igapäevaelu

Eks siin blogis on neid pikemaid tegevusetuse perioode igal ajal, aga suvel on see kohe reegel. Ei ole miskit parata, muid tegemisi on nii palju, et nendest kirjutamiseni tihti lihtsalt ei jõua. Õhtuti pole ma viimasel ajal arvutit lahtigi teinud, päeval teen tööd, hommikuti olen küll mitu korda mõelnud, et võiks ja peaks, aga ikka kulub aeg käest ja nii see läheb.

Mis ma siis vahepeal teinud olen? Eelmisel nädalavahetusel, täpsemalt küll reedel-laupäeval, olin Tallinnas. Tegemisi oli erinevaid, seekord vahelduseks kõik täiesti töövabad, suuremas osas seltskondlikud. Sellest nädalavahetusest on mul ette näidata tervelt kaks pilti 😀 Üks laupäevahommikusest hommikusöögilauast Pipsi juures ja teine suvisest joogist Krissu vanemate suvilas. Ma pikemalt kirjutada ei viitsigi, aga need kaks fotot jäävad minu jaoks kenasti seda nädalavahetust meenutama ja toovad meelde detailid, mis ehk muidu ajaga ununeks.

Pühapäeval mõtlesin kodus veidike magamistuba koristada ja nagu minu puhul täiesti harilik, lõpetasin terve päeva kestnud koristusmaratoniga. Õhtuks olin jube väsinud, kõigest oli kopp ees ja magamistoa enda koristamine toimus väga üle jala. No oli ju vaja ka neli masinatäit pesu pesta ning terve elamise põrandaid küürida, mis eeldas teistest tubadest asjade ära panemist. Täiesti tüüpiline ahelreaktsioon.

Maasikaid ostsime kaheksa kasti, kokku 40 kg. Sügavkülma jõudis neist küll… Noh üle poole kindlasti, aga mitte oluliselt rohkem 😀 22-25 kg äkki. Panime seekord marjadena, sest neid on hea smuuti sisse panna, blender purustab kenasti ära. Tavapärase maasikamoosi peaks smuuti jaoks päev varem sulama võtma, aga meil on ju need isud ikka “nüüd ja kohe!”.

Abikaasa on sel nädalal lastega kodus puhkusel olnud, mina töötan viimast nädalat ja tööd on palju. Pingutan, et ühe asjaga ühele poole saaks – tundub, et saan ka. Aga õhtuti kodus olen täiesti väsinud, nii et ei jõua enam miskit asjalikku teha. Lisaks sattusin üle mitme kuu lugema – tänu sellele, et Tallinna bussi e-lugeri kaasa võtsin. No ja raamat on nii huvitav, et õhtuti ma pigem roningi voodisse ja loen, kui  teen midagi arvutis.

Nii see blogi kirjutamine kannatabki. Grey anatoomiat pole juba nädalaid vaadanud, ehkki pooleli on kaheksas hooaeg, mille lõpus tuleb hull kräu ja mitu peategelast saab surma, nii et võiks ju ometi põnevil olla ja kannatamatult vaadata. Bones’i viimased osad on endiselt vaatamata ja kuna see sari lõppes täitsa ära, võiks ju ometi ka huvitatud olla… No selle võtame ühel õhtul ette, kui meil mõlemal puhkus on. Palle mängin korra hommikuti, aga tavaliselt ei viitsi rohkem, kui paar korda päeva taset proovida. Blogisid loen hommikusöögi kõrvale ja tööl lõunapausi ajal. Meilivahetus on peamiselt töine, muid vestlusi pean vajadusel igal ajal, aga neidki pole palju ja telefon annab märku – hädavajalik saab sealtkaudu vastatud, pikalt toksida ei viitsi.

Külaliste koha pealt on olnud väga vaikne suvi, mitte keegi peale Krissu pole siia vist jõudnudki. Nojah, Kaidi käib ikka, kui Pärnus on, aga kaugemaid külalisi pole olnud. Eks ilm mõjutab… Ja vaatasin just ilmateatest, et terveks järgmiseks nädalaks, kui meil Abikaasaga ühine puhkus on, lubab ka peamiselt vihma. Ja siis ongi Abikaasa puhkus läbi, minul veel nädal augusti alguses. No teate, mina nii ei mängi. Olen nüüd ka üks neist tööinimestest, kes tahab, et puhkuse ajal oleks ilus ilm 🙂

Hea küll, aeg hommikusöök teha ja siis tööle minna. Võib ju loota, et järgmine postitus tuleb väiksema vahega. Seniks nautige suve – nii palju, kui seda on.

Eilsest peale on mul olnud kavatsus kirjutada meie äkitselt tekkinud selle suve remondipaanidest, mis said alguse sellest, et viitsisin lõpuks netti üles panna ja maha müüa meie teisel pool asuva Pioneer pliidi. Eile viidi see ära ja vabanenud ruum tekitas uusi ideid.

Abikaasa lõhkus ja toimetas seal, mis innustas mindki. Võtsin siis ette järgmised asjad, millest vaja ka lahti saada – Singeri õmblusmasina ja turvatoolid. Toolide puhul tõdesin, et võiks esimese asjana siiski katted ära pesta ja alles siis pildistama hakata. Katteid pessu panna pole ma muidugi seni viitsinud. Õmblusmasina pildistasin üles, aga pole kindel, kus seda oleks kõige targem müüa, nii et sest ka mingit kasu saaks, nii et need pildid nüüd lihtsalt ootavad ma aega.

Kuna Abikaasa tõstis kõik mainitud asjad õue, õues oli aga liiga tuuline ja ma ei tahtnud seal nendega tegeleda, läksin tuppa, et pesurest tühjaks teha ja ära panna ning tekitada vaba ruumi toolide jaoks. Pesurestil rippusid aga need pluusid, mis ma Uuskasutuskeskusest ostsin, mis tuletas meelde, et Humana postitus on ikka veel tegemata ja teisigi asju on vaja üles pildistada. Nii ma siis pildistasingi, aga kui ma sellega ühele poole sain, ei olnud aega enam blogisse panemisega tegeleda, sest päriselu, söök ja lapsed, teate küll.

Pesuresti sai lõpuks tühjaks küll, aga on siiani seal, kus oli. Toolid tõstsin teise kohta 😀

Mida ma tegin eile õhtul pärast laste magama panemist, ei suuda meenutada. Ca 22 paiku sai vaikus majja, siis kadus tunnike mitte midagi tehes, misjärel vaatasin lõpuks ometi ära Grey anatoomia 7. hooaja lõpu ja 8. hooaja alguse – hooaja vahetused on alati kõige põnevamad, aga mul pole juba õige mitu päeva olnud aega seda sarja mitte piiludagi.

Õhtu lõpetuseks avastasin, et väsinud tunne kehas on väike palavik.

Täna magasin poole kaheteistkümneni. Olemine on parem, aga mitte suurepärane. Palavikku küll pole, aga tekkis nohu, mida nüüd aktiivselt ravin, et homseks läinud oleks. Olen põhimõtteliselt terve päeva voodis vedelenud.

Mõtlesin taas kord tulla blogisse remondiplaanidest kirjutama. Selleks otsisin pilte kahe aasta tagusest remondist, et leida viimaseid “enne” vaateid, kus eile ära viidud pliit veel olemas oli. Avastasin, et terve 2013 augustikuu piltidest said toona blogisse vaid mõned üksikud. Vaatasin pilte, ohkisin heldinult kolmese Poisi üle.

Mul oli vanasti kombeks hoida fotokaustu desktopil nii kaua, kuni kõik pildid olid blogisse pandud. Hetkeseisuga on desktopil kõik fotokaustad alates maist 2013. Tõenäoliselt on hilisemaid kuid, kust kõik fotod on blogis olemas, aga ma tõstan neid ära kronoloogiliselt, nii et kui midagi varasematest on pooleli, siis hilisemad lihtsalt ootavad. Mais 2013 kolisime Norrast Eestisse tagasi. Ma olen selle kausta sorteerimist ja blogisse piltide valimist võtnud ette vähemalt kaks korda, tõenäoliselt rohkemgi. Iga kord olen veidi enam ära teinud, aga pole lõpuni jõudnud. Nüüd viimati selle aasta kaustu üle vaadates ja pilte blogisse pannes mõtlesin, et tõenäoliselt tuleb leppida sellega, et elu on liiga kiire ja mis vanematest piltidest pole blogisse jõudnud, ilmselt jäävadki panemata. Pärast tänast nostalgitsemist tean, et ei saa nii – pean ikka kõik üles panema, kui kaua see ka ei võtaks.

Seega hakkasin remondipostituse kirjutamise asemel jälle tegelema kaustaga “Mai 2013”. Vaatasin, et olen blogi jaoks kõik fotod juba välja valinud ja eraldi kausta tõstnud – vaja vaid parajaks lõigata ja üles panna. Siis avastasin, et ema tehtud piltide kaust on täiesti puutumata, mistõttu see töö eelmine kord ilmselt pooleli jäigi. Nüüd olen sealt hulga pilte ära kustutanud, oleks vaja ilmselt veel natuke harvendada ja siis ülejäänutest blogi jaoks välja valida… Ja loodan, et veel tänase päeva jooksul saan need postitused ikkagi üles. Panen need kuupäevaliselt mai lõppu 2013 – RSS lugejatesse jooksevad need postitused sisse, eks ma panen ilmselt ka lingid, et kõik kergelt leiaksid.

Miks see täna kõik nii kaua aega võtab – sest leidsin ka ühe vahva video, mille tahtsin koos fotodega üles panna. Laadisin selle juba üles, siis avastasin, et oleks vaja algusest natuke tarbetut osa ära lõigata. Googeldasin, mis programmiga annab tasuta lõikuda QuickTime videosid – oli nagu meeles, et Windows Movie Maker, mida olen varem selleks tarbeks kasutanud, seda formaati ei tunnistanud. Leidsin mingi programmi, millega sain lõigatud, aga uus salvestamine ajas keeras heli täiesti tuksi. Lugesin edasi ja avastasin, et Windows Movie Maker väidetavalt siiski töötleb ka neid faile. Kuna selle viimasest kasutamisest on möödas tükk aega ja üks uus Windowsi install, pidin selle uuesti installima. Pärast mida ei tulnud see lahti ja andis põhjuseks, et ma pean videokaarti update’ima vms. Millega ma siis nüüd praegu tegelen.

Ühesõnaga mitu tundi jamamist ja reaalne väljund on ümmargune null.

Aga siiski-siiski… Lõpuks saavad toolikatted pestud, toolid üles pildistatud ja maha müüdud. Lõpuks ma mõtlen välja, kuhu see õmblusmasin müüki panna ja müün selle maha. Ja lõikan need Humana pildid parajaks ja kirjutan teise ringi postituse ära. Ja saan maikuu fotod sorditud ja lõigutud ja selle õnnetu video lõigutud ja üles laetud ja need postitused ära kirjutatud. Ükskord ma saan ka meie remondiplaanide postituse kirjutatud.

Aja jooksul saan üle vaadatud ka kõik ülejäänud fotokaustad alates juunist 2013 ja ka kõik need pildid ära sorteeritud ja blogisse pandud. Kunagi saan ma isegi kõik vanemad blogipostitused üle loetud ja avalikustatud. Ahjaa, õige, siis on vaja veel blogi välimust tuunida ja tekitada pealkirja alla lingid tähtsamate teemadega, muuhulgas kirjutada tutvustav jutt minust enesest, mis kõik on mul samuti juba aastaid plaanis.

Aga jah, kui kaua see kõik aega võtab, see on iseasi 😛 Esimeses lõigus mainitud asjad on prioriteet, teises lõigus on pikemaajalised plaanid, mis on olnud plaanis juba mitu aastat ja ikka tegemata. Kuna homsest algab jälle töö, samuti on lapsed ja tavapärane kodumajandus, samuti tahame säästuremonti teha, samuti on suvi, mis tähendab loodetavasti paljusid külla tulevaid sõpru ja rohket sotsialiseerumist, siis enamiku ülalmainitud tegevuste jaoks jäävad vaid loetud õhtutunnid pärast laste magama panemist, mida pean siis jagama Grey anatoomia ja kõige muu vahel.

Tegevust jagub 😀

Muuseas viidi täna lõpuks minema tellisehunnik, millest ammu tahtsime lahti saada. Ja Abikaasa sorteerib teisel pool asju, millega mina midagi pihta hakata ei oska (tööriistad, autokraam jm taoline nodi). Juhhei, asjad siiski liiguvad vaikselt!