistuse mõttes pean kõigepealt ära mainima, et eile ei teinud ma peaaegu mitte midagi asjalikku – pühapäeva õhtul vara magama minemisest ei tulnud miskit välja, seega magasin poole kaheteistkümneni ja vahtisin terve päeva Dexterit (ma hakkasin alles esimese hooaja keskelt Mehega koos vaatama, nii et esimesed osad olid puhta nägemata). Plaanitud turule minemisest ja koristamisest ei tulnud niisiis miskit välja, aga kuna ma olin enesele lubanud mitte põdeda, siis võtsin asja vabalt.
Õhtupoolikul tuli meelde, et teadliku vanema projekti infopäev on, kuhu ma esiteks unustasin ennast kirja panna ja teiseks oli alguseni ainult poolteist tundi. Kuna Mees ei julgenud lapsega koju jääda, sest too oli terve päeva erilise apluse märke ilmutanud ning iga tunni tagant tissi nõudnud, läks ta hoopis ise ja mina jäin koju. Kuna Dexteris tulid juba need osad peale, mida ma näinud olin, võtsin ennast kokku ja tegin natuke kasulikke asju ka – tunne sai kohe asjalikum.
Eile õnnestus siis lõpuks normaalsel ajal magama minna – umbes üheteist paiku. Nii polnud mingi probleem täna üheksast ärgata. Pärast dušši ja hommikusööki kihutasime Kessu juurde, kes oli lahkelt lubanud oma pesumasinat kasutada.
Kuniks pesu pesi ja laps Kessu akna taga lõunaund magas, veetsime meie mõnusasti aega Kessu plikat toites (loodetavasti hakkab minu laps ka nii hästi sööma – peaaegu kõik toit sai suhu, ei löönud lusikat ega keeranud järsku pead ära) ja Kessu küpsetatud imemaitsvat porgandipirukat süües. Njämm. Kreegimehust tehtud morssi saime ka veel. Udupeen.
Hiljem kodus jätkasin sama toimekalt – koristasin ja küürisin puhtaks vannitoa ja esiku. Kahju on vaid sellest, et vannitoas pole võimalik seda puhtust suuremat hoida – kõik läikima löödud peeglid, roostevaba teras ja puhtakspestud totsikud on rikutud pärast järgmist duši all käimist – meil pole kraanikaussi (kraani torust jookseb vesi otse vanni) ja ainsad riiulid asjade hoidmiseks asuvad dušile nii lähedal, et vesi pritsib peale, hambaharjatops näiteks on pidevalt poolenisti vett täis.
Aga noh, hetkel pole veel keegi duši all käinud, seega on topsid tühjad ja puhtad ning segisti ja dušitoru läigivad 😛 Naudin seda ilu, kuniks antakse.
Esikus panin peale põhjaliku põranda puhastamise ja pesemise veel hunniku jalanõusid korralikult ära, paigutasin joped ümber, nii et uksele lähim nagi jäi külaliste jaoks vabaks, ning sorteerisin kõik mütsid-sallid-kindad ära – seal riiulis valitses juba mitu kuud täielik tohuvabohu.
Kööki hoiame endiselt hoolega piinlikus korras, nüüd siis ongi veel toad jäänud. Kuna Vaska tuleb homme külla, siis pean täna enne magama minekut elutoa näilisse korda saama, magamistoa ukse saab lihtsalt kinni lükata 😛
Kuna ta tuleb juba hommikul, on meil pärast tema lahkumist just paras aeg lapsega välja jalutama ja turule minna (meil on terve suur kilekotitäis munareste kogunenud, saame need loodetavasti mõnele tädikesele ära anda, kes neid korduvkasutaks). Ja ehk õhtul veel koristada.
Plika oli õhtul veidralt närviline – muudkui nuttis ja oksendas. Oksendas ilmselt sellepärast, et ta ripub mul pidevalt tissi otsas ja ei krooksu korralikult. Miks ta nii palju nuttis, ei tea siiani – ehk oligi lihtsalt õhk maos. Igatahes kussutasin ta üle pika aja süles magama – aga siis sai uni ka nii sügav, et ta ei sipelnud isegi soojast sülest jahedale tekile panemise peale.
Nii et igati produktiivne päev on olnud ja ma olen endaga ülirahul.
Lõpetuseks üks vahva foto. Mees, kes voodis fotol näha olevas asendis selga puhkas, jäi sinna samamoodi magama. Karu pani ta siis silmile, kui ma toa tule põlema panin, et lapsele täis oksendatud riiete asemele kummutist midagi puhast otsida.
Selle foto tegemise ajal ta juba norskas. Lõpp naljakas vaatepilt. Olete te kunagi kohanud kedagi, kes sellises asendis magaks? Ja see karu silmil, see on nagu kirss tordil 😀
Ega’s midagi, hiljemalt tunni aja pärast vaja magama minna, hakkan parem tuba koristama 🙂