Väsinud, aga rahul
Ultraproduktiivne päev on jälle olnud. Hommikupoolikul käisime Kessu juures pesu pesemas, kahe paiku koju jõudes oli õhtupoolikuni lõuna- ja puhkepaus ning siis praktiliselt katkematu koristamine hilisõhtuni välja.
Läheme nimelt homme Pärnusse, sealt teisipäeval ema autoga Tallinnasse ja tuleme siis samal õhtul kõik koos Tartusse tagasi. Kuna ema jääb neljaks päevaks meile, on ju ometi vaja kõik korda teha.
Homme tuleb kiire päev. Pool kümme läheme stuudiosse pildistama, koju jõudes peame veel viimased asjad korda tegema ja siis 14.45 bussiga Pärnusse. Jajah, bussiga. Lapse võtame turvatoolis, sest kaks järgmist reisi tulevad ju autos ning tooli ja käru mõlemat vedada pole ka mõtet. Saab kindlasti huvitav olema. Aga krt, ma ei taha mõeldagi, kui vara me üles ärkama peame – üheksast vaja ju juba välja minna. Oeh.
Kõigele lisaks hakkas mul nädal tagasi parandatud hammas valutama. Tähendab, otseselt ei valuta, aga närida ei saa ja hambaharjaga isegi õrnalt pihta minnes on tunda. Kas hambaarstil teenusel on ka mingi garantii? Ma pole küll eriti huvitatud nädala pärast sama hamba parandamise eest teise 650 krooni peale maksmisest, kui hammas eelmisel korral väidetavalt korda sai. Urr. Igal juhul helistan homme hommikul ja vaatan, kas neil on äkki võimalik mind ajavahemikus 11-14 vastu võtta ja üle vaadata. Nagunii pole, aga proovima peab, eks 😉
Igatahes – tänaõhtune koristusmaraton pani mind taas iseennast ületama. Magamistoas sai suurpuhastus lõpuks ära tehtud! Pärast seda oli elutoas täielik kaos, sest hulk ebavajalikke asju sai eest ära tõstetud ning hiljem läks üksjagu aega nende paigutamisega… Jõudsin isegi natuke tolmu pühkida, aga sellest jäi enamik siiski homseks. Noh, stuudio ja bussi vahepeal peaks nii palju aega olema küll, et elutoa riiulid üle tõmmata ja kõik põrandad tolmust puhtaks imeda.
Ja siis ongi korras! Noh, ideaalselt korras oleks alles siis, kui ma elutoas ja magamistoas kapid ka ära koristaks, aga sellega pole tõesti erilist kiiret – nad nii sassis pole, et ma ei teaks, kus mis asub. Et ikka vastavalt viitsimisele.
Praegu naudin täiega puhast ja lagedat magamistuba, viimased poolteist nädalat oli see täielik kolikamber, kus polnud ruumi ringigi liikuda 🙂
Käisime mõlemad veel hilja õhtul duši all ära, sest homme hommikul ei viitsiks elu sees… Nüüd ongi mu juuksed pärast väikest fööni suhteliselt ära kuivanud, võin ka lõpuks magama minna – Mees põõnab juba pool tundi.
Oehh. Täna magan hea meelega.
