igapäevaelu

Head asjad #39 – rahulolu kiirest päevast

Teate ju küll neid päevi, kus tegemist on NII palju. Kõigil tuleb selliseid ette.

Nii et sa oled põhimõtteliselt terve päeva nagu orav rattas ja jõuad koju alles üsna hilja õhtul, praktiliselt magamamineku ajaks.

Aga sa oled suutnud selle päeva jooksul NII palju asju ära teha! Nii et oled küll väsinud, aga äärmiselt rahulolev ja tänulik viljaka päeva eest.

Minu reede oli täpselt selline päev. Kõigepealt töö, mille kõrvalt suutsin ootamatult efektiivselt soetada ka pooled jõulukingid, seejärel kooli advendilaadaks valmistumine – koju jõudsime alles enne üheksat õhtul. Ja kui siis lapsed olid magama pandud, sai lõpuks jalad seinale visata. Uni tuli õige pea ja oli õige magus.

Olen väga-väga tänulik kõigi kiirete viljakate päevade eest.

Head asjad #37 – vara magama minemine

Tavaliselt kirjutaksin pigem vastupidisel teemal, olen eelkõige ööloom. Kui nädala sees öösiti 6-7h ära magan ja nädala lõpus välja magada saan, on kõik suurepärane.

Aga kui juhtub, et ma kogemata öösel kella kolmeni üleval olen ja tavapäraselt seitsmest tõusen, siis on natukene nirusti 🙂 Saan küll päevaga hakkama, aga eriti õhtupoole ei liigu mõte enam ikka üldse ja õige pea peksab unemati liivakotiga lagipähe.

Täna on üks noist õhtutest 🙂

Ja imemõnus on, kui lapsed lähevad magama kell kaheksa ning meie võime soovi korral sedasama teha. Abikaasa puges juba seitsmest voodisse 😀 Mina viisin edukalt läbi varase päkapikumissiooni – Plika pesi hambaid, Poiss oli seljaga minu poole ja mängis Legodega, mul õnnestus täiesti vaikselt hommikumantli taskust mõlemasse akna peal olevasse sussi krabiseva paberiga (!) komm poetada.

Nüüd on kõik kohustused täidetud ja võib ka unemaale ära minna. Mmmmmõnus!

Laupäevased askeldused

Polegi kolmapäeva õhtust saati igapäevaelust kirjutanud, viimane aeg märk maha jätta.

Pärast toonast suurt köögikoristusmaratoni olen jõudnud koristamise rindel ära teha äärmiselt vähe. Täpsemini siis – neljapäeva õhtul sai kraanikausialune kapp puhtaks, reedel tegelesin ellu jäämisega :D, täna puhastasin ära segisti otsa keeratud jubina (sõel ja kummist julla, mis vee survet vähendab – oh seda katlakivi ja roostet, aga ei miskit, mille vastu ei aitaks keev vesi ja sidrunhape) ning küürisin puhtaks nõudepesuresti (meil see metallist, nii et taas kord leotamine sidrunhappega kuumas vees ja seejärel veidi füüsilist nühkimist kareda nuustikuga).

No ja ongi kõik, kolme päeva jooksul nii vähe! Endal ka imelik!

Oli teada, et see nädalavahetus tuleb kiire, tänasest päevast möödus suurem osa kodust väljaspool. Mul oli terve pikk nimekiri asjadest, mida on vaja osta, lisaks igasugu üritused ja kohustused.

Viisime lapsed kella kaheteistkümneks raamatukokku jõuluetendusele, ise käisime samal ajal paaris kodukaupade poes. Siis tõi Abikaasa lapsed ära, mina olin vahepeal H&Mis hunniku riideid neile selga proovimiseks valmis otsinud – kiirelt proovikabiinist ja kassast läbi ning minek. Poiss sai endale kaks paari pükse, Plika homseks tantsukooli jõulupeoks vajalikud mustad retuusid ja maika, millest viimase H&Mi tore teenindaja mulle laost välja otsis, kuna keset talve neid väljas polnud.

Siis Magaziin, siis K-Rauta, siis Kaubamajakas ja Chopsticks, siis Poiss Abikaasa ema juurde, ülejäänud kolmel kiire lõunasöök kodus, Plika etenduse proovi, mina linna selle lõppu ootama, Abikaasa massaaži… Kuuest jõudsin koju, Abikaasa läks edasi ema juurde Poissi ära tooma, aga jättis hoopis Plika sinna ja läks minu emaga talle kõlareid otsima… No ühesõnaga jah, pikk päev 😀

Aga vähemalt sain igasugu asju, mida ammmmmu vaja oli. Laste riideid juba mainisin, aga kodukraamist näiteks uue vakstu ja pajalapid ja konserviavaja ja koorimisnoad ja… Ehituspoest leidsin täiesti juhuslikult €5.90 eest kelgu 😀 Meil on kelleltki saadud kollane salvokas, aga kolm aastat tagasi ostetud kahesel kelgul tuli põhjast tükk ära, nii et vajas välja vahetamist – kaht last nüüd enam lasteaeda vedama ei pea, sobis suurepäraselt kõige lihtsam kampaaniahinnaga kelk, olin soodsa leiu üle väga rõõmus.

Ja uue rahakoti pilditaskutesse tellisin sobiva mõõduga pildid ära. “Uus” rahakott sai ostetud koos eelmisega, samuti kolm aastat tagasi 🙂 Ootas seni kapis oma aega, nüüd saatsin kollase-rohelisega nukrusega pensionile – sai mulle vahepeal ikka väga-väga armsaks, lihtsalt oli juba igalt poolt nii kulunud… Vaatame, kaua uuega harjumiseks läheb, eelmine meeldis ikkagi rohkem.

Ahjaa, jalgrattale lambi ja sadulakatte ostsin ka. Nüüd küll tuli lumi maha, nii et rattasõidul jälle kriips peal, aga enne oli õhtul pimedas ikka üsna kõhe… Eelmine lamp kadus kuskile ära ja polnud seni olnud aega uut osta. Sadulakate on rõveroosa, aga maksis ainult €1.20 ja olen sellest tihti puudust tundnud, vihmase ilmaga väga mugav. Olen tavalisi kilekotte otsa sidunud, aga need kipuvad ära lendama. Spets kummiga kate ikka palju etem, olgu siis rõveroosa või mitte 😀

Teekannu ei leidnud, sest tahame suurt ja sõelaga (ema luges veel sõnad peale, et hästi tihe sõel peab olema) ja ei tohi kindlasti olla klaasist, aga kõik olid just sellised ning Home&Gourmet pood, kust lootsin veidi fancymat valikut leida, oli miskil põhjusel ajutiselt suletud. Mulle sobiks ka täitsa mingi ilus keraamika, aga tundub, et polegi nii lihtne see värk ja ilmselt pean äkki ka soetama miskise malmist variandi, mida Liisi juures korduvalt imetlenud olen. Kus noid müüakse, pole aimu ka. Poleks arvanud, et teekannu leidmine nii keeruline on 😀

Ja maasikatega klaasile, mille ära lõhkusin, ka asendust ei leidnud. Riia mnt kodukaupade pood ütles, et ammu pole olnud, enam vist ei tule. Aga samas hulgilao lehel on endiselt olemas. No ei ole mul aega kaubandust läbi kammida, €65+KM eest laost ka tellida ei taha :/ Ja sain need klaasid kingiks ligi 2a tagasi, nii et pole vist erilist lootust, et neid seal enam oleks, kust toona osteti (mingi Tallinna Selver, vist). Ja kolm klaasi ei päde üldse, noh, meid on ju neli!

Ja klambripüssi klambrid unustasin ehituspoest ostmata ja kes oleks osanud arvata, et CR123A patarei sihuke rariteet on, mida ei müü ei Magaziin ega K-Rauta. Photopoint küll müüb!!! 😀 Eks ma küsin elektroonikapoodidest, sealt vast ikka saab.

Homme on Plikal kell kaks proov ja kell neli pidu. Kella kahest viieni on ühtlasi ka tema klassikaaslase sünnipäev, kuhu kahjuks minemata jääb. Mis seal ikka.

Kuna Plika proovi viimine ja sealt toomine jääb ilmselt Abikaasa hooleks, siis homme on mul ehk võimalus vähemalt esimesed pool päeva koristusmaratonile pühendada. Jõuludeni on ainult 20 päeva! 😀

Järgmise nädala kolmapäeval on lasteaias jõulukohvik ja laupäeval koolis advendilaat, mis omakorda tähendab küpsetustoimkonda teisipäeva ja reede õhtul ning ühtlasi taas üht laupäeva, kus kodus koristamiseks ilmselt aega ei jää (või noh, laat kestab kolmeni, pärast seda sealne koristustoimkond – võib ju juhtuda, et viitsin veel hiljem kodus ka?). Pühapäeval on Poisil üks sünnipäev, aga sellega on ainult viimise ja toomise vaev, minu koristamisplaane see ei sega. Ülejärgmise nädala laupäeval on Abikaasa suguvõsa jõulupidu, jõulunädala kolmapäeval Poisi, neljapäeval Plika jõulupidu. Poiss on vaja riietada taadiks, Plika lumehelbeks. No kurja küll, kõik need küpsetamised ja kostüümid… Keegi võiks need minu eest ära teha, ausõna, ma tahaks ainult koristada! 😀

Ja piparkoogitainast on vaja teha ja lastest foto selle aasta jõulukaardi jaoks, siis tuleb need kaardid valmis meisterdada ja ära saata 😀 Ja hunnik piparkoogisüdameid küpsetada ja kaunistada ja laiali jagada. Ja vanavanemate jaoks traditsioonilised kalendrid kujundada. Aa, ja mingid jõulukingitused tuleb ju ka leiutada.

Ühesõnaga, jõulusagin, täiega. Aga kes palju teeb, see palju jõuab! Ja seda muret mul isegi pole, et tahaks laiselda, üldse ei taha. Ainult koristada tahan 😀 Kuni nädalavahetusel välja magada lastakse, seni on kõik ilus. Kui jõuludeks kõigega kenasti valmis jõuan, saab kuu viimase nädala puhata ja lebotada. Võtan traditsioonilise aasta lõpu puhkuse, õeke on ka perega Eestis ja… Rõõm. On, mida oodata!

No ja lõpetuseks ikka mõned kassipildid kah 😛

img_5363

img_5372

img_5374

Head asjad #31 – minu inimesed, igas valdkonnas

Tavaliselt kasutan väljendit “minu inimesed” pigem sõprade, tuttavate ja kolleegide kohta. Selles postituses kirjutan aga hoopis erinevatest “oma inimestest”, kes mu elu igas valdkonnas kergemaks teevad.

Elus on vaja ikka igasugu erinevaid teenuseid kasutada – kui palju lihtsam ning mõnusam on, kui oled leidnud endale sobivad kohad, kus sind teatakse, kus suhtlus on nii mõnus. Täiega oma inimesed.

Minu kosmeetik – olen tema juures käinud juba 13 aastat! Välja arvanud välismaal elatud perioodid, korra kuus, nagu aamen kirikus. Peale karvadest vabanemise saab ka kõiki muid maailma asju arutada. Me huvitume sarnastest asjadest ja meie maailmavaated sobivad hästi. Ta muudkui koolitab ennast ja on praeguseks ka terapeut, aga ma väga loodan, et ta kosmeetikuna veel aastakümneid jätkab. No ma tõesti ei kujutaks ette ka, mis ma ilma temata teeks.

Minu juuksur – olen tema juures käinud ilmselt peaaegu sama kaua. Ma ei ole kindlasti mingi kuldklient, arvestades, et ma üle 2-3 aastas kohale ei jõua ja kui kunagi noorena viitsisin värvimisega möllata, siis seda pole enam aastaid teinud… Aga ikkagi, nii hea on minna inimese juurde, kes sind teab, ja öelda – tee midagi, mis mulle sobiks 😀 No okei, viimased x aastat olen nagunii olnud täpselt ühe soenguga, aga sellise sooviga olen talle varem lähenenud korduvalt.

Minu kingsepp – viimased 2,5 aastat, mil Kaubamajakas töötanud olen, olen kõik parandamist vajavad jalatsid puhtast mugavusest sinna viinud, miks kaugemale minna, eks. Ja see kingsepp on seal nii vahva. Ma ei jõua kokkugi lugeda neid laste liimimist vajavaid jalatseid, mis ma talle viinud olen, igasugu muid asju ka. Teenindus on super, samal päeval saan alati kätte, vahel tuuakse suisa poodi ära mulle, ei pea isegi järele minema 🙂

Minu Swedbanki konsultant – tema juurde satun ma harva, aga ta on lihtsalt nii mõnus ja asjalik inimene, kellega on hea kõiki… pangaasju 🙂 arutada.

Kindlasti on neid toredaid inimesi veelgi.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi “oma inimeste” eest, kes mu elu oma suurepärase tööga nii mugavaks teevad.

Head asjad #25 – rahulikud hommikud

Ma olen seda kindlasti kirjutanud vähemalt kümme korda, aga kordamine on tarkuse ema 🙂 Ma jumaldan tööpäeva hommikuid, kui ma olen pere tööle-kooli-lasteaeda saatnud ning võin seejärel ise enne tööle minekut rahulikult kodus kulgeda ja toimetada.

Hommikurutiin on sarnane – mõned korrad äratuse edasi lükkamist, hambapesu, laste jälgimine, et kõik saaks tehtud ning kodust lahkumine oleks rahulik ja õigeaegne, nõude restilt kappi tõstmine, vajadusel ka muu kergem koristamine ning duši all käimine või lihtsalt pea pesemine. Samuti on mul selline kiiks, et kui pere on läinud, pean vahepeal köögilaua täiesti korda tegema ja kõik nõud ära pesema, enne kui hakkan endale hommikusööki valmistama. Mis siis, et ma söön suure osa ajast sama, mis nemad, seega võiks pasteedi- ja sibulakarbid ju nii kaua laual oodata… Aga ei – panen külmkappi, pesen nõud. Kui kõik korras, teen endale süüa.

Kui hommikusöök toimub seltskonnas, olgu siis nädalavahetusel perega või külalistega, paneme kõik vajaliku lauale valmis, valmistame võileibu jooksvalt ja vastavalt isule, samal ajal jutustades. Kui ma olen üksi, teen endale täpselt ühe tassi kohvi ja neil võileiba valmis, siis naudin neid koos hommikuse meili-blogi-FB ringiga.

Praegusel perioodil kuulub mu hommikute juurde reeglina küünlavalgus ja jõulujazz:

img_5004

Kassi on nüüdseks hommikuti kerge leida – ta on oma päevaseks magamiskohaks valinud Plika voodi – nari ülemise korruse. Eks üleval on soojem, ma arvan, sellepärast 🙂

img_5012

Ja lõpetuseks üks pildike argielust. Ma küll üritan kogu aeg lapsi õpetada, et üks mäng korraga ja enne uue alustamist vanad asjad ära panna, aga… Ma ei jõua kogu aeg silma peal hoida. Ja kui on külalised, ei ole sugugi ebatavaline, et tuba on hiljem selline (käiguraja lükkasin mina lapsi magama pannes jalaga sisse, et keegi öösel legojuppide peale ei astuks):

img_5014

Olen korduvalt üritanud juurutada reeglit, et õhtujuttu loen vaid siis, kui tuba on korras. Aga tihti olen selleks ajaks liiga väsinud ja lihtsalt unustan 🙂 Või kui tulebki meelde, olen juba lubanud lugeda ja pole jaksu hakata koristamist nõudma.

Aga küll me saame selle asja ka paremaks. Kui lapsed oma toad saavad, siis jääb vähemaks ka vaidlusi, kes millise asjaga mängis ja kes kui palju koristama peaks 🙂

Scroll to Top