Nagu plaanitud sai, tegime eile jälle õunamahla, seekord tunduvalt paremate tulemustega.
Abikaasa ema oli pool päeva abiks ja Abikaasa õde suisa terve päeva siin. Üks Abikaasa sugulane käis ka vahepeal läbi, tema sai peale mahlateo juures abistamise veel Abikaasaga mööblit tassida 😛
Kuna meile oli kohale jõudnud, et piisab sellest, kui õunad neljaks lõigata (väiksemad isegi vaid pooleks), nii sööb kombain neid küll, edenes puhastamine kiiremini. Alguses puhastasid Abikaasa ema ja õde, mina korjasin väljas ülejäänud õunu kokku ja koristasin teist poolt, et sinna kuurist toodud mööbli jaoks ruumi teha. Hiljem, kui ema ära läks, puhastasime meie edasi, Abikaasa muudkui purustas ja pressis mahla. Kui tema õde õhtul oma poistega koju läks, siis puhastasin üksi edasi ja Abikaasa pressis…
Lõpuks enne keskööd sai kopp lõplikult ette, kolm ämbritäit õunu jäi tegemata – nendest üks oli nagunii välja korjatud plekkideta isendid, mida tuleviku kookide jaoks säilitada, ülejäänud tuleb siis lihtsalt esmajärjekorras ära kasutada. Mahla sai 70 liitri kandis, sellest 10 andsime abilistele kohe toormahlana kaasa, 60 ringis sai kuumutatud ja pudelitesse-purkidesse villitud.
30-liitrise potitäie 80 kraadini kuumutamine võttis nii kaua aega, et lõpetasime alles hommikul kell seitse 😛 Abikaasa magas vahepeal kolm-neli tunnikest, mina valvasin mahla. mis tähendas, et istusin arvutis ja käisin mõningase aja tagant temperatuuri kontrollimas, et ohata – üldse ei taha tõusta. Mis siis, et kogu aeg pliidi alla puid juurde loopisin.
Pudelid said poole pealt otsa, siis sai kiiruga kõik purgid majapidamisest kokku kraabitud, üle loputatud, praeahjus kuumutatud… Pudelikorkidele mõtlesin seekord küll toidukile alla panna, aga unustasin, olin väsimusest sooda. no loodame parimat, EHK said purgid piisavalt puhtaks, EHK said korgid piisavalt kindlalt peale, EHK ei lähe mahl halvaks.
Mõtlen, et järgmisel suvel tahaks teha mahla ise, jooksvalt ja väiksemates kogustes. Ma pole absoluutselt kursis sellega, millised pressid müügis on, aga tahaks sihukest, mis ongi mõeldud nö “kohe joomise” toormahla tegemiseks, aga millega saaks teha ehk veidi rohkem, kui vaid üks klaas korraga. Siis saan vaikselt paari liitri kaupa teha, pole probleemi, et osa õunu veel toored, aga osa juba maha kukkunud ja plekkidega, pole sellist rabamist. Õunamoosi ma nagunii eriti keeta ei viitsiks, sügavkülmutatud maasikamoos on sellest palju etem.
Nii et mahlapress tuleb osta. Järgmisel aastal ei taha enam ühtki õuna raisku lasta!
Seekord oli kogu mahlategu nii ülejala, viimasel minutil, halvasti läbi mõeldud… Aga ometigi saime tehtud! 80 liitrit mahla pole esimese korra kohta sugugi paha saavutus – no vaatame, palju neist ära juua suudame, ega miski enne käärima ei lähe.
Ja mahl ise on lihtsalt imeliselt hea. Toormahl oli muidugi kõige parem… Aga keedetud mahl on ka väga mõnus. Magus ja kange, võib rahulikult kolmandiku veega lahjendada.
Hoolimata sellest, et eile terve päeva rügatud sai, oli tuju äärmiselt hea, ise tegemise rõõm oli lihtsalt niivõrd rahuldust pakkuv. OMA aia õunad, ENDA tehtud mahl. Imemaitsvad ja kasulikud talvevarud, täiesti tasuta 🙂
Ootan juba järgmist õunaaega, siis juba läbimõeldult ja kogemustega edukamale teisele ringile!
