igapäevaelu

Jälle algab kõik, algab uuesti…

…kõik on jälle nii, nagu ennegi… ♫ (viisi kuula siit)

Üksjagu raske oli pärast kolmenädalast puhkust ennast töö ja lasteaia lainele sättida – nii minul kui lastel. Viimaste puhkus oli ju suisa kuu aega, sai kauem üleval olla ja pikalt magada…

Esmaspäeva hommikul ärkasin väsinult, aga vähemalt enne äratuskella. Jõudsin koristada, nõusid pesta ja pesu pesema panna, suutsin kannatliku ja aeglase lähenemise tulemusena isegi lapsed ilma kisata voodist välja saada, pakkisin kokku sada ja üks lasteaiaks vajalikku asja ning kihutasime üsna viimasel minutil uksest välja. Esimese lasteaiapäeva puhul lillede viimise komme tuli otse loomulikult meelde alles poolel teel lasteaeda, mil polnud enam midagi teha. Aasta ema, taas kord.

Õnneks jäid lapse aeda rõõmsalt – Poisil olid kaasas kommid, et sünnipäeva puhul rühmakaaslasi kostitada, lisaks on nende rühmas esmaspäeval mänguasjapäev ja kuna rühmad on veel kaks nädalat koos, kasutas Plika juhust ja võttis ka mänguasja kaasa (neil oli vanasti neljapäev mänguasjapäev, aga see lõpetati miskipärast ära) – oma uue Frozeni taskulambi, mille ta Weekend Festivali ajal õuest kokku korjatud taara eest saadud rahaga ostis 😀

Tööl oli ütlemata mõnus. Puhata oli küll ka mõnus, aga ma NII armastan oma tööd. Puhkusejärgselt oli tegemisi muidugi meeletult, nii et tööpäeva lõpetasin eile alles kell kaheksa. Noh, ikka juhtub.

Koju jõudes suutsin vaid süüa ja lapsed magama panna, siis ronisin voodisse, lugesin läbi ammu alustatud raamatu ja keerasin veidi peale ühtteist magama.

Tänane hommik läks üsna ladusalt – lapsed said kenasti üles ja aeda viidud, tagasi tulles sain rahulikult hommikust süüa ja õekesega jutustada, tööle jõudsin ka enne kümmet. Kõige põletavama ehk tellimused sai eilsega kaelast ära, nii et kasutasin üle pika aja võimalust veidi riiuleid ümber sättida, mis värskendust vajasid, seejärel veetsin õhtu graafikus näpuga järge ajades ja töötunde arvestades. Ühesõnaga jällegi – suurepärane tööpäev. Jumalik töö 🙂

Õhtul käisime lastega Maximas Poisile sünnipäevaks kingitud raha kulutamas. Avastasin, et kõik laste riided ja jalatsid on -40% – ometigi sattusin sellele soodustusele peale õigel ajal ehk nädala esimesel päeval, mil valik on veidikenegi parem. Ostsin Plikale jahedaks ajaks seitse paari sukkpükse (üks paar maksis €3.49 €2.09) ja viis paari aluspükse (€4.99 €2.99), Poisile bokserid (€2.39 €1.43), pidžaama (€6.79 €4.07) ja Ninja Turtles botased (€16.99 €10.19). Kõik pildil olev kraam kokku €33.31 – pole paha!

2015-08-18 20.37.46

Plikale oleks hädasti botaseid vaja, aga talle polnud midagi sobivat. Poisile oleks vaja veel aluspesu, aga tema suuruses bokserite valik oli Maximas kasin ja tavalisi aluspükse ei taha. Lindexi omad on kenad, aga rõvekallid, peaks vist näiteks Magaziinist vaatama, äkki leiaks sealt midagi vastuvõetava hinnaga… Samuti on Poisile vaja sokke, mida ma lihtsalt unustasin vaadata, aga eks jõuab veel – ja kui midagi sobivat pole, siis need võin vabalt ka Jyskist osta – seal on viis paari täitsa normaalse kvaliteediga ja välimusega sokke €3.99, samas kui näiteks Jyski sukkpüksid on mu meelest pigem kehvad ja lähevad kiirelt läbi, nii et neid sealt osta ei taha.

Poisile oleks veel tegelikult vaja ka lühikeste käistega pluuse ja põlvpükse ning Plikale pikkade käistega pluuse, aga noh, midagi on ka ja see ei põle, suvi saab ka varsti läbi… Ööriideid, aluspesu ja sukki-sokke olen ma harjunud lastele poest ostma, aga neile ülejäänud riiete ja jalatsite ostmine on mu jaoks õudusunenägu, sestap üritan hakkama saada nende varudega, mis meile on pärandatud.

Ja ongi kell üksteist, lähen ära magama. Ehk on siis homme hommikul ärkamine natukenegi kergem…

Pildikesi igapäevaelust

Karjuv arbuus:

2015-08-13 18.51.10

Väike raamatukoi:

2015-08-13 17.22.42

Täna oli viimane rahulik puhkusepäev. Peale kahe masinatäie pesu pesemist ja veidikese tööasjade ma mitte miskit asjalikku ei teinudki. Lugesin raamatut, mängisin Legodega, sorteerisin fotosid 🙂

Homme tuleb õekese pere, nädalavahetus on täis võõrustamist, esmaspäevast tööle.

PS. Augustis on juba 21 postitust ja kuu pole veel poole pealegi jõudnud! Selle aasta rekord – jaanuari 20 postitust – on juba ületatud. Pole midagi öelda, pikk ja seltsielu poolest kasin puhkus mõjub blogimisele äärmiselt turgutavalt 😛

Maitseb hästi, tõepoolest

Eile soovitati mulle kahest erinevast allikast Pulsi leedri-sidruni siidrit. Kui Abikaasa sõber avaldas täna soovi mulle siidrit osta, siis teadsin täpselt, mida tellida 😀

Seekord oli tema see, kes kõiki maitseid proovida tahtis, nii et meil oli kodus laiem valik:

2015-08-07 21.24.39

Leedri-sidruni on tõepoolest täiesti teistsuguse ja mõnusa mekiga. Eks ta nats magus ikkagi ole mu jaoks, aga värskendav vaheldus kõigile teistele.

Õuna oma sain maitsta. Poolkuiv, seega pole magus, pigem lihtsalt maitsetu. Ei olnud halb, aga rohkem ei taha.

Maasika-laimi on endiselt proovimata. Homme ehk 🙂

Lapsed sõelusid terve päeva toa, õue ja mänguväljaku vahet, mina magasin kaua ning tegelesin siis ülejäänud päeva blogi ja fotodega. Õnnis puhkus.

Festivali eest ei põgene…

Mina elan õndsalt oma vaikset elukest ja ei tea Pärnus toimuvast miskit, aga mõni üritus tikub vägisi koju kätte. Täpsemini siis telkimiskohta vajavad tuttavad 😀

2015-08-06 17.30.20-1

Nagu Abikaasa kommenteeris – pool aeda puhta tühi, mahuks veelgi 😛

Abikaasa vanemad käisid eile taas abiks, koos saime puude saagimise ja ladumisega ühele poole. Saepuru leidis uue kodu vaarikate all:

2015-08-05 21.14.53

Seda pilti tegema minnes jäi ette laste mängumajake ja sai jälle mõnuga itsitada. Olin ennist laste liivakasti koristades kõik mänguasjad liivakasti äärtele ladunud, nendest oli tehtud kena installatsioon, kus oli muuhulgas kasutatud ära ka Plika pearätt 😀

2015-08-05 21.14.06

Täna oli üle mitme päeva esimene võimalus välja magada… See tähendab, oleks olnud, kui lapsed poleks kell üheksa oma jauramisega mul und ära ajanud. Seega olin kolmandat ööd magamata ja olemine oli väga pooletoobine – olin tükk aega torssis, ei olnud tuju mitte midagi teha. Lõpuks sõitsin kella ühe paiku rattaga Mai poodi, kust skoorisin ahjusooje pisikesi lihapirukaid. Siis sain kodus “hommikust” süüa – pärast tassi kohvi ning kausikest pirukaid oli olemine juba kobedam ning asusin taas fotomajanduse kallale.

Abikaasa helistas õhtupoolikul poest ja küsis, kas ma soovin mingit alkoholi. Ei osanud midagi tahta, ütlesin, et tahaks midagi huvitavat. Valisin tema kirjelduste põhjal välja tikri- ja maasika-laimi siidri. Esimene maitses nii jõledalt, et teist ei julgenud lahti teha. Ok, ma ei teinud teist sellepärast lahti, et esimene hakkas juba korralikult pähe. Ma ei joo ju pea üldse, pole palju vaja 😀 Eks homme siis maitsen teist…

2015-08-06 19.46.30

Õnnistatud päikeselised päevad tähendavad seda, et lapsed mängivad terve päeva aias ja sõpradega mänguväljakul ning minul on oma tegemistes üsna vabad käed. Selline puhkus mulle meeldib 🙂

Puhkust planeerisin suve teises pooles alguses kaks nädalat – tundus, et päevi rohkemaks ei jagu. Kuna jaaninädalal läks aga puhkusepäevi riigipühade tõttu vähem kirja ja nüüdse puhkuse ajal mängisin ka nädalavahetustega, mida EI pannud puhkusena kirja, sai lõpuks kuidagi nii, et peale aasta lõpuks hoitud nelja päeva oli kasutamata veel viis. Kuna järgmiseks nädalaks lubab ka ilusat ilma, ühtlasi on see laste viimane lasteaiavaba nädal, mil ema neid esialgsete plaanide järgi hoidma pidi, ühtlasi on see ka Poisi sünnipäevanädal, otsustasin spontaanselt puhkust pikendada. Üks tööasi tuleb kindlalt uuel nädalal ära teha, aga seda saab ka kodust arvuti tagant, muuga pole kiiret – ülemus oli nõus, nii et ma siis puhkangi nüüd hoopis järgmise nädala lõpuni. Juhhei!

Tegelen nüüd fotodega edasi. Järg on praegu juba sügises – vaatame, kui palju ma täna tehtud jõuan.

Igal suvel sama jama

Puuküttega elamise rõõmud 😀

2015-08-04 15.45.27

2015-08-04 17.47.08

2015-08-05 10.56.55

Nagu näha, siis eriti kaugele me asjaga jõudnud pole ja see, mis tehtud, on peamiselt tänu Abikaasa vanematele, kes meil eile õhtul abiks käisid. Täna jätkame. Ja need on vaid pliidipuud, ahjupuid pole me veel mitte tellinudki… Aga noh, viimaseid ei pea vähemalt ise saagima, jääb ainult ladumise vaev, läheb kiiremini.

Eile hommikul ärkasin enne üheksat, et paigutada karpidega sügavkülma 6kg mustikaid. Siis pesin kaks masinatäit pesu ja toimetasin muidu ringi. Kell üks jõudsin lõpuks hommikust süüa. Siis sain mõned tunnid puhata ja oma asjadega tegeleda (loe: eelmise aasta pilte blogi jaoks sorteerida), õhtupoolikul möllasime puudega. Sedagi mitte nii palju, kui oleks tahtnud, sest nälg võttis silmanägemise ära ja miski hetk tuli lihtsalt poodi minna.

Täna ärkasin sama vara ja läksin tööle kolleegi sünnipäeva tähistama. Abikaasa läks ka tööle, lapsed alles magasid. Noil puhkudel, kui vaja hommikul veidikeseks ära minna, paneme ukse lukku ja jätame lastele kirja. Siin on minu tänane ja üks Abikaasa oma eelmisest nädalast:

2015-08-05 10.25.24

Koju tagasi jõudnud, leidsin eest järgmise vaatepildi:

2015-08-05 10.24.29

Eilsest õhtust pliidile jäänud makaronipann oli lauale tõstetud ja sealt endale multika kõrvale hommikusöök skooritud. Asjalikud, pole midagi öelda 😀

Nüüd saatsin lapsed sõpradega randa, riputasin ühe masinatäie pesu kuivama ja panin teise pesema, naudin üürikest rahu ja vaikust. Paari tunni pärast läheb möll edasi täpselt samamoodi, nagu eile õhtul.

Tegelikult peaks katsuma õhtusöögi suhtes ETTE mõelda ja selle tarbeks juba poes ära käia, aga ma just sõin lastega lõunasöögiks eilsest ülejäänud makarone ja ei taha söögile mõeldagi 😀 Lootusetu. No ma katsun ennast siiski kokku võtta mingi hetk. Või siis lasen Abikaasal töölt tulles poest paar pakki pelmeene tuua – nagunii keegi puude kõrvalt suuremalt kokata ei viitsi.

Fotomajandus edeneb jõudsalt – juuni lõpus alustades vajasid üle vaatamist kõik kaustad alates maist 2013. Praeguseks on täpselt aasta tehtud ning aasta veel ootel. Mis muud, kui võiduka lõpuni!

Scroll to Top