Väike puhkus
Mul oli plaanis võtta kaks nädalat puhkust juuli lõpus ja augusti alguses, kui lasteaed nagunii kinni on. See tähendab, endiselt on plaanis. Aga kui selgus, et jaaninädalal kaupa ei tule, siis tekkis ekspromptidee see nädal ka vabaks võtta. Mõeldud-tehtud.
Pean tunnistama, et täna oli esimene päev, mil ma tõeliselt puhkasin. Eelmised viis päeva olid lapsed kodus ja vingumist oli rohkem, kui oleks meeldinud. Seltsielu pool oli mõnus, aga ülejäänud aeg ei olnud kõige toredam. Pidevalt oli tunne, et peaks midagi tegema, aga üldse ei viitsi. No näiteks koristama või lastega koos midagi tegema. Aga lapsed ajasid oma vingumisega närvi juba enne, kui ma jõudsin midagi nendega teha, siis enam ei tahtnud ja nii see läks.
Igatahes – täna läksid lapsed lasteaeda ja päev oli lihtsalt imeline. Hommikul käisime Abikaasa vanaema juures tema aknaid pesemas ja hommikust söömas, päev sai kohe asjaliku alguse. Krissu tuli eile külla, temaga lobisesime terve õhtu ja täna pool päeva. Kuna ma näen teda harva, nii kord-paar aastas, oli lobisemine seega igati omal kohal ja õigustas mitte millegi asjalikuma tegemist.
Õhtul viisime Krissu bussijaama ja läksime koos lasteaeda. Tavaliselt käib lastel järel Abikaasa, vahel ka mina, enamasti on ikka kiire, oleme väsinud või näljased… Täna oli kaks puhanud ja rõõmsat vanemat, kes mängisid jalgpalli 🙂 Ja kui lapsed ikka pärast lasteaeda lunivad, et läheme külla, samal ajal, kui meie unistame ainult koju jõudmisest, siis täna oli minul ka tuju hea ja energiat palju, nii et läksime hoopis linna ja külastasime kokku kolme mänguväljakut. Nojah, kui nüüd kristalselt aus olla, siis Abikaasa oli lastega mänguväljakul ja mina tuulasin teise ringi poodides ning hiljem Selveris. Kõigepealt Uuskasutuskeskus ja Vana pargi mänguväljak, siis Ülejõe Humana ja sealt üle tee olev Nooruse pargi mänguväljak, viimaks Mai Selver ja sealne mänguväljak. Koju jõudsime kell pool kaheksa, õhtusöögiks sõime salatit ja grillvorstikesi, mis vanaema meile hommikul kaasa pakkis. Lapsed panin kell üheksa magama, kell kümme tulid nad toast välja ja teatasid, et on tund aega klotsidest ehitanud… Siis lubasid magama minna, aga pool üksteist polnud veel ka voodis 😀 Vähemalt olid vaiksed ja ei tülitsenud, see on juba suur asi. Nüüd on lõpuks vaikus majas.
Ühesõnaga imemõnus päev oli.
Aga miks ma seda postitust üldse kirjutama hakkasin… Jaanipäev oli ja Kratt käis külas. Lugesin just blogid läbi ja ta kirjutas, kuidas me üritasime meelde tuletada, millal nad siin varem käisid, aga täpselt ei suutnudki meenutada. Ma siis nüüd otsisin blogist üles, nagu lubatud. Esimest korda 2012 juulis, teist korda 2013 jaanipäeval, kolmandat korda eelmise aasta juulis, nüüd siis jälle jaanide ajal. Ja see oli siis ilmselt 2012, kui neil oli alguses plaan jaanipäevaks tulla, aga sadas nii roppu moodi, et külaskäik lükkus edasi.
Igatahes tõesti, võiks öelda, et tegemist on juba traditsiooniga. Ma pead ei anna, äkki nad mõni suvi käisid isegi mitu korda, aga blogi otsingust nagu rohkem ei tulnud… Küllap sai ikka kõik kirja. Järgmine suvi saab siis juba viies kord olema, kui nad just sel suvel teist korda siia ei jõua 😛
Pilte ei teinud ma seekord ise mitte ühtki, emalt pole veel kätte saanud, Kratilt sain, aga need sobiks enamuses parooli alla, st ehk kunagi hiljem, kui on suurem ports, ei viitsi paarikaupa tilgutada. Üks pilt siiski on, jaanitulest. Kusjuures kaks aastat tagasi me üldse lõket ei teinudki, sest Abikaasat polnud ja ei tulnud nagu pähe, grillisime niisama. Seekord olime üsna kindlad, et saadame mehed vihmavarjudega grillima ja sööme ise toas, aga ennäe imet, õhtul läks siiski ilm nii vastuvõetavaks, et lõkke ääres andis täitsa olla, seega sõime väljas, nagu peab 🙂
Homme on ka mõnus vaba päev, kus lapsed lasteaias. Äkki jõuan siis ühe teise ringi postituse teha? Sain täna Uuskasutuskeskusest kaks jube vahvat pluusi, Humanast mõni aeg varem päris mitu toredat asja ja mingid jaanuarikuised Humana pildid on ka üles panemata 😀 Näis. Aga nüüd Grey anatoomia 😛
