kodumajandus – Page 29

Suvelõpu suurpuhastus

31/08/2014 / igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss, rõõm / 1 Comment

Kas suvelõpp üldse tohib kokku kirjutada? 😛 Tundub, et lahku oleks õigem, aga antud pealkirjas on kokku kirjutades palju efektsem. Las ta siis olla.

Eelmises postituses tõdesin, et enamik augustikuu postitustest on ostlemise teemal. Tundub enam kui kohane kirjutada kuu viimane postitus teisel enim kajastamist leidnud teemal ehk koristamisest 😀

Tegelikult on suve lõpp muidugi alles septembri teises pooles ja tegelikult ei anna viimase kolme päeva koristusaktsioonid kuidagi suurpuhastuse mõõtu välja – vähemalt mina eeldaks, et suurpuhastuse tulemus on puhtus ja kord kodu igas nurgas ning sellest on siin asi kaugel. Sellegipoolest oli väga viljakas nädalavahetus ja oleks patt seda suurt rõõmu teiega mitte jagada.

Pesin kolme päeva jooksul kaheksa masinatäit pesu. KAHEKSA. Kusjuures pärast tänaõhtust sorteerimist on kaks masinatäit juba jälle ootamas. Ilmad olid ju pikalt vihmased, nii et kui nüüd lõpuks kuivemad päevad tulid, kasutasin neid maksimaalselt ära ja likvideerisin peale tavapärase iganädalase pesulaadungi ka pikema aja jooksul kogunenud pesemist vajavat kraami – kappides seismisest lõhna külge võtnud riided, rannahooajast jäänud saunalinad, kevadest seisma jäänud Plika jope jne.

Reedel tegelesin pesu pesemise kõrvalt jooksvate koristustöödega, pärastlõunal oli vaja linnas käia ning õhtul möödus nina raamatus. Laupäeval lugesin ka mitu tundi, lisaks sai üksjagu arvutis istutud. Täna see-eest ei teinud arvutit enne õhtut lahtigi.

Peale rohke pesu pesemise mul nädalavahetuseks tegelikult konkreetsemaid koristusplaane polnudki. No mis ma neist teen, kui tihti ei viitsi ellu viia. Reede hommikul saatsin kõrgemale poole teele väga konkreetse soovi, et mul jaguks nädalavahetuseks koristustuju – ja tundub, et mu palvet võeti kuulda, sest ilma igasuguste plaanideta nii muuseas suvalisest kohast pihta hakates sain ma magamistoa TÄIESTI KORDA. Juba aasta aega ma võitlen sellega, remondist saati on üks suur ikaldus. Ja nüüd see lõpuks õnnestus!

Sobrasin blogi ajaloos, et magamistoa koristussaagat meelde tuletada. Veebruari keskel oli remondijärgne segadus selline:

Toona võtsin kätte ja koristasin enamiku ära (pildistasin miskipärast vaid riiulit, aga ülemisel pildil oleva voodi vedasin toast ära ja kõik seal sees olnud kraami paigutasin ka ära, enamiku küll kottidega voodi alla):

Jaanipäeval võtsin ette suuremat sorti asjade sorteerimise, mille tulemusel sai magamistoast ära ootamist andvate asjade ladu:

Juuli keskel oli jälle suuremat sorti koristusmaraton, aga magamistoani ma selle käigus ei jõudnud, seis oli jätkuvalt selline:

Kaks nädalat tagasi olin ka usin ja koristasin, blogisse sellest kirjutada ei jõudnud. Ühe pildi õnneks siiski tegin, nii et tõestusmaterjal on olemas – magamistuba sai lõpuks veidigi paremasse korda:

Eile hommikul läksin uitmõtte ajel Abikaasaga Maximasse, et riidepuid osta. Tänu sellele sain kõik viimaste kuude jooksul ostetud riidekraami korralikult kappi ära paigutada ja see omakorda andis võimaluse ülejäänud kottidele paremini ligi pääseda.

Sorteerisin veel laste riideid, vaatasin kriitilise pilguga nende kummutisahtlid läbi, viskasin hunniku kraami välja, panin suveriided hoiule, organiseerisin, sättisin, pakkisin… Ja lõpuks otsustasin, et kuna enamik koristamist ootavat kraami on nagunii elutoas, siis viin viimased ära paigutamist vajavad ning ära andmist/müümist ootavad asjad magamistoast ka sinna. Olgu siis ÜKS tuba, kus on vaja PALJU organiseerida, magamistoa tahtsin lõpuks ometi korda saada. Sinna oli harmooniat vaja.

Kuna magamistoa tõstsin tühjaks ning tundus kohane elutuba enne sinna kottide tõstmist veidi koristada, pühkisin ja pesin nii muuseas kogu elamise põrandad kah veel ära. Ja kuna jäin pärast põrandapesu vannituppa “lõksu”, küürisin seal veel kärmelt peeglikapi, kraanikausi ja vanni puhtaks. Ühesõnaga totaalne win! Ei plaaninud midagi ja ära tegin meeletult.

Korras magamistoast ma pilti ei teinudki. Lõpetasin koristamise alles õhtul, aga pildid ei tule vähese valgusega ilusad. Selle asemel pildistasin üles hoopis hetkeseisu elutoas – segadus on nagunii kole, seda võib igasuguse valgusega pildistada 😀 Krissu lubas nädalavahetusel külla tulla, see motiveerib järgmisel reedel täie hooga segadusele peale lendama, vähemalt enamasti külalised mõjuvad nii. Loodame parimat!

Sel ajal, kui mina toas koristasin, möllas Abikaasa õues – tema nädalavahetus möödus kuuri koristades. Talvepuude tellimisega oleme niigi hilja peale jäänud – varusid küll jagub, aga ilmselt mitte terveks kütteperioodiks. Kõigepealt tuli aga kuuri ruumi teha, sest nii sinna sisse kui taha oli aja jooksul tohutult koli kogunenud. Seega ei olnud mitte minul üksi viljakas nädalavahetus, Abikaasal ka.

Lapsed mängisid terve nädalavahetuse üpris kenasti – eks kiskumist ole alati, aga üldiselt olid nad kukununnud ja veetsid rõõmustavalt palju aega õues, mis tuli minu koristamisele ainult kasuks. Õhtusesse vanni jõudsid nad alles kell veerand kümme ning kui lõpuks magama said, kustusid hetkega.

Nii et absoluutselt suurepärane nädalavahetus oli. Sai puhata (kolm raamatut lugesin läbi), sai mängida (ikka palle, muig), sai perega mõnusalt aega veeta ja sai kodus tohutult palju ära teha. Et selliseid nädalavahetusi veel rohkelt tuleks!

Pildikesi augusti lõpust

30/08/2014 / kodumajandus, kööginurk, plika, poiss, seltsielu / Leave a Comment

Maiustavad:

Katsetasin taimseid koori kohvi peal. Mandel on parem kui kookos, aga see võib tuleneda sellest, et mulle pole kunagi kookos maitsenud 😛

Ükskord käisin Liisil külas. Vein sai valitud, nagu tavaliselt, välimuse järgi:

Vanaema ostis lapselastele hansapäevadelt nagi:

Kuidas ma oma triikraua välja vahetasin

20/08/2014 / kodumajandus / Leave a Comment

Mäletatavasti ostsin laupäeval uue triikraua. Pühapäeval hakkasin triikima. Triikis väga hästi. Ainult et aja jooksul, mil ma triikisin neli pluusi ja kaks seelikut, jõudis see suvalistel hetkedel kolm korda auru asemel riidele loigu vett välja lasta.

Esmaspäeval läksin poodi kurtma, et nende kodulehelt triikraudu vaadates ja jättes valikusse vaid need, millel tilgalukk olemas, seda mudelit näitas, aga reaalselt ei tundu olevat. Müüja vaatas korra karbi peale ja ütles, et ei ole, muidu oleks märge peal. Et koduleht ei pruugigi alati väga täpne olla.

ÜHELGI Tefali raual, mis nad müüsid, polnud tilgalukku, ka mitte kallimatel hinnas 60+. Minu jaoks on ausalt öeldes hämming, et €40+ maksvate triikraudade hulgas üldse leidub isendeid, millel EI OLE tilgalukku, sest no kes kurat tahaks, et triikraud ta pesu suvalistel hetkedel märjaks kastaks… Aga noh. Ju siis mõnel on suva.

Ühesõnaga maksin €10.45 juurde ja ostsin Philipsi. Täpsemalt siis Philips Powerlife GC2965/80 ja hinnaks tuli sel €52.15. Triigib sama hästi kui Tefal ja vett välja ei lase, seega win.

Nüüd on mul ainult üks mure. Mulle meeldis üks teist värvi samalaadne Philips palju rohkem, aga seda Euronicsis ei müüdud ja ma ei hakanud küsima, kas nad annaks raha tagasi, sest seda üldiselt ühelegi poele teha ei meeldi. Lohutasin ennast küll sellega, et teine oleks €65 maksnud ja musta-punase kombo on üldiselt üks mu lemmikuid, aga… Praegu mõtlen küll, et kui oleks võimalus, siis oleks ikkagi võtnud teist värvi, mis siis, et kallima.

Oeh. Ei või ikka rahul olla, mis 😛 Triigib ju suurepäraselt. Tõeline naine olen, mis muud.

Kuidas ma triikrauda ostsin

16/08/2014 / kodumajandus / 4 Comments

Mu riidekappi sigineb üha rohkem triikimist nõudvaid isendeid. Ostsin mõni aeg tagasi isegi triikimislaua. Mu triikraud on aga mingisugune täielik no name, pärit Selveri laadapäevadelt. Triikimine pole sellega kunagi eriti hästi õnnestunud, kortsud ei tule isegi maksimumkuumusega hästi välja.

Laulupeo ajal Liisi juures ööbides kasutasin tema triikrauda ja sellega oli triikimine imeliselt lihtne. Aur oli päriselt aur ja kortsud kadusid. Kuna oma triikrauas polnud ma tükk aega vett kasutanud, siis mõtlesin, et peab proovima. Noh, sain ka kohe aru, MIKS ma ei kasutanud – sest auruks muundumise asemel vesi lihtsalt tilkus riietele peale, nii et lõpuks olid mul veeplekkidega kortsus riided 😀 Lisaks lekkis vesi triikrauast igas asendist välja… Ühesõnaga täiesti lootusetu.

Pärast viimase uputuse korraldamist ma lõpuks tõdesin, et selle triikrauaga võib lutsu visata ning tuleb korralik muretseda. Kuna ma triikraua valimisest midagi ei teadnud, siis muidugi googeldasin. Ja infot tuli nii palju, et mõtlesin enda jaoks konspekti teha. No ja kui ma juba tegin, siis panen blogisse ka, äkki on kellelegi abiks. Ei viitsi kasutatud materjale eraldi linkida, aga tegu on erinevate artiklitega, mis tulid välja Google’i otsingutega “hea triikraud” ning “kuidas valida triikrauda”.

VÕIMSUS vähemalt 2000W – tagab piisava temperatuuri ja aurukoguse, vähema puhul võtab triikimine kauem aega. Tasub vaadata energiasäästlikke mudeleid. Minu vana triikraua võimsus oli 1200W – pole siis ime, et sellise võimsusesga kuivalt nühkides sirgeks ei saanud.

KAAL – raskema triikrauaga on kergem triikida, aga võib väsitada rannet. Liiga kerget hakkad automaatselt vastu riiet suruma, mis väsitab veel rohkem. Soovitav poes nö “kätte proovida”.

TALD peaks olema hästi libisev, mitte kriimustuv. Väidetavalt parim materjal: erinevad tugevdatud metallisulamid. Keraamiline – libiseb hästi, ei kriimustu, lihtne puhastada, ei kõrveta riiet, aga puruneb kergemalt (kui millegi vastu lüüa või maha kukub), peaks olema kvalteetne, sest kehvema kvaliteediga lähevad kiirelt koledaks (võrdluseks ka keraamilise potid-pannid, mis aja jooksul hakkavad külge võtma). Teflon – libiseb hästi, suurim puudus õhuke ja rabe tipp, mis võib murduda, pigem osta titaaniga tugevdatud variant, siis ei lähe katki ega kriimustu nii kergelt, välismaa foorumites mainiti, et Tefali tallad läksid kiirelt koledaks. Roostevabale terasele (nimet. ka inox, sisaldab kuni 30% kroomi) tulevad metallosadest kriimud, liiga kuuma temperatuuri puhul võib riie talla külge kleepuda. Alumiinium kõige kehvem – raskesti puhastatav, kergesti kriimustuv, mustus jääb kriimudesse, siis ei libise.

AUR – väljalase vähemalt 20g minutis, kindlasti peab olema reguleeritav. Võiks olla aurujoa funktsioon (augud triikraua tipus), millega on hea siluda raskesti ligipääsetavaid nurki. Auruavad – mida rohkem, seda parem, seda ühtlasemalt aur jaotub. Tuleb vaadata, et oleks ikka augud, mitte lihtsalt lohud. Kraatrikujuliste aukude puhul jaotub aur ühtlaselt, sirgete servadega aukudest purskab aur otse augu alla riidele ja efekt ei ole nii suur. Auru aitavad ühtlasemalt laotada ka triikraua tallas olevad sooned.

Mõnedel eriti peenetel €100 ringis maksvatel triikraudadel on ioonaur, mis tagab ühtlase ja imepeene aurujoa terve triikimise aja, väidetavalt eemaldab ka kõige tõrksamad kortsud minimaalse vaevaga, eemaldab staatilise elektri ning teeb riide pehmemaks.

VEEPAAK – mida väiksem, seda tihemini tuleb juurde valada. Kes rohkem triigib, peaks ostma suurema paagiga. Võiks olla läbipaistev, siis kerge näha, kui vesi otsas.

LISAFUNKTSIOONID. Minu jaoks kasulikud: tilgalukk (et vesi ei tilguks), vertikaalne aur (kardinate jm triikimiseks, riiete värskendamiseks), automaatne väljalülitus (kui unustad juhtme välja tõmmata, mõnede puhul ka siis, kui kogemata ümber kukub), isepuhastuv süsteem (mugav katlakivi eemaldus). Kaheldava väärtusega: ise temperatuuri valivad (ei saa ise auru ega temperatuuri reguleerida, vahel oleks aga ikkagi vaja), juhtmeta (mugav, aga suuremate asjade triikimisel jahtub maha ja peab vahepeal alusel kuumenema).

TOOTJAD – Severin väidetavalt hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Kogemused foorumitest: Tefal (Supergliss) ja Braun hea, Bomann halb. Philipsit üks kiidab, teine ütleb, et Braun libiseb paremini.

Pärast kõige selle info omandamist läksin päriselt poodi triikraudu näppima. Alustuseks Maximasse, kus ma pärast pikemat kaalumist kaks enim meeldinud varianti üles pildistasin. Järgmisena Kaubamajakasse, kus ma Experdist midagi huvitavat ei leidnud ning Euronicsist ostsin lõpuks ära odavama neist kahest, mis Maximas üles pildistasin. Selle, et on täpselt sama mudel, avastasin alles kodus.

Tefal Primagliss FV2550 – maksin selle eest €41.70. Tald jättis lihtsalt kõige sümpaatsema mulje (ehkki ma ei teagi nüüd, mis materjalist see siis õieti on) ja müüja ütles, et tal on ka Tefal. Ma rääkisin tegelikult kahe müüjaga – alguses oli üks meesterahvas, kes soovitas Philipsit (netist loetu põhjal jäi mulje, et nad seal vist tavaliselt soovitasvadki seda). Kuna ei suutnud otsustada, siis tänasin teda info eest, jäin veel kohmitsema ja valima – varsti tuli üks naismüüja ka küsima, kas saab aidata. Ma siis küsisin, mis tal endal on ja tal oli üks kallim Tefal. Kuna ma ei triigi eriti palju, siis võtsin odavama, millel tundusid enam-vähem kõik vajalikud funktsioonid olemas olevat. Väidetavalt hea hinna ja kvaliteedi suhtega Severine vaatasin ka, aga no ei jätnud nii head muljet ja ma olin nõus maksma €25 asemel €42, aga mitte €65 😛

Ema vaatas õhtul mu triikraua üle ja ütles, et tal on umbes samasugune, ainult kümme aastat vanem mudel. Et nüüd oleks juba aeg välja vahetada, aga muidu on ta sellega väga rahul. Järelikult peaks mina enda omaga ka olema, sest kümne aastaga saab üks asi ometi ainult paremaks minna. No ja kui see emal kümme aastat vastu pidas, siis minu triikimistiheduse juures võiks ju veel pikemalt 😀

Aga kuna praegu on õhtu ja ma olen väsinud, siis katsetamine jääb homseks. Eks hoian teid kursis.

Järjekordne koristusmaraton

12/07/2014 / kodumajandus, rõõm / 3 Comments

Viimati tabas mind suurem koristushoog nädalavahetusel enne jaani, siis sai viiepäevase puhkuse jooksul kõvasti ära tehtud. Toona keskendusin pigem asjade sorteerimisele, organiseerimisele ja ära viskamisele, küürimise pool oli teisejärguline – eks seda sai ka veidi tehtud, aga mitte põhjalikult.

Siis möödus kaks nädalavahetust nii, et mitte midagi asjalikku teha ei jõudnud, seega pea kolm nädalat on koristustöödes olnud seisak. Tavapärased ja hädavajalikud asjad said selle aja jooksul muidugi tehtud, aga need ei paku ju nii suurt rahuldust. Tahaks ikka millegi suuremaga ühele poole saada 🙂

Täna siis oli lõpuks jälle selline päev, kus sai rahuldustpakkuvalt palju ära tehtud – seekord just küürimise poole pealt, organiseerimine oli teisejärguline ning toimus tunduvalt väiksemas mahus. Ajendiks muidugi külalised – ema mehe perekond on Venemaalt pikemal külaskäigul ning homme tulevad nad meie poole. Just selliseid võõramaid külalisi oligi vaja, et mind ennast liigutama panna 😀

Ühesõnaga koristasin terve päeva, hommikust hilisõhtuni välja. Pesin kaks masinatäit pesu – esiteks meie voodipesu ja siis tavalise värvilise laadungi. Selleks ajaks, kui teine masinatäis lõpetas, oli voodipesu juba kuiv – ilm oli päikseline ja tuuline, pesu kuivatamiseks ideaalne.

Siinkohal rõõmustan oma uute avastustega puhastusvahendite vallas, millega üliväga rahul olen. Esiteks katsetasin uut Green Naturals pesugeeli, mida ostsin lahtiselt, sama pesugeel pudelis on selline. Mul pole küll lavendel, vaid marseille, aga noh, pesevad ühtemoodi, lihtsalt lõhn on erinev. Olen sellega juba mitu masinatäit pesnud, aga alles täna õhtul voodipesu tagasi peale pannes ja imestades, miks see järsku nii valge on, jagasin matsu välja. No ei oska ma muud põhjust leida, kui et see uus geel tegi paremat tööd kui eelmised 🙂 Sest pesin muidu tavapäraselt 60 kraadiga ja lisasin plekisoola nagu alati… Ja no nii valge pole see voodipesu juba ammu olnud.

Teine asi, mille üle ma hirmus õnnelik olen, on universaalsprei hapnikuga. Otsisin omal ajal kõik ökopoed läbi ja mitte ükski ei müünud sellist spreid, millega saaks pesu enne pesemist pritsida. Lasin vahepeal isegi õel Rootsist tuua. Nüüd siis saan Pärnust osta, juhhei. Minu meelest toimib pesul väga hästi, kasutan seda vaheldumisi sapiseebiga, sisetunde järgi – kui on mõni konkreetsem plekk, mis vajaks mu meelest nühkimist, siis pigem sapiseepi, aga kui on sellisem üldisem mustus, mille puhul on põhjust arvata, et tahaks lisatöötlemist, siis lasen spreiga üle.

No ja lisaks töötas see sprei muidugi imehästi ka kraanikausi puhastamisel. Olgem ausad, ma saan kraanikausi niisama ka puhtaks, kui käsna kareda poolega nühin ja vajadusel näiteks natuke seepi või nõudepesuvahendit kasutan (mis iganes käepärast juhtub olema), aga jube mugav oli vannitoa jubemust kraanikauss üle pritsida, paari minuti pärast tuli kogu mustus imelihtsalt maha. Katlakivi eemaldavat see sprei kuuldatavasti ka hästi, katsetan homme köögi segisti peal ära. 500 ml pudel hakkab juba tühjaks saama, seda müüakse õnneks lahtiselt ka – oleks kohe alguses ostnud, aga kõik kodused spreipudelid olid juba kasutuses.

Igal juhul, pöördudes tagasi koristamise juurde, siis pärast pesu masinasse viskamist alustasin suurpuhastust lastetoast. Lastetoa vähetöödeldud laudpõrandat ei ole üldse tore puhastada, ma parem ei ütle, kui tihti (loe: harva) ma seda pesnud olen. Äkki mõne korra isegi olen. Pühkinud tihemini, aga noh, sedagi liiga harva. Ma ei ole küürimise poole pealt väga eeskujulik perenaine, olen seda korduvalt öelnud. Igal juhul vedasin nüüd toapõranda tühjaks, pühkisin kõik põhjalikult ära (selleks olin näiteks vahepeal kõhuli laste voodi all) ja PESIN ka. No sai ikka nühkida ja küürida, aga lõpuks oli kena küll.

Mul on harjumus kasutada koristamisel neid lappe, mida ma kasutan köögis – kui seal liiga mustaks lähevad, siis pesen masinas ära ja rändavad vannituppa. No teate, sellised ruudukujulised, mille saab hästi kuivaks väänata, hea puhastada, pind ei jää liiga märjaks. Aga jah, need lähevad üsna kiirelt koledaks ja on küll ideaalsed pritsmete kuivatamiseks, aga kui on vaja rohkem küürida, siis väga head tööd ei tee. Ja lastetoas on kõik kapipealsed ja lauad selleks ajaks, kui ma lõpuks koristada viitsin, just aktiivsemat küürimist vajavad. Täna taipasin ma lõpuks võtta kasutusse Norwexi üldpuhastuslapi. Sellega oli muidugi sada korda lihtsam ja kõik sai väga kiiresti puhtaks. Noid svammlappe ma enam juurde ei osta, ausõna. Ostan kööki kah korraliku lapi ja ongi kõik.

Igatahes, lastetoaga jätkates – tänu kolme nädala tagusele suuremale organiseerimisele seal suurt muud teha polnudki. Mõned mänguasjad sortisin läbi, panin kõik korralikult tagasi ja korras ta oligi.

Siis liikusin elutuppa. Seal korjasin suurde kilekotti kokku kõik Abikaasa tehnikavidinad. Ma pole viitsinud elutoas hirmammu midagi teha ja IT mehega koos elades täituvad kõik kapipealsed märkamatult läpakate, juhtmete ja arvutijuppidega. Nüüd siis tassisin need kõik eest ära, panin enda sortimist ootavad asjad korralikult kapi otsa hunnikusse, pühkisin tolmu ja põrandat (sealhulgas diivanite alt, kust peale mustuse muidugi ka igasugu mänguasju välja tuli), lõpuks pesin kah. Nüüd on jälle üsna valge põrand, polegi enam hall 😛

Siis oligi juba õhtu käes. Jõudsin köögis veidi asju ära panna, siis oli vahepeal paus ja sõime õhtust, seejärel pühkisin ja pesin köögipõranda ka ära. See oli enne ikka nii hirmus, et te ei taha teada… 😛 Lõpuks pühkisin ja pesin kiirelt ära ka magamistoa põranda (nii palju, kui vaba põrandapinda oli) ja koridori.

Vannitoa koristamiseni jõudsin õhtul kell pool üksteist. Okei, poti olin juba varem puhtaks küürinud, nii et nüüd tõmbasin kiirelt põranda ja peeglikapi üle, pesin vanni ja küürisin puhtaks kraanikausi. Lõpetuseks läksin duši alla ja küürisin ennast ka puhtaks.

Nüüd on ütlemata mõnus olla. Kodu on puhas, voodipesu on puhas, ise olen puhas. Panin hilisõhtul veel lastetoa toolikatted plekisoolaga likku, panen need enne magamaminekut masinasse ja taimeri peale, et saaks hommikul kohe kuivama panna… Ja ööseks jätan plekisoolaga likku elutoa tumbade katted, need saab siis hommikul masinasse visata – kuna homme peaks tänasele üsna sarnane ilm tulema, jõuavad need kõigi eelduste kohaselt külaliste tulekuks ära kuivada 😛

Magamistuba, khm, jah, on muidugi endiselt selline:

Aga noh, kõike ju ühe päevaga ei jõua ja magamistoa ukse saab homme külaliste siin oleku ajaks lihtsalt kinni panna 😀 Teine variant on muidugi see, et mind tabab homme hommikul vastupandamatu kihk organiseerimist jätkata ning likvideerin selle segaduse kah ära. Aga noh, eks me näe. Praegu mõtlen küll, et pärast tänast rügamist võiksin ülejäänud nädalavahetuse vabalt lihtsalt maha molutada, olen puhkuse auga välja teeninud.