igapäevaelu

Niisama

/ igapäevaelu, töö / Leave a Comment

Ärkasin eile alles kell 12 ja veetsin tööleminekuni jäänud 2,5h krediitkaardi väljavõtteid puurides. Mulle nimelt kunagi tundus, et sealt on palju rohkem raha maha läinud, kui mu enda arvutuste kohaselt oleks pidanud. Muidugi tuli välja, et Excelis oli kogemata üks valem valesti läinud ja minu arvutused seega veidi valed. Vähemalt sai selgust. Hea seegi.

Mul polnud kodus mitte midagi süüa ja nurga taha poodi ei viitsinud ometigi minna, seega nälgisin ja ostsin teel tööle newsagent’sist ühe muffini, et mitte päris nälga surra.

Kartsin jubedalt seda tööpäeva, sest sulgesin koos kõige sitema iseloomuga supervisoriga ja pidin masinaid tegema, mida mulle ainult korra varem ette näidatud oli ja tookord tehti see põhimõtteliselt minu eest ära, nii et ma ei mäletanud suurt midagi.

Kõik läks aga supersuhkruselt, sest supervisor oli sõbralikus tujus ja juhendas ning ma ise käisin nagunii pool päeva totralt naeratades ringi ja ei lasknud ennast suurt millestki häirida. Isegi sellest mitte, et piim pidevalt p*rse läks.

Ei, tegelt ma oskan juba natuke paremini. Arenen.

Kuna eelmisel ööl sain korralikult välja magada (nii 12h), siis läks täna hommikul jube vara uni ära. Põhimõtteliselt ärkasin siis, kui Kay kuuest tööle läks, ajasin Iirisega juttu, kuni tema enne seitset tööle läks, nillisin siis natuke unist meest oma voodis, aga kuna peale seksi midagi saada ei õnnestunud, sest tema oli eelmisel ööl minust poole vähem maganud, siis tulin lõpuks ikkagi ära netti.

Ehk siis ma olen poole kaheksast saati arvutis istunud. Ma arvan, et ma pole normaalne.

Aga tegelikult on mul ka jälle uni, nii et ma vist lähen voodisse tagasi… Tööle vaja alles kolmeks minna 😛

*haigutab*

Rahutus

/ edevuse laat, igapäevaelu / Leave a Comment

Hirmsasti tahaks veel midagi siia kirjutada, aga ei ole nagu midagi asjalikku. Tegelikult on külm ja nälg ja uni, aga riidesse panna ei viitsi, süüa ei ole (sest poodi minna ei viitsinud) ja magama minna ka millegipärast ei taha, ehkki jumal teab, et eilne öö jäi lühikeseks ja ometi võiks ju.

Rahutus on hinges.

Muide, käisin eile lõpuks ometi shoppamas. Siinmaal esimest korda. Alguses polnud raha, hiljem aega. Aga eile käisime Iirisega Camdenis ja Oxford Streetil. Mul on nüüd kaks uut lipsu, kaks paari põlvikuid, SUUR õlakott, äge vöö, kaks uut salli, pluus ja kõrvarõngad (millest ühe ma küll eile öösel Brixtonisse ära kaotasin ja pean vaid lootma, et poisid selle kuskilt üles leiavad).

Ja siis on veel üks ilus ja mitte eriti odav pesu, mille ma kõigest hoolimata Dorothy Perkinsist ära osta kavatsen. Sest eile polnud ühes poes võimalik proovida, järgmises minu numbrit ja kolmas pandi nina ees kinni. Pidin täna Iirisega linna minema, aga kuna tööl oli graafikut minu teadmata muudetud, ei töötanud ma mitte 7.15-15.15, vaid 11-20. Ei jõudnud ühesõnaga. Homme äkki.

Oeh, tibijutt. Ei ütle teile suurt midagi. Pilti oleks vaja teha, aga ma olen selleks liiga väsinud.

(Tuleb meelde, et avastasin eile fotokast mingid pildid, mis ma juba mitu aega tagasi ühes vahvas pargis tegin, aga ei viitsi neid arvutisse tõmmata. Võiks ometi. Kunagi ikka)

Raha on jubevähe tegelikult ja Eesti võlgu peaks hakkama tagasi maksma ja ma ei oska üldse selles rahas veel nii hästi orienteeruda, et saaks aru, palju ma kulutada võin, mis on odav ja mis kallis.

Aga äärmiselt rahuldustpakkuv oli üle pika aja ASJU osta. Tegelikult oleks veel vaja üht ja teist ja kolmandat. Raha õnneks pole ja aega ka eriti mitte. Sest ma üksi ei viitsi ja Iirisel pole kunagi minuga samal ajal vaba enam ilmselt ja Murakas on kaugel.

*tibijutu lõpp*

*mõtleb sügavalt, kas sellel postitusel nüüd ÜLDSE mingi mõte oli*

Ah, las ta olla, mis seal ikka, kui juba valmis kirjutet, siis tuleb ju ikka üles ka riputada 🙂

Rahutus… Rahutus on hinges.

Ma nüüd siiralt üritan magama minna.

Püsiühendus!

/ igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Näed siis, oli ainult vaja öösel kurta, et dial up käib närvidele ja täna oligi püsiühendus olemas 😀 Endiselt küll ainult Iirise arvutis, aga keda huvitab… Kiire internet, juhhuu!

Tegelikult on kell juba nii palju, et kiiresti peaks Camdenisse minema, enne kui nad oma putkad seal kinni panevad. Saabki mõtted mujale. Ma olen päris närvis nimelt.

Oeh. Ära netist. Ühendus on nii kiire, et kõik asjad said viie minutiga aetud.

Geek Event ja muud loomad

/ igapäevaelu, rõõm, seltsielu / 2 Comments

Kolmapäeval ma enne hilisõhtut voodist välja ei saanudki. Muuhulgas sai ära vaadatud ka kurikuulus Klass. Muljed on masendavad, nagu arvata oligi. Põhimõtteliselt ma ei tahagi sellest rohkem rääkida. Pidin lihtsalt ära mainima, et mul nüüd ka nähtud.

Jõudsin koju kell pool kaks öösel ja viiest oli vaja tõusta, et tööle minna. Kuna pool päevast sai nagunii maha magatud, ei olnud sellest eriti midagi. Tööl oli eile miskipärast eriti lahe päev, tükk aega oli harilikust vaiksem, nalja sai ja… Noh, lõppkokkuvõttes oli asi eelkõige vist siiski selles, et mul oli kolmetunnisele unele vaatamata äärmiselt hea tuju.

Iiris tuli tagasi! Ma üldse ei teadnud, et see aeg juba käes on – mõtlesin, et millalgi nädala lõpupoole. Aga kui eile Kaylt küsisin, millal täpsemalt, sain vastuseks, et ta peaks juba kohal olema. Kümne minuti pärast oli ka. Mul on äärmiselt hea meel.

Ja siis me käisime eile õhtul E-ga mingil Skype’i korraldatud üritusel, kus oli peale meie isegi veel üks eestlane (võib-olla oli rohkemgi, aga ei õnnestunud lihtsalt kohata…?). Ma pole siiani päris täpselt kindel, mis puhul see korraldati, enamik inimesi olid seal oma töötajad või mingid arendajad või kurat teab kes. Igatahes suutsid kaks poolikut klaasi veini minus sellise joobeastme tekitada, et mul oli päris lõbus, nii ma siis sotsialiseerusin ja üritasin inimestele seletada, mida Swammi firma täpselt teeb. Muhahaa.

Peen värk ühesõnaga.

Enne peole minemist olin lubanud Iirisel lahkesti Muraka viimasest külaskäigust üle jäänud veini ära lahjendada, sest neiul oli väike reisiväsimus ja -masendus ja ta jäi minust täitsa üksi koju, sest Kay läks ka tööle ja kuskile edasi pärast.

Kui me koju jõudsime, oli vein Iirisele juba päris hästi mõjunud. Andsime siis omalt poolt parima, et veel rohkem mõjuks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et päris lõbus õhtu oli. Kohe nii lõbus, et ma ei mäleta, kuidas me ära vajusime.

Täna pean kolmeks tööle minema, aga oi, kuidas ei viitsi! Tahan puhata ja mängida ja süüdimatult lõbutseda. Kogu aeg 😛

Ahhaa, ja ma lubasin, et ma kirjutan oma tööl olemise ajad jälle blogisse, siis on alati võimalus vaadata, millal ma saadaval olen. Homme siis 10-19, pühapäeval 7.45-15.45, esmaspäeval 15.15-sulgemiseni, teisipäev on vaba, kolmapäeval 7.15-15.15, neljapäeval 15.15-sulgemiseni, reedel 15.15-sulgemiseni, laupäeval 7.45-15.45.

Laupäeval tuleb õeke ka külla, küsisin selleks ajaks nii palju vabaks, kui võimalik, pühapäev ja esmaspäev lubati anda ka. Rohkem kahjuks ei saanud, nii et võtsin halvast olukorrast parima ehk võimalikult varase vahetuse laupäeval ning õhtuse vahetuse teisipäeval.

Niimoodi siis. Ma nüüd lõpetan lobisemise ja lähen parki mängima, kuniks tööni veel aega on.

Vaba päev

/ igapäevaelu, rõõm / 1 Comment

Olin eile sulgemiseni tööl ja pärast seda seitsmeni hommikul üleval. Magasin viis tundi ja olen siiani niisama chillinud ja veini joonud.

Mulle vabad päevad meeldivad. Päriselt.

Scroll to Top