igapäevaelu – Page 68

Juhe jookseb vaikselt kokku

06/11/2013 / igapäevaelu, mobiil / 1 Comment

Kaks viimast päeva on olnud hullumeelsed, kaks viimast ööd kuuetunnise unega (kui sedagi). Kui olin täna lapsed ja tordi lasteaeda transportinud, tulin koju tagasi ja ronisin voodisse. Magama jäämine võttis päris kaua aega, ärkasin pool üks 🙂

Siis oli vaja kiirelt kõik need asjad korda ajada, mis autot vajasid, sest ema ootas seda juba tagasi. Tõin Pilterist oma kraami ära, ostsin Maximast kastid ning Jyskist sain soovitud kummuti kah lõpuks kätte. Koju tagasi jõudes oli kell juba kaks läbi. Sõin kiire hommikusöögi, tõmbasin ema sügavpuhastaja tolmuimejaga madratsid ja lastetoa tugitoolid üle ning kihutasin autot ja tolmuimejat tagastama.

Rattaga koju jõudnud, jäi täpselt tund aega koristamiseks, enne kui oli aeg lastele järele minna. Segadus, mis siin valitses, oli täiesti uskumatu. Magamistoa jõudsin ära koristada, köögist ehk kaks kolmandikku, elutuba ei jõudnud mitte nuusutadagi.

Tõin lapsed ära, tähistasime ema ja tema mehega väikestviisi Plika sünnipäeva (st kingitused ja kook), siis läks ema trenni ja tema mees hakkas mu kummutit kokku panema. Paar tundi läks ja poolgi pole koos. Ülejäänu jäi siis mulle.

Ma siis ÜRITASIN. Mäletan eelmise kummuti kokku panemise ajast, et täitsa lõbus oli. Noh, see oli ilmselt lihtne kummut. Ma pole küll süvenenud, mis siin veel teha tuleb, aga noid puujublakaid (tappe vist?) küll tookord liimida ei tulnud… No selle tegi ema mees suuremas osas ära, mina jätkasin siinide kinnitamist, mis tal pooleli jäi. No ja täitsa lõpp, kuidas ma ei suuda neid pisikesi kruvisid otse jõuga sisse keerata. Lähevad muudkui viltu või ei lähe üldse. Kaks siini sain läbi häda paika, terve hunnik on veel. Kes käskis 12 sahtliga kummuti osta, ah 😀 Ema on mehega homme-ülehomme Jurmala spas, laupäevaks peab kummut juba koos olema, nii et pean ikka ise kuidagi hakkama saama. Või nojah, alati on olemas Abikaasa tuttav, kes teeb kõiki meestetöid 😀 Aga tal on remondi lõpetamisega niigi palju tegemist, et ei taha tema väärtuslikku aega sellele raisata.

Remondist rääkides – seinad on värvitud ja ka mööbel sai täna õhtul esimese värvikihi peale. Õhtuses mitte kõige paremas valguses tundus, et see kollane on sama hele kui eelmine, mingit vahet pole 😀 Aga tegelikult ikka on küll kollasem – eelmine oli sidrun, see on maamunakollane 😛 No ja mööbel vajas nagunii üle värvimist, nii et… Eks ole päevavalges näha. Aga seina pildistasin täna hommikul üles:

Üldiselt on tunne, et täna ei jõudnud mitte kui midagi teha – no natukene jõudsin, eks, aga oleks eeldanud, et jõuan mitu korda rohkem. Eriline feil oli see, et sünnipäeva tähistamine möödus nii meeletus segaduses ja polnud aega kooki küpsetada ega midagi. Ema lohutas küll, et remont ongi selline, aga no ikka oleks ju tahtnud, et oleks veidikene mõnusam olnud.

Köök on hoolimata koristamisest täpselt sama hull kui enne – nojah, pole ka ime, ma korjasin kuiva pesu ära ja pesin kohe uue otsa. Tavaliselt kuivatan pesu magamistoas, aga praegu on pesuresti koha peal Plika voodi 😛 Ja elutuba, sellest ma parem ei räägigi. Lisaks tavapärasele asjade üle kuhjatusele lisandusid kõik eilsed ostud, Plika kingitused, lastetoa tool, mis peab kuivama (oli mitu kuud väljas presendi all ja tuul puhus selle tormi ajal ära, nii et sai vihma) ja muidugi kokkupanemisjärgus kummut. Argh.

Kavatsen täna küll suhteliselt kohe magama minna, aga juba kõigi nende asjade ära panemine, mis homme hommikuks peavad laste käeulatusest väljas olema, võtab oma aja. Ei imestaks, kui homme lasteaiast tulles samamoodi magama lähen.

Vähemalt ei pea ma homme kuskile minema ega sünnipäeva pidama, seega saan terve päeva magada ja koristada. Peale tavapärase asjade ära panemise ja kergema puhastuse (mis võtab praegust seisu arvestades nagunii korraliku aja) pean kummuti kokku panema, kardina õmblema ja… Kindlasti veel sada asja, mis praegu unise peaga meelde ei tule.

Mis omakorda tuletas meelde, et ma olen kaks päeva järjest unustanud Tele2 lepingu digiallkirjastamise, sest mul on lihtsalt nii neetult kiire. Helistati mulle esmaspäeval ja pakuti €3.99 eest 800 minutit kõneaega + 50 sõnumit. Elisa parim pakett, mis nad mulle kevadel pakkuda suutsid, oli €2.99, kus kõneminut 2,5 senti, seega tolle kolme euri eest saan rääkida kaks tundi. Vaiksematel kuudel sellest piisab, aga viimane arve oli €6, suvel isegi €8 – siis muidugi kasutas ka Abikaasa mu telefoni oma asjaajamisteks. No lühidalt – olen varemgi kurtnud, et Elisa on liiga nutikakeskne ning ei paku ühtki sobivat paketti neile, kellele meeldib rääkida rohkem kui kaks tundi kuus 😛 Seega, tulgu Tele2. Ma olen mitu korda kaalunud nende juurde kolimist, aga polnud seni viitsinud, nüüd piisas ühest telefonikõnest ja ühest digiallkirjast, SIM saadetakse postiga koju ja uuest kuust olen uues võrgus. Kui muidugi Elisa nüüd äkitselt mingit paremat pakkumist varrukast välja ei tõmba…

Oeh. Magama. Kaks hullumeelset päeva veel, siis on sünnipäev ja pühapäeval saan oma remonditud kodus hinge tõmmata 🙂

Igati edukas päev

05/11/2013 / igapäevaelu, kodumajandus, rõõm / 1 Comment

Nimekirjast said peaaegu kõik kohad läbi käidud ja peaaegu kõik asjad ostetud. Pilter jäi vahele, sest klaasilõikaja polnud täna tööl, toob siis fotod ka homme ära. Ideaalseid kaste laste asjade jaoks ikka ei leidnud, aga üks variant on ja läheb vist käiku. Minu soovitud kummut oli Jyskist vahepeal ära ostetud, Pärnu poes on laoseis nüüd ainsana 0. Helistan homme e-poe klienditeenindusse ja uurin, kas ainus võimalus sealt osta on €15 saatekuluga, äkki nad saadaks mulle poodi tasuta. No kui ma saaks reedeks kätte, siis ma võiks isegi hädapärast maksta. Keegi pole mõnest Jyski poega linnast Pärnu poole tulemas? KÕIGIS teistes poodides seda kummutit on 🙁

Nojaa, samas sai ostetud rohkem asju, kui algselt plaanis oli 😀 Magaziinis oli mul esimest korda aega ilma lasteta rahulikult ringi vaadata ja seal lihtsalt kargasid järjest ette asjad, mida ma olen lühemat või pikemat aega tagajärjetult otsinud.

No näiteks sain endale sussid, mida olen otsinud juba mitu aastat. Otsustasin vildist susside kasuks, aga tahtsin ilusaid ja ei jõudnud kuidagi tellimiseni. Need, mis täna leidsin, tunduvad vildist olevat, pead ei anna, igatahes piisavalt kenad ja neutraalsed, mugavad, minu number oli olemas, maksid €15.90. Tegu on Itaalia firmaga, vähemalt osade susside kohta lugesin küll, et naturaalne materjal, ehk siis on need ka. Siin on paremini näha kui minu fotol.

Samuti sain endale roosad talvekindad, millega hea lumepalle teha 🙂 Neidki olen otsinud talv või kaks, sellest ajast saati, kui roosa lukuga sulejope ja roosa mütsi sain 😛 Spordipoes maksid ikka mitukümmend euri, siin müüdi laste kinnaste nime all, aga olid parajad ja hinnaks €8.50. Juhhei!

Pelmeenivormi olen tahtnud terve igaviku – selliseid metallist, mäletan kuskilt kunagi loetud foorumiteemast, just soovitati. Maksis kõigest €2.05.

Poisile sain kaks paari villaseid käpikuid, €2.90 paar. Lasteaeda oligi vahetuseks vaja. Samuti leidsin mõlemale lapsele sussid, €2.99 ja €2.70.

Ja siis veel kenad käterätid, mul on kodus kõik järjest koledaks läinud. Laste omad maksid kõigest €1.10/tk, lilleline €1.80. Tavalised olid €3.10 ja €4.50.

Tordialus (€5.20) ja õhupallid (2x€050) olid ainsad plaanipärased ostud. Ahjaa, ma läksin muidu Magaziini peamiselt sellepärast, et sealt karpe vaadata, eks. NEID ei olnud 😀

Riiamariist ostsin ka plaanitud lahtisele pesugeelile lisaks veel ühe pesugeeli, mis pidavat valge pesu eriti efektiivselt puhtaks tegema ja kuna kõige soodsamat hambapastat oli parasjagu saada, võtsin seda ka kolm tuubi 🙂

Shalomi mööblipoes olid need lambid alles. Mu meelest täitsa numpsikud. Ja Abikaasa tuttav oskab need seina panna kah (kaablid vaja vedada, ühendada jne) – kui ta ükskord lastetoa ja vannitoaga valmis saab 😛

No ja kõik muu kraam, mis eile kirja panin, on ostetud. Ainult kummut ja kastid veel ootavad, aga usun, et saan needki enne laupäeva kätte.

Terve päeva sõitsin ringi, kui kõige kraamiga koju jõudsin, nägi köök välja selline:

Praegu on kodus totaalne segadus. Ma lihtsalt tulin koju, tegin lastele pelmeene, panin nad magama, sõin siis ise, kirjutasin ostud üles, nüüd blogi ja kell ongi juba peaaegu üksteist… Koristada mina enam täna lihtsalt ei jõua – ma ei tea küll, kuidas homme ilma konti murdmata lasteaeda mindud saame 😀

Lähen nüüd oma loovust rakendama ja puuviljadest Plika sünnipäevatorti meisterdama.

Hullumeelne nädal

04/11/2013 / igapäevaelu / 2 Comments

Terve eelmise nädala ei teinud ma praktiliselt mitte midagi, sest lapsed olid kodus. Nüüd on lõpuks jälle vabadus. Ühtlasi Plika sünnipäevanädal ja remondi loodetava lõppemise nädal – see tähendab, et mina ütlesin, et laupäevaseks peoks peab lastetuba valmis olema 😀 Lagi on värvitud, täna läks esimene kiht värvi seina, teine veel, mööbel ka, liistud panna, uksed-aknad värvida, vannituba lõpetada… Peaks ju jõudma küll 🙂

Täna tegelesin terve päeva suurpuhastusega. Nimelt avastasin paar päeva tagasi, et mind on närinud, oh õudust, KIRP! Lapsi õnneks mitte. Niisiis panin pessu voodipesu ja kõik riided, mida olin kandnud, täna kraamisin põhjalikult magamistuba, mille käigus sai isegi riidekappe paigast nihutatud, et nende alt ja tagant tolmu võtta. Tolmu pühkisin igalt poolt, ka kõrgetelt kapipealsetelt ja soojamüürilt, kuhu tavaliselt tolmulapiga ei satu, tolmuimeja sai uue koti ning imes usinalt kõik põrandalt ära, pesin ka ja… Loodan, et see kirp, kus iganes ta ennast ka ei peitnud, on nüüd ära uppunud või lämbunud. Pärast eilset voodipesu vahetust pole uusi punne igal juhul lisandunud, nii et loodame parimat.

Kui magamistuba oli korras, jõudsin vaevu kõik ülejäänud ruumid tolmuimejaga ja mopiga üle tõmmata ning juba pidingi lasteaeda kiirustama.

Homseks on mul kena “väike” nimekiri. No nii umbes kümme kohta, kus võiks käia 😀 Õnneks saan emalt autot laenata, nii ehk saab isegi tehtud.

Turult pean ostma jahusid, võid ja juustu. Jyskist WC pumba ja kummuti. Magaziinist vaatan karpe, kaanega tordialust ja ilmselt ka kõike muud 😀 Kangapoest tuleks osta kardinapaela, kui emalt või Tagelt sobivat niiti ei saa, siis ka seda. Pilterist tuleb pildid ära tuua. Maximast vaadata puuvilju Plika lasteaiatordi jaoks (neil on rühmas paaril lapsed erinevad toidutalumatused ja lepiti kokku, et sünnipäevad on puuviljadega, ma tahaks teha tordi, et oleks ägedam – arbuusist lõikan põhja ja kaunistan muud värvi kraamiga, saan kasutada kujundite lõikamiseks südame- ja tähekujulisi piparkoogivorme jne, vajadusel kinnitada hambatikkudega) ning tordialust, et seda lasteaeda transportida. Tagelt pean laenama õmblusmasina. Shalomi mööblipoest tahan vaadata, kas on alles ühed lambid, mis eelmine kord ostmata jäid. Ehituspoest tuleks osta porivaip ja kardinapuu.

No ja siis veel helistada või minna kohale Mai poe kohvikusse, et uurida sealt võimalike sünnipäevatoitude kohta. Mõtlesin, et salat, väikesed pirukad ja tort. No ja äkki viinerid ka 🙂 Ja puuvilja ehk. Mai kohviku pisikesed soolased kaaluga müüdavad pirukad on soodsad ja jube head, salatit saab sealt ka… Tordi pean mujalt võtma, ei teagi veel, kust.

Tahaks ju ise nokitseda, aga mul tõesti pole aega. Tean, et iga viimane kui minut kulub lastetoa sättimisele ja ülejäänud elamise koristamisele. Õnneks ei tule väga palju rahvast – kolm täiskasvanut, kaks last (või noh, vist pigem teismelist) vanuses 10+ ja viis last vanuses 3-7. Abikaasa perega juba oli väike koosviibimine, ema tuleb oma mehega õigel päeval, Tage ka mingil muul ajal, laupäeval siis ülejäänud.

Ahjaa, pesu on ka vaja pesta, viis masinatäit. Heledad, kollased, padjad, tekk, kardin 😀 Ja siis ma lubasin, et ma võin mööbli ise ära värvida – et Abikaasa tuttav saaks muude asjadega tegeleda ja remont seega lõppkokkuvõttes kiiremini valmis. Kaks aastat tagasi värvisin ju ka ise, eks siis värvin nüüd üle 🙂

Loodetavasti jõuan ikka kõigega kenasti valmis. Ma elan remondi lõppemise nimel. See saab olema imeline 🙂

Tööle asumise kuupäev on nüüd ka ametlik – 18. november. Ja läkski täide ka see soov, et ei pea enne tööle minema, kui remont on lõppenud. Mõtte jõud on suur!

Tüdimus ja elevus

27/10/2013 / igapäevaelu, remont, tervis / Leave a Comment

Nädalavahetus ei olnud eriti tore – mu tervis pole just parim ning kannatlikkus selle võrra lühem. Lisaks lapsed köhivad, nii et homme aeda ei lähe ja sealt pole ka mingit leevendust oodata.

Vannitoa remont venib täiega. Alguses tundus, et mis see siis ära ei ole, paar päeva ja korras. Noh, täna oli viies päev ja homme EHK lõpetab ära. Oleks seda teadnud, oleks raudselt lasknud lastetoa enne ära lõpetada, aga mis seal ikka.

Vähemalt on vannitoas nüüd juba tõesti NÄHA, kuidas asi muutub ilusamaks. Kõik värvitav pind on säravvalge, vuugivahed tehtud, uus kapp seinas, uued lambid laes. No kohe palju ilusam ja puhtam tunne on 🙂 Paar kohta vajab veel üle värvimist, nipet-näpet paigaldamist – kapinupud, uus pistik ja lüliti… Suurematest töödest vanni emailimine ning põrandakatte paigaldus, ahjaa – kaks aastat tagasi värvitud uks tuleb ka üle tõmmata, muidu jääb ülejäänuga võrreldes liialt hall. Kui vanni email on nädala kõvastunud, saab vanni juurde riiuli ja dušilifti ära panna, vanni ette tuleb mingi paneel ka veel tekitada… Aga seda veidi hiljem. Homme saab loodetavasti nii palju tehtud, et võib ehitusläbu välja koristada ja kõik puhtaks küürida. Vanni küll enne nädalat kasutada ei saa ja mõned asjad tulevad hiljem, aga vähemalt on siis remondi räpane osa lõppenud.

Siis saab lõpuks lastetoaga jätkata – ma nii väga loodan, et äkki mingi ime läbi ikka jõuab Plika sünnipäevaks valmis. Ma mõtlen nii valmis, et ma jõuan elamise enam-vähem puhtaks küürida ka… Lastetuppa uue kardina õmmelda jms. Ausalt öeldes tundub, et ei jõua – et kui hästi läheb, saab mööbli sisse, aga koristamiseks ja õmblemiseks enam aega ei jää. Kui halvasti läheb, siis… Siis ma ei teagi, mis saab 🙁 Ma ei taha kohe sünnipäeva pidadagi, kui remont veel kestab.

Nii et pöidlad pihku. EHK jõuab. No kui ma juba vannitubagi imetleda saan, teeb see tuju tunduvalt paremaks.

Tervise rindel nii palju, et üks silm läks enam-vähem korda, seejärel teine veidi lägaseks, nii et viskasin selle kuuajase läätse ka ära. Täna olen terve päeva prillidega olnud, homme jälle välja minek, nii et kasutan ühepäevaseid. Köha on meil kõigil, mul ja Poisil on hääl veidi ära, nohutame ka kergelt kõik. Oh, saaks juba terveks, lapsed aeda ja ise ka jonksu. Tüütu on see pooletoobine olemine.

Aga küll saab, kus ta pääseb.

Ajutiselt rajalt maas

24/10/2013 / igapäevaelu, lühinägelikkus, tervis / 1 Comment

Nüüd, kus lapsed käivad aias ja igapäevane äratus on 7.15, olen üldiselt hoolega jälginud, et sündsal kellaajal voodisse saaksin. Üksteist on minu jaoks enamasti liiga vara, aga hiljemalt keskköö paiku olen ikka läinud.

Nojaa, kuni üleeile õhtul hoogu sattusin, nii et voodisse alles enne ühte jõudsin. Eile sai jälle terve päev mööda ehituspoode kapatud. Kui ma siis lõpuks koju jõudsin, olin surmväsinud. Voodisse sain kell üksteist, täna hommikul oli enesetunne s*tt ja ühes silmas põletik. Viisin lapsed aeda, tulin koju tagasi, vaatasin arvutis paar asja üle ja ronisin jälle voodisse. Kell üksteist käis pottsepp, panime koos ahju küdema, läksin voodisse tagasi. Lõpuks jäin isegi mõneks ajaks magama. Veidi enne kolme ärkasin, kuna tunni-pooleteise pärast pidin nagunii lasteaeda minema ja nälg oli ka, panin kohvivee keema ja hakkasin võileibu tegema. Just siis tuli Nele piimaga – ja alles hiljem jõudis kohale, et varem polekski kohvi juua saanud, ma ju musta ei joo 🙂 Ajastus oli perfektne.

Pool päeva voodis olemist mõjus selles mõttes äärmiselt turgutavalt, et õhtul oli laste jaoks eriti palju kannatust. Kui tavaliselt ei viitsiks ma elu sees nendega pärast lasteaeda poodi minna, siis täna me täpselt seda tegimegi. Jalutasin rõõmuga nende tempos, ootasin kannatlikult, kuni nad poes mänguautos istusid ja noid mänguautomaate näppisid, kus sentide eest pehmeid loomi püüda või põrkepalle saab. Lasin neil iseteeninduse puldiga kaupu läbi piiksutada 🙂 Hiljem istusin nendega lihtsalt pool tundi ja sõime mustikaid. Minu jaoks pole see kõik sugugi väga tavaline, sest ma olen pigem kannatamatu. Aga täna tahtsin hästi aeglaselt võtta.

Nojah, õhtu lõpetuseks ajasid nad mu muidugi ikka täiesti närvi, kui raamatulugemise ajal tülitsema hakkasid. Aga mis seal ikka, ükski päev ei saa ju perfektne olla 😀

Kui mul 2010. jõulude ajal silmapõletik oli, tellisin karbi ühepäevaseid läätsi – nendest on 20 ikka alles, kehtivusaega veel ka jagub, kuluvad nüüd ära. Õnneks on kuu lõpp käes, nii et ühe silma läätse ära viskamine ei tekitanud minus erilist kurvastust. Kodus käin prillidega, aga pole kindel, et nendega välja minna julgen, nii ongi ühepäevased omal kohal.

Ei tea, kui kaua läheb, enne kui võin kindel olla, et põletik on täitsa kadunud? Kui silm juba väliselt normaalne on, siis kaua peaks veel ühepäevaseid kasutama? Eelmisest põletikust ei mäleta mitte kui midagi… Täna lihtsalt puhastasin füsioloogilise lahusega, kõige hullem pole, päeva teises pooles ei tekkinud isegi eriti läga juurde, oli lihtsalt punane. Kui nüüd näiteks paari päevaga väliselt korda saab, siis uue kuu alguses võiks ehk jälle kuuajased läätsed kasutusse võtta?

Mm, vaatasin nüüd veel vanu postitusi ja leidsin, et perearst oli soovitanud pärast seda, kui silm normaalne oli, veel paar nädalat ühepäevaseid kanda. No ma ei tea, kas ma nii kaua kannatan 😛 Eks me näe.

Kell on pool kaksteist ja peaks magama minema, aga pool päeva sai ju voodis oldud, nii et und pole üldse… Peab ikka minema, muidu on homme jälle ikaldus.