igapäevaelu

Sügis Londonis

/ igapäevaelu, london/UK, lühinägelikkus / 8 Comments

Teil seal Eestis sajab vist juba lund (loe: löga) jah? 🙂

Täna tööle minnes oli õues nii ilus, et kohe pidin ühe pildi tegema:

Ilm on küll päikesele vaatamata võrdlemisi jahe – kui päevasel ajal saan oma kuueminutilise jalutuskäiguga metroosse ilma mütsita suurepäraselt hakkama, siis õhtul, kui juba pime, hakkavad kõrvad selle lühikese aja jooksul külmetama. Vaatasin just, praegu on 0 kraadi – külmem, kui arvasin.

Aga siiski, see päike ja selge sinine taevas! Ja suure osa ajast on (vähemalt sellel sügisel) täiesti kuiv – palju nauditavam kui Eestis.

Pildistasin ka kohalikku oravat, aga pilti siia üles pannes tuli meelde, et kunagi, kui Pips siin oli ja me Hyde Parkis käisime, sai seal üht oravat filmitud. Video on palju parem, kui tänane foto, vaadake siis hoopis seda:

Aga nüüd lähen küll tuttu – tegelikult panin juba arvuti kinni ja pesin hambad ära… Oot-oot, kerime tagasi – suus küll sellist tunnet pole, et hambad pestud… Tuli WC-s meelde, et fotod jäid blogisse panemata ja hammaste pesemine ununeski 😀 Oh jumal, see sõltuvus. Ma siis nüüd lähen hambaid pesema, video laeb nagunii sadu aastaid.

…

Tagasi. Ikka laeb. Pole veel pooltki üleval. Diskuteerin siis niikaua (iseendaga) teemal: miks mul vasaku silma lääts pidevalt uduseks läheb? Eelmise läätsepaariga oli täpselt sama jama, see muutus lõpus päris häirivaks. Kui uued läätsed silma panin, oli alguses nädal-paar okei, viimased päevad aga jälle tuttavad probleemid. Praegu on kohe täitsa udune. Olen vähemalt kolm korda silmatilku pannud, sekundiks nagu veidi aitab…

Vasak silm peaks mul iseenesest veel tugevam ka olema – müstiline. Aga noh, loodame, et mu silmad on opiks kõlbulikud – siis panen uuel aastal raha kõrvale ja teen Eestisse tagasi tulles selle triki ära 😉

12MB 19-st laetud… Millest teiega veel rääkida võiks?

…

Processing… Külalised jõudsid just väljast tagasi.

…

Mida kuradit ta seal niikaua “protsessib”? Tüütu. Tahan MAGADA, et ma ei peaks udusele läätsele mõtlema!

…

Avastasin, et kell on pool neli (pean pool kümme tõusma) ja et telefonil on ainult üks pulk akut. Panin laadima. Inimesed räägivad teises toas juttu ja see on siia kuulda. Aga ei, ma ei saaks öelda, et nad lärmavad – kui tule lõpuks päriselt ära kustutada ja kaissu pugeda saan, siis vajun ilmselt unne nagu kott.

Olgu, rohkem ei kirjuta ma siia tõesti mitte kui midagi. Head ööd!

Edusammud on märgatavad

/ igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Tähendab siis, jutt käib nendest, mis puutub minu närvide ja hea tuju säilitamisse kahetoalises korteris, kus elab seitse inimest.

Täna “hommikul” näiteks (sest me kõik ärkasime kuskil 12 paiku) õnnestus mul täiesti külma närviga nii kaua kööki koristada, kuni esimene (või teine) õnnetu vannitoast lahkus ning see siis osavalt okupeerida ja duši all ära käia.

Ja kui ma avastasin, et hiigelsuur pirnilöga pudel, mis terve öö külili külmkapis oli, on auväärse hulga oma sisemusest poolde kappi lekitanud, siis leidsin ma, et nojah, kapp oligi väheke räpane ja vajas puhastamist. Ja lugesin pärast seda inimestele sõnad peale, et kõik korgid tuleb VÄGA korralikult kinni keerata.

Et kõik on endiselt tore. Mis ma oskan öelda, kogemustest õpib.

Ja meie ajutised elanikud on siiani ka kõik väga asjaliku mulje jätnud. Mis on ka… Väga tore!

PS. Külmkapis on suitsuvorsti ja Viru Valget… Mmm!

Võtmeta elamise “rõõmud”

/ igapäevaelu, virin/urin / Leave a Comment

Passisin just mingi 15-20 minutit väljas külma käes, helistasin 20x järjest uksekella (ja kes on seda kuulnud, need teavad, et see ikka lärmab täiega), üritasin Mehele kuus korda helistada (tulemusteta) ja sain lõpuks sisse, kui keegi läks prügi välja viima (korteriukse võtmed on mul ÕNNEKS olemas).

Mees magas, hambad laiali. Kui ma tule põlema panin, ärkas ta korra üles ja pmst sõimas mul näo täis, et mis mul viga on (jaa, ma ei olnud pärast seda väljas külmetamist just kõige lahkemas tujus). Nüüd magab edasi, ühtegi mõistlikku sõna ma talt välja ei pigistanud.

Nagu… Nagu… Nagu… Ma olen nii kuradi tige, et ma tahaks kedagi lüüa. Kõvasti. VÄGA kõvasti.

Ja mu idioodist ülemus vahetas mu homse vahetuse ära kõige s*tema vastu, mis üldse veel võimalik on ja keeras järgmise nädala graafiku ka p*rse.

Ma loodan, et teil oli tore päev.

EDIT: Aga siis ma lugesin Vaska viimast sissekannet ja naersin. Ja siis tuli ülejäänud rahvas koju, sh verise pea ja muhuga Swamm, kes oli suutnud pargis mingi suvalise madala raudaia otsa komistada (peaga, khm. Klassikaline). Ja ma naersin. Ja ei olnudki enam tige.

aga nüüd on kell üks ja kui ma siiani sain teises toas juttu rääkida, siis kõik jäid järsku uniseks ja hakkasid ennast magama sättima, mis tähendab, et mina kui ainus unetu pean ennast nüüd ise lõbustama. eks mõni film või blog, mis muud.

EDIT 2: Ja üldse, kuidas on võimalik tema peale vihane olla, kui ta ennast niiviisi läbi une minu vastu magama kerib… 🙂

Vaba päev

/ igapäevaelu / Leave a Comment

Minu senised saavutused on järgmised:

  • koristasin oma toa ära
  • käisin duši all
  • küürisin puhtaks kõik nõud (sh kõik need, mis seoses külaliste auks koristamisega Swammi toast välja ilmusid), potid-pannid, pliidi ja üldse kogu köögi
  • panin pesumasina käima
  • viisin prügi välja
Jajaa, Swammile tulid täna külalised. Mingiks… Nädalaks või kümneks päevaks või midagi sellist. Esmapilgul jätsid igatahes positiivse mulje, eks me siis vaatame 😛

Reedel tulevad veel kaks külalist, nii et järgmine nädal on meie korter jälle hotell. Aga seekord kavatsen ma ette igaks juhuks kurja näo ära teha ja rääkida malbel hääletoonil ühiskasutatavate ruumide korrashoiust, et miskit väga hullu vast ei juhtu.

Ronn jõudis ka just ukse taha, nii et… Kardetavasti on järgmised kümme päeva üks suur pidu, läbu ja joomine. Minul on küll säästurežiim, aga noh – asjaolusid arvestades loodan selle peale, et alkohol ilma lisakuludeta koju kätte tuuakse. Siis on kõik väga ilus 😀

Mjäu

/ igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Kurguni makarone, lihapalle ja šokolaadi täis topitud.

*mõmiseb rahulolevalt, võtab oma pätu kaissu ja keerab magama*

Jaa, homme on vaba päev ja elu on ilus 😉

Scroll to Top