igapäevaelu

Head asjad #62 – uued algused

Nagu olen üsna tihti maininud – minu jaoks on iga päev uus algus. Aga uue aasta alguses on siiski midagi eriti maagilist. Kõik see ootus, suured plaanid 🙂

Mida ma ootan aastalt 2017?

Lühidalt: maagiat 🙂

Kuidas ma elan aastal 2017?

Väga teadlikult, väga positiivselt ja väga tänulikult.

Keskendun vaid sellele, millist elu ma tahan ja kuidas seda saavutada ning jään neutraalseks asjade ja olukordade suhtes, mis mulle ei meeldi – kulutan viimastele oma aega täpselt nii palju, et teadvustada, miks miski minus ebameeldivaid tundeid tekitab ning otsustada, kas mul on võimalik selles suhtes midagi ette võtta. Kui saan midagi paremaks muuta, siis muudan – kui ei, lasen sel tundel lihtsalt minna, armastusega.

Olen igal võimalikul hetkel õnnelik ja tänulik kõige üle, mis mul on – kui see on mingil põhjusel raskem, kasutan mistahes sobivat viisi, et hea tuju võimalikult kiiresti taastada ning tavapärasele positiivsele ja tänulikkuse lainele naasta.

Kui ma olen õnnelik ja tänulik ning tunnen ennast hästi, siis on teistel minuga koos hea, sest minust õhkub armastust ja positiivsust ning täpselt sedasama tõmban ka endale ligi. Kui olen pahas tujus, siis ei ole mul endal hea, ei ole teistel minuga hea ja tõmban ligi veel rohkem jama. Pole just raske valida, mis?

Detach from the things you cannot control, and focus on the ones you can, and know that sometimes, the only thing you will be able to control is your attitude towards something.

Kuna igapäevaste pisiasjade üle tänulik olemine tuleb mul niigi päris hästi välja, keskendun sel aastal inimestele enda ümber. Olukorrad, isegi mitte kõige meelepärasemad – need lihtsalt on, nendega on lihtne leppida. Näen endas aga suurt arenemisvõimalust selle koha pealt, kuidas ma suhtun ennast ümbritsevate inimeste käitumisse. Seega leian ja näen nüüdsest kõigis, kellega suhtlen, ainult häid külgi. Suhtun neutraalselt neisse omadustesse, mis mulle ei meeldi, jätan need tähelepanuta. Annan nõu vaid siis, kui seda küsitakse. Ei mõista hukka ega kritiseeri, isegi mitte mõttes. Saadan kõigile inimestele enda ümber – nii tuttavatele kui võõrastele – nii palju armastust ja häid mõtteid, kui suudan.

Sean pikaajalised eesmärgid, aga elan hetkes.

Successful people set long-term goals, and they know that these aims are merely the result of short-term habits that they need to do every day.

Successful people know that making small continual improvement every day will be compounded over time, and give them desired results.

That is why you should plan for the future, but focus on the day that’s ahead of you, and improve just 1% every day.

Millised on minu eesmärgid aastaks 2017?

Neid on täpselt kaks: pere ja kodu 🙂

Olen suurepärane abikaasa ja suurepärane ema. Olen oma pere jaoks olemas, igas mõttes. Rohkem ja teadlikumalt. Pakun neile täpselt seda, mida nad minult kõige rohkem ootavad.

Teeme lõpuks ometi ära unistuste remondi. Kredexi osalus on praeguseks enam kui küsitav, sest detsember oli meeletult kiire kuu ja arhitekti pole senini leidnud. Aga mind ei morjenda see kõige vähematki. See remont saab teoks, ühel või teisel viisil! Nüüd, jaanuaris, on elu taas rahulikus rööpas ja seega jälle rohkem aega selle teemaga tegeleda. Kõik need arvutivabad õhtud tuleb ju millegagi sisustada 🙂

Eks neid eesmärke ole tegelikult palju rohkem, aga need kaks on kõige olulisemad. Kõik muu… Läheb täpselt nii nagu minema peab.

Maagiline aasta algus. Ootusärevus kõige hea ees, mis tulemas 🙂 Olen piiritult tänulik iga uue alguse eest, iga päev.

Olen lõpmata tänulik kõigi oma soovide maagilise täitumise eest aastal 2017.

Tsitaadid on pärit paar päeva tagasi lingitud artiklist 13 Things You Should Give Up If You Want To Be Successful

Teistmoodi jaanuar

Leppisime täna Abikaasaga kokku, et jaanuar on arvutivaba kuu.

Me oleme varem korduvalt kokku leppinud, et arvuteid enne ei ava, kui lapsed õhtul magavad (toimib alati pigem lühiajaliselt), aga seekord on teisiti. Seekord on mõte selles, et arvutid ongi kinni – KOGU selle aja, mil koos kodus oleme. Ka siis, kui lapsed juba magavad 🙂

Blogidega seotust ma ei loobu – loen ja kirjutan hommikusöögi või lõunapausi ajal. Ilmselt scrollin samal ajal kiirelt FB feedi ka läbi. Kui viitsin. Meili ja chati teel olen kättesaadav tööajal. Abikaasa ütles, et temal pole arvutis midagi olulist, mida PEAB tingimata tegema, uus töö tal õnneks koju kaasa ei tule.

Kõik sarjad ja filmid, mida me ei vaata koos, lähevad kuuks ajaks pausile. Vahel millegi koos vaatamine ilmselt jääb, aga sellegi osakaalu tahaks pigem vähendada.

Mina jätan arvatavasti oma arvuti selleks kuuks üldse tööle – hommikuse blogiringi jaoks võin vabalt Abikaasa oma kasutada. Nädalavahetuseks katsun positiivsusprojekti postitused ette kirjutada ja ajastada.

Telekat meil pole, nutitelefon läheb arvutiga sama reegli alla. Minul seda ka endiselt pole.

Õhtud ja nädalavahetused saavad niisiis olema täiesti arvutivabad – erandiks vaid mõningad kaisus olemise filmiõhtud, mil kõik internetiaknad jäävad suletuks.

On vaja kahekesi olemise aega. Et jälle üksteist leida 🙂 Loodan väga, et sellest on kasu.

Ühtlasi on siin suurepärane nimekiri asjadest, millest uuel aastal loobuda. Olen 100% nõus ja tegelen jõudumööda kõigi punktidega. Soovitan soojalt kõigile!

Lootusetu ööloom

Kui pärast laste sündi oli pikalt periood, kus ma ei osanudki hommikul kaua magada, siis see aeg on ammu möödas. Kella kaheni magada küll enam ei oska, aga üheteistkümneni – vabalt.

Ja NII kerge on puhkuse ajal öisesse graafikusse sattuda. Algab asi süütult, magama 1-2, üles 10-11… Siis nihkub magama mineku aeg juba 3-4 peale. Üles tõusen enamasti ikka 11, see on minu jaoks viimane piir, edasi hakkab juba väga piinlik 🙂

Seekord sai kõik alguse tööst. Puhkus võib ju olla, aga kaup vajab ikka igal nädalal tellimist. Oli isegi kenasti meeles, et tuleb liikumised ja tellimused ära teha, hakkasin rõõmsalt esmaspäeva õhtul otsast pihta… No aga jõulujärgne aeg ju… Tulid õige pikad. Lõpetasingi öösel kell neli.

Järgmised kaks ööd olen kolmeni üleval olnud, sest päevad ning õhtud on möödunud seltskondlikul lainel, hilisõhtul ja öösel on hea rahulik lõpuks oma asjadega tegeleda. Aga puhkus on ju peaaegu läbi, esmaspäeval tuleb tavapäraselt kell seitse tõusta…

Kõik ajaplaneerimise õpetused räägivad, kuidas kõige maagilise võti on varajane ärkamine. No aga mis ma teha saan, kui mulle meeldib hommikuti magada ja öösel üleval olla? 😛 Samas on tõsi see, et sõltuvalt päeva raskusastmest olen õhtuks ikkagi üsna omadega läbi ja mitte just kirkaim kriit karbis. Nii et olenevalt sellest, kui asjalikke asju teha tuleks, ega öösiti alati ei jõua… Mõnikord jälle jõuab väga hästi 🙂

Ma siin teen oma harjutusi ja mõtlen oma mõtteid ja selleks on hädasti vaja rahulikku omaette olemise aega, kus keegi ei sega. Hommikuti perekond üldiselt segab. Pole senini õnnestunud ärgata nii vara, et nad veel magaks, siis on endal ka jube uni. Tööpäeva hommikutel saadan nad lasteaeda-kooli-tööle ja teen siis oma asjad ära, nädalavahetustel ja puhkuse ajal aga magame kõik kaua ja siis on juba elamine lärmi täis, rahulikust oma asjadele keskendumisest ei tule suurt miskit välja. Nii ma siis lükkangi tihti olukorra sunnil kõik need asjad õhtusse või öösse… Ehkki üht harjutust tuleks teha just hommikuti. No mis sa hädaga teed, eks.

Mõtlen siin jälle, kuidas esmaspäevaks võimalikult valutult tavapärasesse rütmi saada. Üldiselt see läheb nii vaid olude sunnil – kui on VAJA, siis ärkan kella peale, isegi kui olen väga vähe maganud. Elan päeva üle, siis tuleb juba õhtul uni varem. Ilmselt on seegi kord nii.

Või peaks võtma üheks uue aasta lubaduseks iga päev ühel ajal magama minemise ja tõusmise? Normaalsel ajal? 23 tehnika kinni ja raamatuga voodisse, 7 hommikul üles, nii iga päev? Teate, mitu korda ma seda katsetanud olen… Ja feilinud 😀 Sest hilisõhtud on kõige magusam oma aeg…

Ma ausalt ei tea, kas ma üldse PEAKS üritama seda hommikuinimeseks hakkamist. Tundub siiski, et laste pärast peab. Ebaõiglane ju, kui nemad peavad vara tõusma ja mina mitte 😀

Abikaasal veab. Temal tuleb alati uni nii kiiresti, igal ajal 😀 Ega ma ju üleval ei passiks, tikud laugude vahel – kui uni tuleks, magaks hea meelega. Asi selles ongi, et minul pole hilisõhtul mitte magamise soov, vaid oma asjadega tegelemise soov. Väsimus võib olla, und aga mitte… Tean, tean, kõik on harjutatav… Teoreetiliselt vähemalt.

Tahaks kohe teada, mitu korda ma samal teemal blogis räntinud olen – usun, et päris palju 😀 Kuna mul selle teema jaoks aga eraldi kategooriat ja sõnad on ka nii üldised, et otsing ei aitaks, siis… Ei oska öelda. Vast parem ongi 😀

Pool läbi!

Pool puhkusest on läbi, appi! Kuidagi väga kiirelt on aeg läinud. Igal pool käimised ja seltskondlik olemine on mõnus, aga kodus molutamise aega tahaks veeeeeeel…

Nädalavahetuse olime kodus.

Esmaspäeval käisime ema juures.

Eile käisime Viking Spa vee- ja saunakeskuses, hiljem Steffanis, õhtul mängisime õekese perega kaarte.

Täna on nad ka siin, õhtul läheme Entel-Tenteli kontserdile.

Ülejäänud puhkuseks veel plaane pole, aga olen kindel, et tekivad. Peaasi, et seda molutamise aega ikka ka jääks 😛

Vähemalt ei ole pidanud mööda Eestit ringi tiirutama, kõik perekond on kenasti ja mugavalt ühes linnas koos.

Head asjad #48 – kõik saab korda

Ole kui positiivne tahes, vahel ikka juhtub, et miski läheb põhjalikumalt tuksi 🙂 Ja ma ei mõtle siinkohal igapäevaseid pisiasju, mis korraks tuju viivad, vaid selliseid suuremaid ja põhjalikumaid tujurikkujaid. Ikka tuleb ette 🙂

Nood korrad on küll kurnavad ja tuju taastumine võtab kauem aega, aga isegi siis saab kõik korda. Kõik lihtsalt rahuneb maha, saab selgeks räägitud ja elu võib jälle edasi minna.

Ja siis, kui oled juba täitsa rahulik, tuleb kuskilt veel täpselt see märk, mida sul on vaja. Kinnitamaks, et kõik saab korda.

Ja sa tead, et kõik saabki korda. Ja järgmisel päeval oled sellepärast topelt positiivne.

Ma olen ääretult tänulik selle eest, et kõik keeruline on mööduv ja homne on alati helge.

Scroll to Top