Ärkasime täna hommikul ilma äratuskellata suhteliselt vara – nii seitsme paiku. Küünlad, mida öösel magama jäädes ära ei viitsinud kustutada, põlesid ikka veel.
Oli aega niisama kallistada… Ja, khm, mitte ainult niisama. Ja siis veel niisama.
Ja lõpuks oli aega isegi Vera Cruzis üks kohvi ja hommikusöök võtta – polegi seal kunagi päris HOMMIKUL käinud (õnneks on neil all day breakfast).
Ja nüüd on mul veel tund aega tööle minekuni, mille ma võin õndsalt arvutis maha molutada. Kõht on täis, meel hea ja elu lill.
Mmm… 🙂
(ja RSSi kasutajad – ärge laske taaskord ennast vanadest postitustest häirida, ma ainult korrigeerin natuke kirjavigu)
MITTE ÜHTEGI kommentaari mu eelmisele postitusele? Isegi mitte stiilis “Höhöhööö, Tikker, sa oled ikka puruloll”? Ma olen teis pettunud!
Ma tean, et te teate vastust kõigile mu küsimustele. Ärge hoidke neid enda teada 😉
Aga nüüd keeran paariks tunniks magama, sest kaks viimast ööd on väga lühikeseks jäänud ja õhtul tuleb minna sinna baari, kus Maarja töötab, et £2.50 eest Red Bulli topeltviinaga juua ja Anttil & Rarrul lennujaama minemiseni aega veeta aidata.
Ja kui ma üles ärkan, siis parem oleks, kui mõni vastus juba olemas oleks! 😛
Teil seal Eestis sajab vist juba lund (loe: löga) jah? 🙂
Täna tööle minnes oli õues nii ilus, et kohe pidin ühe pildi tegema:
Ilm on küll päikesele vaatamata võrdlemisi jahe – kui päevasel ajal saan oma kuueminutilise jalutuskäiguga metroosse ilma mütsita suurepäraselt hakkama, siis õhtul, kui juba pime, hakkavad kõrvad selle lühikese aja jooksul külmetama. Vaatasin just, praegu on 0 kraadi – külmem, kui arvasin.
Aga siiski, see päike ja selge sinine taevas! Ja suure osa ajast on (vähemalt sellel sügisel) täiesti kuiv – palju nauditavam kui Eestis.
Pildistasin ka kohalikku oravat, aga pilti siia üles pannes tuli meelde, et kunagi, kui Pips siin oli ja me Hyde Parkis käisime, sai seal üht oravat filmitud. Video on palju parem, kui tänane foto, vaadake siis hoopis seda:
Aga nüüd lähen küll tuttu – tegelikult panin juba arvuti kinni ja pesin hambad ära… Oot-oot, kerime tagasi – suus küll sellist tunnet pole, et hambad pestud… Tuli WC-s meelde, et fotod jäid blogisse panemata ja hammaste pesemine ununeski 😀 Oh jumal, see sõltuvus. Ma siis nüüd lähen hambaid pesema, video laeb nagunii sadu aastaid.
…
Tagasi. Ikka laeb. Pole veel pooltki üleval. Diskuteerin siis niikaua (iseendaga) teemal: miks mul vasaku silma lääts pidevalt uduseks läheb? Eelmise läätsepaariga oli täpselt sama jama, see muutus lõpus päris häirivaks. Kui uued läätsed silma panin, oli alguses nädal-paar okei, viimased päevad aga jälle tuttavad probleemid. Praegu on kohe täitsa udune. Olen vähemalt kolm korda silmatilku pannud, sekundiks nagu veidi aitab…
Vasak silm peaks mul iseenesest veel tugevam ka olema – müstiline. Aga noh, loodame, et mu silmad on opiks kõlbulikud – siis panen uuel aastal raha kõrvale ja teen Eestisse tagasi tulles selle triki ära 😉
12MB 19-st laetud… Millest teiega veel rääkida võiks?
…
Processing… Külalised jõudsid just väljast tagasi.
…
Mida kuradit ta seal niikaua “protsessib”? Tüütu. Tahan MAGADA, et ma ei peaks udusele läätsele mõtlema!
…
Avastasin, et kell on pool neli (pean pool kümme tõusma) ja et telefonil on ainult üks pulk akut. Panin laadima. Inimesed räägivad teises toas juttu ja see on siia kuulda. Aga ei, ma ei saaks öelda, et nad lärmavad – kui tule lõpuks päriselt ära kustutada ja kaissu pugeda saan, siis vajun ilmselt unne nagu kott.
Olgu, rohkem ei kirjuta ma siia tõesti mitte kui midagi. Head ööd!
Tähendab siis, jutt käib nendest, mis puutub minu närvide ja hea tuju säilitamisse kahetoalises korteris, kus elab seitse inimest.
Täna “hommikul” näiteks (sest me kõik ärkasime kuskil 12 paiku) õnnestus mul täiesti külma närviga nii kaua kööki koristada, kuni esimene (või teine) õnnetu vannitoast lahkus ning see siis osavalt okupeerida ja duši all ära käia.
Ja kui ma avastasin, et hiigelsuur pirnilöga pudel, mis terve öö külili külmkapis oli, on auväärse hulga oma sisemusest poolde kappi lekitanud, siis leidsin ma, et nojah, kapp oligi väheke räpane ja vajas puhastamist. Ja lugesin pärast seda inimestele sõnad peale, et kõik korgid tuleb VÄGA korralikult kinni keerata.
Et kõik on endiselt tore. Mis ma oskan öelda, kogemustest õpib.
Ja meie ajutised elanikud on siiani ka kõik väga asjaliku mulje jätnud. Mis on ka… Väga tore!
PS. Külmkapis on suitsuvorsti ja Viru Valget… Mmm!
