kodumajandus

Ah et mahl või?

…ikka pole veel tehtud 😛

Me saime pühapäeval pressi küll. Purustaja ka. Aga too viimane ei hakanud tööle… Ja Abikaasa oli haige, tundis ennast üsna halvasti, magas pool päeva maha. Ühesõnaga otsustasime mahlateo veidi edasi lükata.

Abikaasa lootis, et saab nädala sees vaba päeva võtta, no siiani pole olnud aega vaadata, kas see on võimalik. Ma siiralt loodan, et need õunad ei lähe halvaks – need on küll sellised kõvad, nö talveõunad, ja nad on kuuris, kus on jahe, aga vihm peale ei saja… Aga paljud on väikeste plekkidega, need lähevad nagunii suuremaks. No loodame parimat.

Kuidas me nüüd siis õunu purustame, ei teagi. Ainus variant, mille välja mõtlesime – laename Tagelt ja Abikaasa emalt köögikombaini ja nendega siis. Aga see on ju paras orjatöö!

Kas minu blogi ei loe mõni pärnakas, kel oleks kodus miskine õunapurustusmassin, mida ta oleks nõus päevakeseks laenama?

Mõtlen, ehk peaks ikka kuskile tegemisse viima, aga kodus mõtlesime ise teha just sellepärast, et on need plekid, et saaks puhastada… Ei kujuta ette, kas võiks plekilised õunad ka panna… Kui halvasti see mahlale mõjuks. Suuremate plekkidega õunad viskasin nagunii komposti, aga jah, nüüdseks võivad väiksemad plekid juba muidugi kah suuremad olla.

Jättes kõrvale purustamise teema, siis siiani pole veel otsustanud, kuidas sellele järgnev täpselt toimuma peaks. Mõtlen, et laseme mahla hästi korraks keema, riisume vahu pealt ja siis pudelisse, tükk toidukilet korgi alla, et kindlasti õhukindel saaks. Aga kas kergem oleks pudelid enne kuumast veest läbi lasta või need praeahju panna, ei tea…

Oeh. Et see mahl ikka tehtud saaks! PEAB saama!

Ja need õunad, mis veel puu otsas on, tuleb ju kiirelt ära korjata, enne kui kõik maha kukuvad. Miks me seda nädalavahetusel ei teinud, ah? Ilm oli siis ideaalne, nüüd ainult sajab.

Aga pühapäev oli tõesti ideaalne. Kui Tage mahlapressi ära tõi, jäi ta oma plikaga meile natukeseks külla. Lapsed mängisid üsna rõõmsalt omaette, nii et meie saime kohvi juua ja jutustada. Ja hiljem jäätisekokteili teha.

Täna on mul mingi silmajama. Hommikul üks lääts kohutavalt torkis, silm oli tulipunane… Läätsevedelikku ega -topsi mul ju kodus pole, panin siis läätse ajutiselt teelusikasse füsioloogilise lahuse sisse, kuniks Abikaasa mulle apteegist vajaliku kraami tõi. Siis sain teise läätse ka silmast välja võtta ja olen terve päeva prillidega olnud. Hommikupoole ei saanud ma õieti silmi lahtigi hoida (ja kinni oli peaaegu sama halb), ei kannatanud üldse valgust, päeva jooksul läks asi paremaks. Arvutis olen minimaalselt istunud, aga ma ikka päris ilma ei oska 😀

Silmapõletikuga igatahes tegu pole, puudub sellele iseloomulik silmast erituv läga. Suurest tundlikkusest jooksevad silmad küll aeg-ajalt vett, aga see on teine asi.

No loodame, et homseks on korras, ööuni mõjub sellistele asjadele alati hästi.

Valmistume mahlateoks

Peaksime homme Tage käest pressi saama, eks siis näis, kuidas see kõik välja tuleb… Ega me ju päris täpselt ei tea ka, kuidas kõige parem teha oleks, varasemad kogemused puuduvad. Lugesin siit teiste kogemusi, no soovitusi on seinast-seina. Üks on kindel – suhkrut sisse ei pane. Aga kui kaua siis keetma peaks, et saaks piisavalt puhas, aga vitamiinid ikka säiliks? Mulle tundub kõige kohasem korra keema lasta, aga mitte pikalt kuumutada…

Ja kuidas keeratava korgiga pudelid õhukindlalt sulgeda, see on ka omaette küsimus. Kõige lihtsam soovitus oli korgi alla foolium või tükk kilet panna. Fooliumit samas ei soovitata toidu katteks, no et võib pudedaks muutuda vms… Toidukile oleks vist hea mugav variant.

Pudeleid on ca 40 liitri jagu, ei kujuta üldse, kui palju seda mahla tuleb. No eks ole näha 😀

CIMG5584

Panin pudelid vanni likku – ilmselt oleks pesemisest piisanud (ja viinapudeleid pol üldse vaja pesta, nagu hiljem lugesin), aga no kindluse mõttes, selline ligunemine eemaldab mu meelest eduliselt kõik eelnevast sisust järele jäänud aroomid + ma tahan sildid pealt maha saada. Aga kuidas oleks homme kõige lihtsam kindlustada, et need igati puhtad saaks, seda ei teagi. Äkki topiks ka nõrga kuumusega praeahju – no et desinfitseerib ja soojendab… Eks homme võib veel ka targematelt nõu küsida.

CIMG5585

Muidu oli täna jälle üks äärmiselt rahuldustpakkuv päev. Saime lõpuks lahti diivanist ja tugitoolidest, mille juba augustis Spunki riputasin, see andis innustust ülejäänud kraamist ka pilti teha, et igasugu träni Spunki ja osta.ee-sse panna. Läksin pilti tegema ja jäin hoopis teisel pool koristama – no nüüd oli jälle rohkem ruumi liikuda, seal oli tohutu läbu, mis vajas kraamimist.

Tegin teise poole köögi täitsa korda, pühkisin põrandalt kõik sodi kokku, Abikaasa viskas hunniku remondiprahti ära, tõstsime sügavkülma pesumasina kõrvale (enne oli ruumipuudusel toas, aga köögist asju võtmas käia on mugavam) ja sättisin kööki ilusti ära kõik väiksemad mööblitükid ja asjad, millest tahan lahti saada. Spunki panin osa kraami juba üles, osta.ee-sse panen ilmselt esmaspäeva õhtupoolikul, vaja nii sättida, et oksjonite lõpp oleks sel ajal, kui palju inimesi arvutis istub 😀

See teise poole koristus ja ebavajalikust kraamist lahti saamine oli mul juba tükk aega südamel – ütlemata hea meel, et lõpuks algust tegin. Tuba on muidugi endiselt igasugu jama täis, tuleb seda otsast likvideerima hakata, kuskil on veel kastidega asju, mis ära andmist ootavad.

Tegus päev

Eile oli plaanimatult sülle langenud puhkepäev – ema viis meid autoga võimlema ja kuna Plika tahtis talle pärast seda külla minna, siis jäin ma täiesti ootamatult kuni õhtuni ainult ühe lapsega. Ja kuna Maris oli eelmisel õhtul külas käinud, oli ka elamine tema auks korda tehtud, nii võisin ma Poisi lõunaune ajal rahulikult lebotada ja omi asju teha. Mida muud ma ikka tegin, muudkui tegelesin blogiga. 30 sissekannet on vaja iga päev üle vaadata, muidu ei jõua valmis 😛

Täna sai see-eest hirmus palju ära tehtud. Kohe hommikul panin pesu pesema, tegin jogurtit, käisin ise pesus… Terve päeva korjasin aias õunu kokku, õhtul küpsetasin veel vahvleid. Nüüd on selg suurest küürutamisest valus, aga rahulolu on meeletu.

Tänane päevatöö:

CIMG5505

Nii palju jõudsin kokku korjata:

CIMG5507

Ja nii palju jäi veel korjamata:

CIMG5508

Need kah:

CIMG5509

Kompostihunnik:

CIMG5510

Täiesti süüdimatult ei viitsinud me õuntega õigel ajal tegeleda, nii et kaks puud neljast on täiesti tühjaks sadanud, kolmandal on mõned õunad otsas, neljandal veidi rohkem… See neljas, Tartu roos, selle alust ma täna tühjaks korjasingi, ülejäänute alt olime jooksvalt korjanud, seal polnud suurt midagi teha.

Kui me üldse õunamahla tahame, peame seda ise tegema –  need maast kokku korjatud õunad on ju plekilised, tuleb enne ära puhastada. Tage käest pidime mingi pressi laenuks saama, eks näis siis… Nädalavahetusel tuleb ära teha. Ja nood Tartu roosid, mis veel puu otsas on, tuleks kärmelt ära korjata ja talvevarudeks talletada. Ma ei teagi, kuidas neid kõige parem säilitada oleks, meil pole selleks head kohta – toas on liiga soe ja kojas läheb talvel miinusesse.

Järgmisel aastal, luban pühalikult, keedan jooksvalt õunamoosi ja korjame õigel ajal õunad puu otsast ära, siis ei pea ise mahla tegemisega jamama. No seekord lihtsalt läks nii, ei saanud õigel ajal pudeleid ja nii need nädalad läksid. Sihuke õunauputus ja praktiliselt kõik läks raisku… Täitsa piinlik. Perele ja sõpradele sai muidugi antud õunu, aga no komposti läks ikkagi kõige rohkem.

Ah, mis seal ikka. järgmisel aastal paremini. Peaasi, et selle vähesegi mahla tehtud saaks.

Üks suur töö jälle tehtud

Lastetoa riidekapp on mõnusalt suur, muuhulgas sai sinna tuba sisse sättides eest ära pandud umbes neli-viis riiulitäit kotte väikseks jäänud ja veel suurte riietega. Ma ükspäev just sorteerisin neid, jagasin väikseid ära andmiseks ja järgmiste jaoks hoidmiseks, veel suuri Plika ja Poisi kottidesse, suve, talve, kevad-sügis riided… Peaaegu kõik oli korralikult ära pandud, ainult Plika suured riided olid uuesti läbi vaatamata…

Ja siis sain veel kaks kotti riideid lisaks.

Nädal aega olid elutoas riidehunnikud, mul lihtsalt polnud aega ega viitsimist nendega tegeleda (isegi mitte nii palju, et kotid lastetoa kappi eest ära torgata). Nüüd said kõik vajalikud asjad pestud, vedasin kõik kotid jälle välja ja sortisin riided taas kord ära. No mulle lihtsalt meeldib, kui kõik on suuruse järjekorras ja liikide kaupa koos – siis on hea võtta, kui millestki välja kasvatakse või hooaeg muutub.

Poissi ootab üks suur kotitäis riideid, Plikat kolm. No Plika riietest rändavad mõned nagunii hiljem Poisile edasi. Ja siis on veel lisaks neli (vist) kotti soojemaid riideid – nendest enamik Poisile.

Taaskasutus on mõnus. Suur aitäh kõigile sõpradele ja tuttavatele, kes on meile riideid saatnud. Kasutame tänuga, hoiame järgmistele ning kui ise ei vaja, siis anname edasi.

Kui lasteriideid ainult natukene ostma peab, siis võib seda endale lubada 😀 Arvan, et kolmveerand mu laste garderoobist on tasuta saadud.

Selleks hooajaks on enamik vajalikku kraami olemas, Plikale on ainult pükse juurde vaja ja Poisile kevad-sügis jopet. Peakski asjaga tegelema hakkama, ilmad lähevad ju järjest külmemaks…

Kodumajandusest

Mingil põhjusel olen tundnud viimasel ajal vajadust kööki igasugu uut tavaari muretseda. Kusjuures enamikust olen juba kuid mõelnud, nüüd aga jõudsime korraga suurte tegudeni.

Ma olen täielik nõudepede. Alati vaatan poes taldrikuid, tasse, kausse ja kõike muud – no äkki jääb midagi lahedat silma. Olen aastate jooksul päris kenakese kollektsiooni kokku kogunud ja mind üldse ei häiri, et mul ei leidu majapidamises komplekte à la 12 ühesugust asja – see oleks nii igav! Imeilusaid kollaseid praetaldrikuid ostsin küll kuus tükki, aga muidu on mul nõud pigem paarikaupa… No kaks sarnast tassi, kolm sarnast taldrikut (üks kujundus, eri värvid) vms. Ilusad, kirjud, värvilised 😛

Mul on suuri tasse kodus mitu tükki, aga ükski väga ei meeldi. Olen juba pikk aega paremaid otsinud, nüüd hiljuti leidsin Maximast täpselt sellise kujuga, nagu mulle meeldib, maksid vist miskine €1.91/tk. Mahutavad pool liitrit – no ideaalne kohvitass oleks minu puhul tegelikult veidike väiksem, nii 400-450 ml… Aga piimatassiks perfektne 😀 Ja nädalavahetuse kohvitassiks ka. Muster pole päris ideaalne, aga siiski üsna hea, eriti meeldib mulle see mummuline.

Noid klaasist puuvilja piltidega taldrikuid ma varem mainisin ka – leidsin Novaluxist, olid mõnusalt odavad, €0.99/tk. Ma olen hirmus rahul, koogi/võileiva/salatitaldrikuid pole kunagi liiga palju – suurema hulga külaliste puhul jäigi puudu, nüüd on seis parem.

(mh, järgmine vakstu saab olema tunduvalt tagasihoidlikum – praegune oleks kena siis, kui nõud oleks ühevärvilised, hetkel on kaugelt liiga kirju)

Presskanne on meil siin elatud kümne kuu jooksul vähemalt kaks tükki katki läinud, viimane lihtsalt ei hoidnud puru üldse kinni, tassi põhi oli alati kohutavalt sodi täis. Otsustasin, et ostan seekord kvaliteetsema kannu, käisin konkreetselt terve linna läbi ja näppisin kõiki kanne – vaatasin, kui tihkelt see sõela osa kannus liigub. Bodumi oma oli muidugi hea, aga hind pani õhku ahmima… Lõpuks leidsin Rimist La Cafetière’i kannu, maksis €17.99 – kolm korda kallim kui odavad kannud, kolm korda odavam kui Bodum. Olen väga rahul!

Veekeetja oli meil olemas, mingi eriti prosta käkk, mille soetasin Rimi soodusmüügilt aastal 2006, spiraalküttekehaga ja sõel, mis katlakivitükikesi tassi jõudmast takistas, oli kah kadunud. Siin köögis on meil kontaktidega ka ikaldus, nii et keetsime siiani vett lihtsalt pliidil.

Läinud nädalal oli Maximas kogu köögitehnika -30%, siis vaatasime seal igasugu kanne. Need, mis meeldisid (me ei tahtnud plastikust), maksid €55-75, isegi soodustusega põlgasin liiga kalliks – ütlesin, et selle raha eest saab juba mu unistuste kannu, millel on võimalik temperatuuri reguleerida. Otsisin siis samal õhtul netist selliseid kanne, leidsin ühe, mis oli teistest tunduvalt odavam – €28.90 vs kõik ülejäänud mudelid ~€70. Ma ei lugenud küll kuskilt välja, mis see miinimumtemperatuur on (mul oli vaja 50), aga müüja ütles, et nad olla proovinud ja võib täitsa midagi sellist olla, nii ma siis ostsin rõõmsalt ära.

Nojah, selles mõttes feil, et miinimum on siiski 70 kraadi – mul ju piimatermomeeter, mõõtsin kohe ära. 50 on vajalik selleks, et mõnusalt sidruni-mee teed teha – mee raviomadused kaovad ju kuumemas vees ära… No mis seal ikka, peab veidi külma vett juurde panema.

Üks asi, mis mulle selle kannu juures ei meeldi, on see, et kui suurema nurga alt kallata, siis tuleb vesi sealt tilast liiga laialt välja – no sealt, kust ta tulema peaks ja siis kahelt poolt äärtest niriseb ka veel. Samas ega see väga ei häiri, ma lihtsalt olin kitsama joaga harjunud… Üldiselt on täitsa okei kann, teenib meid kindlasti pikalt.

Tartus elades ostsime endale Kenwoodi vee filterkannu. No lihtsalt oli vaja, küsisime poest, kust parasjagu pesumasinat ostsime (Expert vist), neil oli ainult see. Toona oli noid filtreid nagu rohkem saada, nüüd ei leidnud Pärnust enam kuskilt, ega ei viitsinud üle linna otsida ka. Otsustasin, et vahetan kannu välja Brita vastu, selle filtreid on vähemalt igas poes.

Uurisin omal ajal, mis vahe Brita erinevatel kannudel on – vanemal ja odavamal mudelil Marellal on sellised näidikud, mis oskavad ainult päevi lugeda, aga kallimal Elemarisel peaks see Brita meter võtma arvesse seda, kui palju vett läbi voolab. Nii et just seda ma tahtsin – olen alati mõelnud, kui idiootne on soovitus vahetada filtrit kord kuus, kui tegelikult sõltub selle tööea pikkus ju ikka läbi lastava vee hulgast.

No igatahes sattusin tänu emale nüüd lõpuks sooduka peale, Maksimarketis oli €24.50 (nende tavahind €34), sai ära ostetud. Panin filtri sisse eelmise pühapäeva õhtul ja juba täna hommikul oli 100% asemel 75%… Nii et toimib… Vist.

Kann ise on mõnus, mulle hullult meeldib, et kui vett lasta, siis see augu kate läheb ise eest ära ja tuleb tagasi ette siis, kui kann on täis. Ja see meeldib ka, et nii mahukas on – meil too Kenwood oli selline õhuke, mis on mõeldud külmkapi ukseriiulisse mahutamiseks (Brital on ka sellised, cool tähistusega, mahutavad ka vähem ja on kallimad), meie aga hoiame oma kannu väljas.

Kuna väike roostevabast terasest pott, milles lastele igal hommikul putru keedame, hakkas järjest rohkem külge võtma, otsustasime selle välja vahetada. Morme kiitis mingis ökofoorumi teemas keraamilisi potte, suures Maximas oli neil soodushind ka, sai siis endalegi soetatud. Ja ausalt, ma olen vaimustuses! Piim on teatavasti väga kärme igasuguse poti külge hakkama, sellelt on seda aga palju kergem ära saada. Kui eelmist potti pidin kõrbenud piima puhul isegi pärast ligunemist korralikult nühkima, siis keraamilisel tuleb pärast veidikest ligunemist kogu kraam ühes tükis lahti, imemugav. Kavatsen aja jooksul kõik potid-pannid keraamiliste vastu vahetada.

Hetkel on siis meie ainus keraamiline pott selline, maksis €21.99:

No ja see ülalmainitud Maxima köögitehnika -30%, seda võimalust ei saanud ju ometigi kasutamata jätta! Meie ustav blender läks nimelt mitu kuud tagasi katki ja oleme sellest väga puudust tundnud, samuti saumikserist. Lisaks olen pikalt mänginud köögikombaini mõttega. No näiteks igasugu selliseid kooke oleks mõnus teha, mis nõuavad 10 minutit järjest vahustamist, ma lihtsalt ei viitsi nii kaua mikserit käes hoida. Ja oleks üks masin, mis teeks ära mikseri, blenderi, saumikseri töö… Aga samas on see suur ja palju juppe ja… No ühesõnaga – ühed kiidavad taevani, teiste meelest täiesti mõttetu.

Kuna nii palju raha meil polnud ja köögis on hetkel ruumi ka rõvedalt vähe, otsustasime esialgu ainul blenderi osta – et saaks jälle igasugu kokteile teha (jäätisest või jogurtist ja külmutatud marjadest jne) ja püreesuppe kah. Saumikseri asemele mõtlesime otsida mõne mitteelektrilise alternatiivi – oleme kuulnud jutte mingist Tupperware jubinast, millega saab kerge vaevaga näiteks sibulat hakkida jms. Keegi kuskil foorumis rääkis mingist nöörist tõmmatavast variandist 😀 No ühesõnaga vaatame veel seda asja.

Blenderi puhul oli meil ainult üks tingimus – SUUR kann. Tegelikult me vaatasime alguses üldse noid komplekte, kus oli saumikser ja kann ka, see oleks ühtlasi blenderi funktsiooni täitnud. Aga nonde komplektide kannud olid naeruväärselt väikesed, alla liitri – meil vanal blenderil oli vist veidi üle liitri ja sellest jäi tihti väheks. Nüüd ostsime sellise Boschi, mille ametlik max kogus on kaks liitrit, aga tegelikult võib ikka veidi veel rohkem panna 😀 Hind 30% soodukaga oli €39.89.

Ja oo, me oleme väga rahul. Esimene blender oli kingitus, me kasutasime seda väga palju ja ei osanud millegi üle kurta, millegagi võrrelda. Nüüd ei osanud kah peale suure kannu midagi soovida, aga avastasime õige mitu asja, mis nüüd paremad on. Esiteks saab kannult põhja alt ära keerata – super mugav on nii puhastada, enne oli sügava kannu puhtaks saamine ilge kepp, need terad jäid ju ette. Teiseks käib kaas peale lihtsalt vajutades, vanal kannul pidi seda kuidagi paika keerama. See auk, kust saab töö käigus veel asju sisse valada, on ka parem. Ja kolmandaks on see lihtsalt vaiksem ja kiirem. Nii et tõesti, suurepärane ost.

Rohkem uut kraami vist praegu pole… VIST 😀

Scroll to Top