igapäevaelu

See hetk

Kui ei ole olnud eriti hea päev, sest sa oled pidanud lükkama oma tööpäeva nädala lõppu ja jääma kõhtu valutava lapsega koju. Kui sa ei ole viitsinud tervet last lasteaeda viia ning hiljem ennast selle eest korduvalt siunanud. Kui sa oled keeldunud pool hommikut voodist välja ronimast, sest on nii külm ja tuld ju ometi ei viitsi teha.

Aga kuidagimoodi saab lõpuks siiski ennast voodist välja veetud, poes käidud ja kõhusõbralikud söögid manustatud, tule pliidi alla ja ahju…

Ja siis tuleb lõpuks see hetk, kus sa lesid lastega oma suures voodis, vaatad nendega uusi Shaun the Sheepi osi ning vajud lõpuks kell pool viis õhtul nendega koos tukastama.

IMG_8776

Siis saab voodist ära hiilida ja riisi aurutajasse panna. Ja elamine on nüüd nii mõnusalt soe, igas toas. Ja rahu on lõpuks ometi hinges, pärast päevi kestnud kiirustamist ja pidevat väsimust. Nüüd on tahtmist ja jõudu isegi natukene koristada 🙂 Ja esimest korda on reaalne lootus, et homme tuleb parem päev.

Selle reisi parim ost

marco tozziNo ei saanud ju selliseid iludusi poodi jätta! Pole oluline, et kanda saan neid alles järgmisel kevadel 😛

Muud kraami ostsin ka 🙂 Meiki näiteks ja tibake muud ka. Eks näis, millal ma üles pildistamiseni jõuan. Kingad (saapad?) leidsin õnneks netist, endal normaalset pilti teha ei õnnestunud.

Nüüd on hirmus väsimus, koristada ei jõua, lahti pakkida ei jõua, Plikal on palavik, nii et tema hoidmise ja samal ajal tööl käimisega tuleb ka tegeleda… Argipäev.

Sellegipoolest oli mõnus korraks argipäevast põgeneda. Kaks nädalat veel ja siis läheb kergemaks – saab jälle mõnda aega vastutust jagada ning haiguste puhul lapsehoiu probleemi ei teki.

Tüüpiline

Kiitsin just täna Plikat, et ta nüüd öösel ilma mähkmeta magab ning et pole enam üldse õnnetusi ka juhtunud. Otse loomulikult oli tulemuseks see, et kui ma täna kell üksteist teda potile viima läksin, oli voodi märg. Ja otse loomulikult magas ta nii ääres, et kõik oli voolanud madratsi küljele, aga sellel pagana veekindlal linal on mitteveekindlad küljed, nii et uhiuus madrats on nüüd ikkagi rikutud. Või noh, mis seal ikka, kuivatasin nii palju kui võimalik ja homseks on täitsa kuiv, aga plekk ju jääb ja on kole. Samas katet pesema hakata ma hetkel TÕESTI ei viitsi.

Rõõmustasin just ennist, et veekindlaid linu on neli tükki, peaks harvadeks õnnetusteks kenasti jaguma. Mis pagana kasu neist on, kui küljed läbi lasevad. Urr.

Aga mis seal ikka. On nagu on 🙂

Juba päevi mõtlen, kuidas tahaks blogi kirjutada, aga kuidagi ei jõua tegudeni, õhtud kaovad käest. Tahaks kirjutada sellest, kuidas ma uue eluga harjun, kuidas on tekkinud teatud rutiin, mida naudin, meie uue aasta reisiplaanidest, Hart of Dixiest ja The Carrie Diaries’t 😀 Aga noh, vaatame, millal ma jõuan, sest jällegi – täna õhtul tundub ahvatlevam Castle ära vaadata ja siis kähku magama minna, selle asemel, et pikemalt kirjutada. Äkki homme? 😛

Nädala teine pool tuleb ka kiire – neljapäeval palju asjaajamisi linnas, reedel ema sünnipäev, nädalavahetusel Tallinnas.

Aga ükskord ma kirjutan niikuinii!

Väsitab küll

Eile olin viieni tööl, tulin koju, võtsin ratta, sõitsin poodi, siis lasteaeda, siis koju, keetsin lastele pelmeene, jätsin Abikaasa ema lastevalvesse ja läksin joogasse. Pool üheksa jõudsin tagasi koju ja sain lõpuks rahulikult hinge tõmmata.

Täna läksin tööle rattaga, viiest lastele järele, koju jõudsime ikka peale poolt kuut. Ja ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga munade keetmine (laste tungival nõudmisel, mul oli plaanis kartul ja kana), võileibade tegemine ja selle kõige lastele sisse söötmine võttis nii kaua, et kell oli söögiaja lõppedes juba seitse läbi. Aga seitsmest hakkame me juba magama sättima, sest pesemine-riietumine-lugemine-laulmine võtab ka oma aja ja pärast seda nad reeglina nagunii jauravad magamise asemel. Kui ma paneks hiljem, siis jauraks samamoodi ja mul on vaja, et nad ikka piisavalt magada ka saaks.

Nii et polegi nagu õhtuti enam mingit aega 🙂

Ja need kaks viimast õhtut olen olnud nii väsinud, et pole viitsinud isegi mõelda mõne oma sarja vaatamisele. Ok, eile vaatasin Eesti modelle, aga seda pool ajast vaid kuulates, liiga halb on, et täit tähelepanu kulutada 😛

Nüüd mõtlen, et lähen vist magama. Kell saab alles kümme 😀

Aga ei, kõik pole kadunud, homme on viimane tööpäev 😀 Pool kohta on pärast viit aastat kodust elu alustamiseks absoluutselt ideaalne. Küll ma siis neljapäeval-reedel taastun, et olla valmis nädalavahetuseks koos lastega.

Tööl elan sisse ja otsin kohta, aga juba kohanengi päris kenasti. Mul pole küll erialast haridust ega kogemust, küll aga kuhjaga kasulikke üldiseid oskusi, igasugu eeldused ja meeletu tahe õppida. No ja mul on esialgu sellised laiemad ülesanded, mis ei pruugi ilmtingimata rangelt mu ametinimetuse alla mahtuda, need on täpselt see, mida ma suurepäraselt oskan. Selle kõigega juba täna natuke tegelesingi ja sain rääkida kolleegiga, kellega meil hakkab kõige rohkem ühist tegemist olema, temaga ideid arutada… Ta on hästi lahe inimene ja kohe oli tunne, et õpin uusi asju ja olen kasulik 😀

Nii et jah. Peab uue elukorraldusega harjuma ja see on esialgu väsitav, aga igatahes on äärmiselt äge.

Läbi nagu läti raha

Magasin kella üheteistkümneni, mis teeb kõva kuus tundi, kahe öö peale kokku kümme 😀 Lükkasin peo alguse kella kahele ja kukkusin siis koristama. Esimesed külalised jõudsid kümme enne kahte, mina lõpetasin elutoa põrandapesu kümme pärast kahte.

Siis oli aega Kaidiga veidike veini juua ja tuju kohe tõusis. Sõin kõhu täis ja meel oli hea. Õhtuks jõudsin muidugi jälle ära vajuda. Laste magama panemise ajal olin nii väsinud, et lauldes jäin pidevalt vait, lihtsalt uni tuli peale. Viimased õhtud on kõik sellised olnud. Täna saan õnneks varem magama minna, aga kella kümneni katsun ikka vastu panna, siis panen Plika korra potile. Nari jaoks on küll uued veekindlad linad, aga sealne voodipesu vahetus on nii tüütu – loodan, et õnnetusi eriti juhtuma ei saa.

Elutuba on harjumatult tühi. Kord on mõnus, aga kuidagi kõle on. Mitte et ma tahaks tagasi seda segadust ja asjade üle kuhjatust, aga… Pean harjuma. Ja kõigis kappides on suvaliselt eest ära topitud asjad, magamistoas ka kapi peal ja voodi all. Kogu see sasipundar tuleks järgmise nädala jooksul lahti harutada. Aga homme ei liiguta ma igal juhul lillegi. Õnneks suutsin peo käigus ja pärast selle lõppu sujuvalt kõik korda teha, nii et nõuderest on lookas ja seega mingeid kohustusi pole. Isegi tavapärane nädalavahetuse pesu on juba pestud 🙂

Hirmus Abikaasa igatsus on siin tühjas toas…

Paar pildikest täna hommikust:

IMG_8546

IMG_8548

Scroll to Top