Mitte et mul oleks teile miskit asjalikku öelda, aga kuna ma unustasin äratuse maha võtta ja tänu sellele läks kell pool kaheksa uni ära, ülejäänud perekond alles magab, raamat sai eile läbi ja uut pole alustanud… Siis vaatasin oma fotokausta läbi ja mõtlesin, et kirjutan natuke.
Nädal tagasi käisin Humanas. Juba tükk aega isutas, aga tööl oli kogu aeg nii kiire, et üldse ei jõudnud. Siis ka lõpuks siunasin ennast, et oli mul vaja uue kauba ajal minna, raha vähe ja hinnad kallid. Tahtsin osta nelja asja, panin lõpuks kaks tagasi. Oskan endaga väidelda küll 🙂 Teised kaks olid oma olemuselt pigem sarnased olemasolevatele, seega polnud nii vajalikud. Kui peaks veel viimasel nädalal alles olema, siis ostan ilmselt ära, aga kummagi eest ca €5 maksta ei olnud mõtet.
Teised kaks pluusi seevastu on superluks. Täpselt minu maitse 🙂 Maksin nende eest kokku veidi alla €9. Taolist lillat värvi mul on üks pluus, mida olen palju kandnud ja kogu aeg mõelnud, et liiga lahtise kaelusega, tahaks midagi muud. Nüüd siis sain.
Pean tunnistama, et seljas näevad mõlemad tunduvalt paremad välja kui puu peal, aga OOTD postitusi te siit ilmselt leidma ei hakka. Iseenesest oleks täitsa fun teha moepostitusi stiilis “pluus ja seelik Humana, €1.50, kingad Walking, €10.50”. Mingi edevus minus ju on, olen alati suurima heameelega valmis propageerima taaskasutust ja oma välimusele vähem raha kulutamist. Kui mul oleks pidevalt läheduses mõni sõbranna, kellele meeldiks mind pildistada, siis ma iseenesest võiks seda ka teha, kuna ma olen aga vilets poseerija ja samas endast tehtud fotode suhtes väga nõudlik, st sobiva foto saamine võtaks ilmselt aega, siis Abikaasat ma küll igal hommikul selle sooviga tüütama ei hakka ja selfie stiilis ei suudaks ma samuti sellist asja never ever teha. Ma tean küll, et ära kunagi ütle iial, aga MIKS ma peaks ennast ISE pildistama 😀 St ma võin pildistada neid kehaosi, mida ma paindun pildistama tavalise kaameraga, aga selfiekaamera või enda peeglist pildistamise juurest jookseb minu jaoks piir – olen mõlemat korra blogi jaoks teinud ja tundsin ennast idioodina. Korrata võimalusel ei kavatse 😀
Mul oli aus kavatsus siinkohal “moeteema” lõpetada ja liikuda edasi igapäevaelu juurde, aga kuna järgmised pildid on reede õhtust ja tuli meelde, et reedel tähistasin tööpäeva lõppu (loe: puhkuse algust) ning puhkuseraha laekumist väikese poodlemisega, siis tundus kohane ka see siia vahele susata. Mul polnud isegi plaanis niivõrd midagi osta, kuivõrd lihtsalt ringi vaadata, aga ostudeta muidugi ei pääsenud.
Jyskist ostsin voodipesu. Meil on veebruari lõpust (loe: tulumaksutagastusest) saati tervel perel bambusest tekid-padjad ja padjad on jaburas mõõdus 50×70. Eks pressib tavalise 50×60 padjapüüri sisse ka, aga tahaks ju ikka, et mahuks lahedamalt. Pigem eelistan UK voodipesu, kus padjapüüri laius on 50×80, aga neist on praeguseks alles vaid üks komplekt, mis on ka üsna oma aja ära elanud. Jysk on ainus, mis müüb mulle täpselt vajalikus mõõdus voodipesu (tekk on 200×200), aga siiani ei olnud ma sealt mingil põhjusel midagi ostnud. Ma olen oma voodipesu välimuse suhtes väga pirtsakas ja ei olnud ühtki nii ilusat, mille eest oleksin olnud nõus €30 välja käima. Nüüd leidsin ühe neutraalse ja piisavalt kena komplekti €19.99 eest, selle summa olin nõus maksma. Hiljem tuli meelde, et kangapoodides on ju praegu meeletud allahindlused, pidin ju hoopis sealt vaatama, Annika lubas õmblemisega aidata… Noh, kuna see ainus UK komplekt on nagunii juba kergelt topiline, siis võin kangaid vaadata ikka 😛
Riidepoodidesse ma reedel ei jõudnudki. Kuna enamiku vajalikest riietest leian Humanast, siis pole riided uuena lihtsalt väga ahvatlevad – vahel ikka ostan, aga siis pigem selliseid asju, mida Humanast ei saa. Seekord tegin tiiru vaid kingapoodides, need on mu nõrkuseks. Leidsin mitu paari värvilisi balerinasid, mida oleks osta tahtnud (st olid parajad ja ilusad ja minu numbrit oli ka), aga ei raatsinud, sest mul on põhimõte värvilistele/kirjudele kingadele, mida ma igapäevaselt kandma ei hakka, pigem vähem kulutada. €10-15 on ok, €20-25 (praegused hinnad) põlgasin kalliks. Oleneb muidugi ka värvist ja materjalist, aga nood kaks paari olid just sellised vahelduse mõttes ja mitte eriti tihti kandmiseks. Kui kunagi veel alla hinnatakse ja mu numbrit siis alles on (mis on enam kui kahtlane), võin uuesti ostmist kaaluda 🙂
Aga tegelikult ma ikkagi ostsin jalatseid ja suisa kaks paari, nii et pidin nüüd hommikul enne kella üheksat neid õue pildistama minema 😛 Jyskist €3.99 eest mustad plätud, mida on hea aeda minemiseks jalga lükata. Selleks puhuks on vaja midagi võimalikult mugavat ja mustust mitte kartvat. Crocsid on jubeda välimusega, aga need plätud näevad üsna neutraalsed välja. Muidugi avastasin kodus, et universaalsuurus 40/41, mis poes jalga proovides paras tundus, on ikkagi tsipa lühike. Noh, aias vist keegi väga ei vaata 😀 Ja teiseks leidsin NS kingast ühed imenunnud kirjud balerinad täpselt nois toonides, mida ma kannan. Kui teised tolle firma 41-d olid mulle väikesed, siis need olid nii pehmest tekstiilist, et olid lihtsalt väga ümber, aga ei pigistanud. Käisin nendega samal õhtul pikal jalutuskäigul – hõõruma ei hakanud, aga oluliselt laiemaks ka ei veninud. No vaatab, ehk ajaga ikka venivad, oleks mõnusam. Maksid €10.77. See on ok 🙂
Ülalmainitud jalutuskäik toimus täiesti plaanimatult. Kell oli pool kaheksa, mõtlesime, mis teha… Läksime jalutama 😀 Oli külmem, kui arvasin – läksin tänavanurgalt koju tagasi, et retuusid teksade vastu vahetada ja jaki alla kampsun panna. Jõudsin lõpuks ometi terviserajale, mis on juba mitu aastat vana – panin hiljuti üles ema tehtud fotosid lastest sealsetel mänguväljakutel. Nüüd siis sain ise teha.
“Lapsed, ärge ronige katusele!”
“Miks?”
“Sest katus pole ronimiseks mõeldud!”
“Aga miks vanaema siis lubas?”
“…”
Jalutuskäik lõppeski ema juures, kus me ta paljaks sõime, telekat vaatasime ja lõpuks ta auto ära ajasime, sest kell pool üksteist õhtul ei viitsinud keegi enam jalutada 😀
Laupäev oli sihuke päev, kus kõik läks nihu ja kõigil olid närvid krussis. Asi lõppes sellega, et saatsin lapsed õhtul ema poole ööseks. Pühapäevaks olime õnneks rahunenud.
Eile käisime Abikaasa õe pool teise õe lapse sünnipäeva pidamas. Veetsime lõbusa päeva, ühtki pilti teha ei viitsinud – kui hästi läheb, skoorin kunagi ämmalt. Esimene autotäis rahvast, kes kaarte mängida ei soovinud, lahkus varem – Poiss jäi Abikaasaga sinna, meie tulime Plikaga koju ja toimetasime kahekesi.
Kuna mul oli juba varasemast idee paluda Plikal oma mänguköök korda teha, kuna seal oli kõik ajaga tolmuseks ja kohati suisa kleepuvaks muutunud, siis pakkusin talle selle nüüd välja. Plika kihutas oma tuppa, pani põlle ette, tassis kõik nõud kööki, pesi ja kuivatas, terve Ikea köögi puhastas niiske lapiga korralikult seest ja väljast ära. Mina ainult vaatasin pealt ja rõõmustasin 😀 No ok, ja koristasin samal ajal nende mänguasjakasti.
Sel nädalal on meil ühine puhkus, mille plaanime veeta lastekeskselt – teha eelkõige seda, mida nemad soovivad (näiteks rohkelt erinevaid mänguväljakuid külastada), teha koduseid toimetusi minimaalselt ja võimalusel koos nendega (näiteks süüa) – eesmärgiga nad õhtuks nii korralikult ära väsitada, et saaks siis rahulikult kahekesi aega veeta. No ja ema juurde saadame nad millalgi ka veel.
Täna on plaanis minna Maximast lastele uusi suvemütse valima, Plikale H&M-ist Elsa ja Annaga juukseharja ostma, raamatukokku ja kangapoodi… No ja äkki õnnestub mul mõnda teise ringi poodi ka sisse kiigata, kui ülejäänud perekond on nõus seni mõnel läheduses asuval mänguväljakul hängima.
Lapsed ärkasid vahepeal üles ja ei tulnudki tavapäraselt multikaid nõudma, vaid käisid köögis präänikut söömas ning läksid siis oma tuppa mängima. Oleme lasknud neil puhkuse ajal kõik hommikud paar tundi multikaid passida, et isu täis saaks – nädalaga sai vist piisavalt, vähemalt korrakski. Ja mängud on muidugi kõik värskelt kraamitud mänguköögis. Nunnu.
