Laupäevane
Iga kord, kui loodan, et lapsed tänu hilisemale magama minemisele ka hiljem tõusevad, seda raudselt ei juhtu. Kui lasteaiapäevadel on äratus 7.15 ja pool ajast ärkavad lapsed alles mu kella peale, siis täna hommikul olid mõlemad otse loomulikult punkt kell seitse üleval. Panin nad riidesse, kallasin mõlemale suure kausi krõbuskeid ja tassi piima, panin multika peale ja ütlesin, et banaanid ja õunad on köögis, mind ärgu rohkem segatagu, tõusen kell kümme.
Nojaa, eks nad lõpuks ikka tulid segama – vähemalt viis korda joosti üheksa ja kümne vahel toast läbi. Aga sain ikkagi mõnusalt tukastada. Kui lõpuks tõusin, näitasid lapsed mulle oma elutoa kirjutuslaua alla ehitatud magamistuba 😀
Sõime kõik koos pasteedileibu ja hakkasime siis välja sättima. Eks erimeelsusi oli ka, kui mina arvasin, et enne tuleks tuba ära koristada, lapsed aga minuga ei nõustunud 😀 Nii et kui lõpuks reaalselt bussi peale jõudsime, oli kell pool kaks ja turule minna polnud enam mõtet. Sõitsimegi siis otse raamatukokku.
Raamatukogus on ikka ütlemata mõnus. Mulle kohe meeldib see uus laupäevane traditsioon. Kõigepealt viin enda raamatud ära ja võtan uued, siis läheme laste poolele. Nemad ise annavad tädidele oma raamatud tagasi, siis läheme lastenurka, kus nad vaatavad ja valivad, mina loen oma raamatut või vastan nende küsimustele. Kiirustades pole lastega mõtet raamatukogus käia, see oleks kõigi piinamine. Aga kui aega on piisavalt, siis on puhas rõõm.
Kolmest pandi raamatukogu kinni, siis liikusime edasi. Ostsime Pärnu keskusest Mama Toni’s jäätist, Port Arturist Rebaseonu suitsusinki ja -vorsti. Kusjuures lapsed mäletasid täpselt, et too eelmine ja ainus kord, kui sealt letist koos ostmas käisime (mis oli ikka mõnda aega tagasi), andis müüja neile mõlemale vorstiviilu – nii et nõudsid nüüd ka. Said 😀
Kodus kästi mul kohe uusi raamatuid ette lugema hakata – eks ma siis lugesin mõned. Varsti tulid sõbrad külla, nii et lastel oli tegevust ja minul oli söögi tegemine ka hulka mõnusam, sest sain selle kõrvale lobiseda. Isegi masinatäie pesu jõudsin veel pesta.
Ja siis oligi kell seitse. Meelitasin lapsed juba natuke enne seda hambaid pesema – lubadusega, et siis loeme täna õhtul eriti pikalt. Lugesimegi ühe peatüki Autode raamatust, teise Lottest, ühe loo Kaka ja kevadest, viimaks veel paar luuletust kah.
Ja õhtu oli ka täiesti harilik laupäeva õhtu. Kell oli kolmveerand kümme. Mõtlesin, et tahaks midagi asjalikku teha. Alustuseks oli plaanis tuli alla teha, et pesu kiiremini kuivaks. Läksin siis pliidi juurde ja vaatasin, et see on pealt jube räpane, ammu olen mõelnud, et peaks puhastama, aga mõtlen seda alati siis, kui tuli all ja kuuma pliiti ju ei puhasta. Võtsin siis ette, puhastasin pliidipealse ära, mõtlesin, et äkki koristaks natuke veel.
Asi lõppes sellega, et nihutasin elektripliidi paigast, mis andis võimaluse puhastada ära pliidialune põrand ning selle tagune sein, samuti mõlema pliidi need küljed, mis on vastamisi – seal on muidu nii kitsas pragu, et ei pääse ligi. No ja kui ma juba tegutsemas olin, siis nühkisin pliitide kohal oleva seina kuni laeni puhtaks. Tund aega küürisin, siis sai sama järsku totaalselt siiber ka, nii et nihutasin pliidi kähku tagasi ja tegin tule alla. Selle tule, mida ma tund aega tagasi tegema läksin 😛
Pildid on seekord ainult enne – pärast oli lihtsalt puhas.
Lõpetuseks kohustuslik ahju pilt ka. Ega miskit suurt muutunud pole – kaks rida kive rohkem. Täna tehti rohkem sisu.
